Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu

ELi Nõukogu

Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu võtab vastu õigusakte mitmes valdkonnas, mis on seotud toiduainete tootmise, maaelu arengu ja kalavarude majandamisega.

Kuidas põllumajanduse ja kalanduse nõukogu töötab?

Põllumajanduse ja kalanduse nõukogus kohtuvad ministrid kõikidest ELi liikmesriikidest. Enamikku liikmesriike esindab mõlemas sektoris üks minister, osa liikmesriike lähetab aga kaks ministrit – ühe ministri põllumajanduse ja teise ministri kalandusvaldkonna jaoks.

Istungitel osaleb ka Euroopa Komisjoni põllumajanduse ja maaelu arengu volinik või merenduse ja kalanduse volinik.

Istungid toimuvad tavaliselt kord kuus.

Põllumajandus- ja kalanduspoliitikast

Nõukogu võtab vastu õigusakte, enamasti koos Euroopa Parlamendiga, paljudes toiduainete tootmise, maaelu arengu ja kalavarude majandamisega seonduvates valdkondades.

Põllumajanduspoliitika hõlmab ühist põllumajanduspoliitikat (ÜPP), samuti eeskirju, mis käsitlevad põllumajanduse siseturgu, metsandust, mahepõllumajanduslikku tootmist, toodangu kvaliteeti ning toidu ja sööda ohutust. ÜPPga seonduvate meetmete eesmärk on suurendada põllumajanduse tootlikkust, tagada põllumajandusega tegelevale rahvastikuosale rahuldav elatustase, stabiliseerida turud, tagada varude kättesaadavus ja mõistlikud tarbijahinnad.

Samuti võtab nõukogu vastu õigusakte, mis käsitlevad kalanduspoliitikat ning iga liigi jaoks iga-aastase lubatud kogupüügi (TAC) ja kvootide kindlaksmääramist ning kalapüügivõimaluste eraldamist. Peamiseks väljakutseks on muuta kalapüük keskkonnasäästlikumaks ja majanduslikult tasuvamaks, käsitledes samal ajal selliseid küsimusi nagu ülepüük ja laevastiku liigne püügivõimsus.

Põllumajanduse ja kalanduse nõukogu prioriteedid Eesti eesistumise ajal

Põllumajandus

Põllumajandusvaldkonnas on Eesti eesistumisperioodi peamine teema ühise põllumajanduspoliitika (ÜPP) tulevik. Eesistujariik paneb rõhku ÜPP lihtsustamisele, suures osas koondmääruse raames.

Eesistujariigi eesmärgiks on ka:

  • tagada ELi põllumajanduse jätkusuutlikkus ja konkurentsivõime
  • tugevdada tootjate positsiooni toiduainete tarneahelas
  • anda panus antimikroobikumiresistentsuse vastasesse võitlusse
  • seada prioriteediks erandolukorra plaanimine taimetervise valdkonnas

Erilist tähelepanu pööratakse ka põllumajandusmaa säästlikule kasutamisele. Eeldatavasti toimub oktoobris Tallinnas kõrgetasemeline konverents teemal „Toiduainete säästlikku tootmist ja ökosüsteemi teenuseid võimaldav pinnas“.

Eesistujariik Eesti püüdleb avatud kaubanduspoliitika ja kaubanduslepingute poole ning valmistab ette rahvusvahelistes organisatsioonides võetavad ELi seisukohad ja saavutab nende heakskiitmise.

Eesistujariik edendab arutelusid ka selle üle, kuidas rakendada tõhusate kontrollimeetmete jaoks digitaalseid lahendusi. Koostöös Euroopa Komisjoniga korraldatakse konverents, et arutada ametliku kontrolli integreeritud teabehaldussüsteemi.

Kalandus

Kalanduses on eesistujariigi Eesti prioriteediks kvootide määrused, kuna need tuleb vastu võtta 2018. aastaks.

Eesistujariigi eesmärk on võtta vastu:

  • Läänemere kalapüügivõimalused
  • Musta mere kalapüügivõimalused
  • kalapüügivõimalused ELi vetes ja nendest väljaspool

Ühise kalanduspoliitika eesmärk on saavutada maksimaalne jätkusuutlik saagikus hiljemalt 2020. aastaks.

Eesistujariigi eesmärk on teha edusamme ka muudes valdkondades, näiteks majandamiskavade alal, püüdes võimaluse korral saavutada üldist lähenemisviisi. Eesistujariik soovib alustada uuesti Läänemere lõhe mitmeaastase majandamiskava arutelusid.

Praeguse eesistumise ajal kavatseb ta hoogustada tööd Põhjamere majandamiskavaga ja tehniliste meetmete raammäärusega ning võimaluse korral välispüügilaevastike jätkusuutlikku majandamist käsitleva ettepanekuga.

Eesistujariik Eesti kavatseb ka alustada arutelusid Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi tuleviku üle, korraldades konverentsi koos Euroopa Komisjoniga.