Välisasjade nõukogu

ELi Nõukogu

Välisasjade nõukogu vastutab ELi välistegevuse eest, mis hõlmab välis-, kaitse- ja julgeolekupoliitikat, kaubandust, arengukoostööd ja humanitaarabi.

Kuidas välisasjade nõukogu töötab?

Välisasjade nõukogu koosneb kõigi ELi liikmesriikide välisministritest. Sõltuvalt päevakorrast tulevad selles nõukogus kokku ka:

  • kaitseministrid (ühine julgeoleku- ja kaitsepoliitika)
  • arenguministrid (arengukoostöö)
  • kaubandusministrid (ühine kaubanduspoliitika)

Välisasjade nõukogu istungeid juhatab liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja – praegu on sellel ametikohal Federica Mogherini. Kõrget esindajat abistab Euroopa välisteenistus (EEAS).

Kui välisasjade nõukogu arutab ühise kaubanduspoliitika küsimusi, juhatab istungit ELi nõukogu kuuekuulist eesistumist teostava liikmesriigi esindaja.

Välisasjade nõukogu tuleb kokku üks kord kuus.

Välispoliitikast

Koos Euroopa Komisjoniga ning liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja toetusel on nõukogu peamine ülesanne tagada ELi välistegevuse ühtsus, järjekindlus ja tulemuslikkus.

Samuti töötab nõukogu Euroopa Ülemkogu poolt kindlaksmääratud suuniste alusel välja ning viib ellu ELi välis- ja julgeolekupoliitikat. Eelkõige saab nõukogu ELi rahu- ja julgeolekualaste eesmärkide saavutamiseks võtta nii tsiviil- kui ka sõjaliste kriiside ohjamise meetmeid. Samuti võib nõukogu vastu võtta meetmeid, mida on vaja ELi välis- ja julgeolekupoliitika rakendamiseks, sealhulgas võimalikke sanktsioone.

Nõukogu võtab koos Euroopa Parlamendiga vastu ELi ühist kaubanduspoliitikat ellu viivaid meetmeid, kuna see valdkond kuulub ELi ainupädevusse. See hõlmab kaubandus- ja investeerimissuhteid, intellektuaalomandiõigusi ja välismaiseid otseinvesteeringuid. Kaubanduspoliitika alal on komisjoni ülesanne pidada läbirääkimisi tariifide muutmist, tolli- ja kaubandussätteid ning kaitsemeetmeid käsitlevate kaubanduslepingute üle ja tegeleda selliste lepingute haldamisega. Keskne roll on siiski nõukogul, kes volitab komisjoni läbirääkimisi alustama ning annab komisjonile läbirääkimisjuhised.

Eesti eesistumisperioodi prioriteedid

Eesistujariik jätkab Euroopa naabruspoliitika eesmärkide rakendamist.

Eelkõige soovib ta tugevdada suhteid kuue idapartnerluse partnerriigiga. Järgmine idapartnerluse tippkohtumine toimub Eesti eesistumise ajal 24. novembril 2017.

Seoses ELi lõunanaabrusega intensiivistatakse koostööd majanduse ja julgeoleku valdkonnas.

Endiselt on olulised tihedad transatlantilised suhted. Nõukogu eesmärk on jätkata dialoogi Ameerika Ühendriikide ja Kanadaga ühist huvi pakkuvates küsimustes, sealhulgas võitlus terrorismi vastu, küberohud ja kaubandus.

Eesistujariik edendab ka strateegilist koostööd Aafrika riikidega, et käsitleda sotsiaalmajanduslikke probleeme. Julgeoleku suurendamine Aafrika mandril on üks prioriteete, koos rände küsimustes tehtava koostööga.

Aafrika, Ladina-Ameerika ja Kariibi mere riikidega tugevdatakse partnerlust tippkohtumiste abil, mis on kavandatud kuni 2017. aasta lõpuni.

Eesistujariigi jaoks on veel üheks oluliseks prioriteediks koostöö jätkamine Türgi ja Lääne-Balkani riikidega, eelkõige rände, julgeoleku, energeetika ja majanduse küsimustes.

Julgeolek ja kaitse

Eesistujariik püüab tugevdada ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika kolme sammast:

  • rakendada ELi üldise strateegia julgeoleku- ja kaitseelemente.
  • ELi ja NATO koostöö
  • Komisjoni Euroopa kaitsealase tegevuskava rakendamine

Eesistujariik keskendub ka liikmesriikide sõjaliste võimete tõhustamisele. Samuti toetab eesistujariik arutelu, mis käsitleb alalist struktureeritud koostööd (PESCO), kaitseküsimuste iga-aastast kooskõlastatud läbivaatamist (CARD) ning Euroopa kaitsealast tegevuskava (EDAP).

Arenguküsimused

Eesistujariik Eesti edendab digitehnoloogiate kasutamist kestliku arengu eesmärkide rakendamisel.

Eesistujariik keskendub ka humanitaarabi ja arengukoostöö vahelise koordineerimise parandamisele, eelkõige seoses pagulaskriisiga.

Erilist tähelepanu pööratakse ka pikaajalisele sundrändele, mille on põhjustanud humanitaarkriisid ja loodusõnnetused.