Justiits- ja siseküsimuste nõukogu

ELi Nõukogu

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu arendab koostööd ja ühist poliitikat mitmesugustes piiriülestes küsimustes, eesmärgiga luua kogu ELi hõlmav vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala.

Kuidas justiits- ja siseküsimuste nõukogu töötab?

Justiits- ja siseküsimuste nõukogusse kuuluvad kõikide ELi liikmesriikide justiits- ja siseministrid. Üldiselt tegelevad justiitsministrid õigusalase koostööga nii tsiviil- kui kriminaalõiguse ja põhiõiguste valdkonnas ning siseministrid vastutavad muu hulgas rände, piirihalduse ja politseikoostöö eest. Ülesannete jaotus ministrite vahel ei ole siiski kõikides ELi liikmesriikides sama. Justiits- ja siseküsimuste nõukogu vastutab ka kodanikukaitse eest.

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu tuleb tavaliselt kokku iga kolme kuu tagant.

Vastavalt ELi aluslepingutes kokkulepitule ei osale Taani, Ühendkuningriik ja Iirimaa täielikult teatavate justiits- ja siseküsimustega seotud meetmete rakendamises või osalevad selles teatud tingimustel.

Schengeni acquis’ga seotud valdkondade küsimusi arutatakse segakomitees. Segakomiteesse kuuluvad ELi liikmesriigid ja 4 ELi mittekuuluvat riiki, kes on Schengeni lepingu osalised (Island, Liechtenstein, Norra ja Šveits). Seadusandlikud meetmed võetakse pärast segakomitees toimunud arutelu vastu justiits- ja siseküsimuste nõukogus, kusjuures Ühendkuningriik ja Iirimaa ei osale hääletusel.

Justiits- ja siseküsimuste poliitikast

Nõukogu võtab vastu õigusakte (enamasti koos Euroopa Parlamendiga), mille eesmärk on tagada põhiõigused ja inimeste vaba liikumine kogu ELis ning pakkuda kodanikele kõrgetasemelist kaitset. Nõukogu vastutab varjupaiga- ja sisserändepoliitika, tsiviil- ja kriminaalasjades tehtava õigusalase koostöö, kodanikukaitse ning raske ja organiseeritud kuritegevuse ja terrorismi vastase võitluse eest. Ta tegeleb ka Euroopa piirideta Schengeni ala küsimustega.

Samuti vastutab nõukogu liikmesriikide meetmete koordineerimise hõlbustamise ja tugevdamise eest sisejulgeoleku valdkonnas. Ta teeb seda välispiiride kaitsmise ning politsei- ja tollikoostöö edendamise võimaluste otsimise kaudu.

Eesti eesistumisperioodi prioriteedid

Justiitsküsimused

Eesistujariik kavatseb jätkata kõnelusi ELi ühinemiseks Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ning naistevastase vägivalla ja perevägivalla ennetamise ja tõkestamise Istanbuli konventsiooniga.

Eesistujariik jätkab tööd, mida tehakse maksejõuetusseaduste osaliseks ühtlustamiseks, et parandada ettevõtluskeskkonda ELi liikmeriikides. Eesistujariik töötab ka selle nimel, et ajakohastada eeskirju, mis käsitlevad piiriüleseid menetlusi perede ja lastega seotud juhtudel.

Terrorismivastases võitluses püüab eesistujariik Eesti jõuda Euroopa Parlamendiga kokkuleppele direktiivi eelnõus rahapesu vastu võitlemise kohta kriminaalõiguse abil. Eesistujariik jätkab ka läbirääkimisi arestimis- ja konfiskeerimisotsuste vastastikust tunnustamist käsitlevate eeskirjade üle.

Siseküsimused

Justiits- ja siseküsimuste nõukogus keskendutakse Eesti eesistumisperioodil sellistele teemadele nagu seaduslik ränne, ebaseaduslik ränne, välispiirikontroll ja kolmandate riikidega tehtav koostöö.

Eesistujariik teeb tööd, et vaadata läbi sinise kaardi direktiiv, mille eesmärk on hõlbustada kõrge kvalifikatsiooniga töötajate sisenemist ELi ja nende liikumist ELi piires.

Ta püüab leida kolmandate riikidega lahendusi tegelemiseks ebaseadusliku rände algpõhjustega ja suurendada tagasisaatmiste määra. Ühtlasi jätkab eesistujariik jõupingutusi Euroopa varjupaigasüsteemi ja ELi ühise viisapoliitika reformimiseks.

2017. aasta teisel poolel püütakse justiits- ja siseküsimuste nõukogus viia lõpule poliitiline töö ELi reisiinfo ja -lubade süsteemi (ETIAS) loomiseks. Samuti proovib eesistujariik jõuda Euroopa Parlamendiga kokkuleppele uutes eeskirjades, mis käsitlevad teise põlvkonna Schengeni infosüsteemi.