Konkurentsivõime nõukogu

ELi Nõukogu

Konkurentsivõime nõukogu teeb tööd konkurentsivõime tugevdamiseks ja majanduskasvu suurendamiseks ELis. Konkurentsivõime nõukogu tegeleb nelja suurema poliitikavaldkonnaga, milleks on siseturg, tööstus, teadus- ja innovatsioonitegevus ning kosmos.

Kuidas konkurentsivõime nõukogu töötab?

Sõltuvalt istungi päevakorrast tulevad konkurentsivõime nõukogus kokku kõikide liikmesriikide ministrid, kes vastutavad kaubanduse, majanduse, tööstuse, teadus- ja innovatsioonitegevuse ning kosmosevaldkonna eest. Istungitel osalevad ka asjaomased Euroopa Komisjoni volinikud.

Istungid toimuvad vähemalt neli korda aastas.

Euroopa konkurentsivõime poliitikast

Nõukogu püüab oma poliitikakujundaja rollis suurendada ELi konkurentsivõimet ja majanduskasvu. See hõlmab sedavõrd erinevaid poliitikavaldkondi nagu siseturg, tööstus, teadus- ja innovatsioonitegevus ning kosmos.

Siseturu osas töötab nõukogu seadusandjana selle nimel, et kaotada tõkked, mis takistavad kaupade, tööjõu, kapitali ja teenuste piiriülest liikumist.

Tööstuse valdkonnas kombineerib nõukogu horisontaalset lähenemisviisi, mille eesmärk on lõimida tööstuspoliitika kõikide muude seonduvate ELi poliitikatega, sektoripõhise lähenemisviisiga, mis käsitleb iga sektori konkreetseid vajadusi.

Nõukogu teeb tööd ettevõtluskeskkonna parandamiseks, eelkõige VKEde jaoks. Selleks töötab nõukogu kaasseadusandjana välja VKEdele suunatud konkreetseid meetmeid, näiteks meetmeid, mis parandavad juurdepääsu rahastamisele, vähendavad bürokraatiat ja soodustavad innovatsiooni.

Teadus- ja innovatsioonitegevuse ning kosmose valdkonnas on nõukogu eesmärk tugevdada Euroopa tööstuse teaduslikku ja tehnoloogilist baasi, edendades seeläbi Euroopa rahvusvahelist konkurentsivõimet ning majanduskasvu ja töökohtade loomist. Samuti teeb nõukogu koostööd Euroopa Kosmoseagentuuriga Euroopa kosmosepoliitika väljatöötamiseks.

Eesti eesistumisperioodi prioriteedid

Eesistujariik Eesti kavatseb viia lõpule ühtsel turul aset leidva põhjendamatu asukohapõhise piiramise määruse heakskiitmise. Samuti kavatseb Eesti alustada esialgseid arutelusid äriühinguõiguse reformipaketi üle.

Tehnilise ühtlustamise osas teeb eesistujariik Eesti tööd mootorsõidukite tüübikinnitust ja turujärelevalvet käsitleva ettepanekuga.

Eesti keskendub teisele autoriõiguse reformipaketile. Samuti edendab ta tööstuspoliitika integreerimist ELi strateegilistesse algatustesse ja korraldab arutelusid selle üle, kuidas tugevdada ELi tööstust ja suurendada konkurentsivõimet.

Teadusuuringute osas on eesistujariik Eesti jaoks prioriteetne küsimus Euroopa Liidu teadusuuringute ja innovatsiooni raamprogrammi „Horisont 2020“ vahehindamine. Eesti panustab aruteludesse ELi kosmoseprogrammi Copernicus tuleviku üle.