Mida ELi Nõukogu teeb?

1. Peab läbirääkimisi ELi õigusaktide üle ja võtab neid vastu

Nõukogu on väga oluline otsustaja ELis.

Nõukogu peab läbirääkimisi seadusandlike aktide üle ja võtab neid vastu, enamasti üheskoos Euroopa Parlamendiga seadusandliku tavamenetluse teel, mida tuntakse ka kaasotsustamismenetluse nime all. Kaasotsustamismenetlust kasutatakse poliitikavaldkondades, kus ELil on ainupädevus või liikmesriikidega jagatud pädevus. Nendel juhtudel tegutseb nõukogu seadusandjana Euroopa Komisjoni esitatud ettepanekute alusel.

2. Koordineerib liikmesriikide poliitikaid

Nõukogu vastutab liikmesriikide poliitikate koordineerimise eest konkreetsetes valdkondades, nagu:

  • majandus- ja fiskaalpoliitika: nõukogu koordineerib liikmesriikide majandus- ja fiskaalpoliitikat, et tugevdada majanduse juhtimist ELis, kontrollib nende eelarvepoliitikat ja tugevdab ELi eelarveraamistikku ning tegeleb ka euro, finantsturgude ja kapitali liikumise õiguslike ja praktiliste aspektidega
  • haridus, kultuur, noored ja sport: nõukogu võtab nendes valdkondades vastu ELi poliitikaraamistikke ja töökavasid, milles seatakse prioriteedid liikmesriikide ja komisjoni vaheliseks koostööks
  • tööhõivepoliitika:  nõukogu koostab liikmesriikide jaoks iga-aastased suunised ja soovitused, tuginedes Euroopa Ülemkogu järeldustele ELi tööhõive olukorra kohta

3. Arendab ELi ühist välis- ja julgeolekupoliitikat

Nõukogu töötab Euroopa Ülemkogu poolt kindlaksmääratud suuniste alusel välja ja viib ellu ELi välis- ja julgeolekupoliitikat. See hõlmab ka ELi arengu- ja humanitaarabi, kaitset ja kaubandust. Koos liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga tagab nõukogu liidu välistegevuse ühtsuse, järjepidevuse ja tõhususe. 

4. Sõlmib rahvusvahelisi lepinguid

Nõukogu annab komisjonile volitused pidada ELi nimel läbirääkimisi ELi ning kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonide vaheliste lepingute üle. Läbirääkimiste lõpus teeb nõukogu komisjoni ettepaneku alusel otsuse asjaomase lepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta. Nõukogu võtab vastu ka lõpliku otsuse lepingu sõlmimise kohta pärast seda, kui parlament on andnud oma nõusoleku (nõutav kaasotsustamismenetluse alla kuuluvates valdkondades) ja kõik ELi liikmesriigid on lepingu ratifitseerinud.

Need lepingud võivad hõlmata laiaulatuslikke valdkondi, nagu kaubandus, koostöö ja areng, või käsitleda konkreetseid teemasid, nagu tekstiiltooted, kalandus, toll, transport, teadus ja tehnoloogia jne. 

5. Võtab vastu ELi eelarve

Nõukogu võtab koos parlamendiga vastu ELi eelarve.

Eelarveperiood hõlmab 1 kalendriaastat. Eelarve võetakse tavaliselt vastu detsembris ja hakkab kehtima järgneva aasta 1. jaanuarist.