Seadusandlikud erimenetlused

ELi Nõukogu

Lühitutvustus

Seadusandja: Nõukogu on tegelikult ainus seadusandja. Euroopa Parlament peab andma seadusandlikule ettepanekule oma nõusoleku või temaga tuleb ettepaneku osas konsulteerida.

Seadusandliku algatuse õigus: Euroopa Komisjon

Menetluste liigid:

  • Nõusolekumenetlus: Euroopa Parlamendil on õigus seadusandlik ettepanek absoluutse häälteenamusega heaks kiita või tagasi lükata, kuid ta ei saa seda muuta
  • Konsulteerimismenetlus: Euroopa Parlament võib seadusandliku ettepaneku heaks kiita, selle tagasi lükata või esitada selle kohta muudatusettepanekuid

Õiguslik alus: Euroopa Liidu toimimise lepingu artikli 289 lõige 2.

Eeskirjad: Aluslepingutes ei ole esitatud seadusandlike erimenetluste täpset kirjeldust. Seega kehtestatakse eeskirjad iga üksikjuhtumi puhul eraldi, aluslepingute asjakohaste artiklite alusel.

Üksikasjalikum ülevaade

1. Nõusolekumenetlus

Nõusolekumenetluse raames võib nõukogu seadusandliku ettepaneku vastu võtta pärast Euroopa Parlamendilt nõusoleku saamist. Parlamendil on seega õigus seadusandlik ettepanek absoluutse häälteenamusega heaks kiita või tagasi lükata, kuid ta ei saa seda muuta. Nõukogul ei ole õigust parlamendi arvamust tühistada.

Seadusandliku menetlusena kasutatakse nõusolekumenetlust diskrimineerimise vastast võitlust käsitlevate uute õigusaktide vastuvõtmisel ning see annab lisaks parlamendile vetoõiguse, kui kohaldatakse subsidiaarsuse põhimõtte kohast üldist õiguslikku alust kooskõlas ELi toimimise lepingu artikliga 352.

Parlamendi nõusolekut on vaja ka muu kui seadusandliku menetlusena järgmistel juhtudel:

  • kui nõukogu võtab vastu teatavaid ELi poolt läbi räägitud rahvusvahelisi lepinguid
  • põhiõiguste tõsise rikkumise korral (Euroopa Liidu lepingu artikkel 7)
  • ELi uute liikmete ühinemisel
  • seoses EList välja astumise korraga

2. Konsulteerimismenetlus

Nõukogu võtab konsulteerimismenetluse raames vastu seadusandliku ettepaneku pärast seda, kui parlament on esitanud selle kohta oma arvamuse.

Selle menetluse käigus võib parlament seadusandliku ettepaneku heaks kiita, tagasi lükata või esitada selle kohta muudatusettepanekuid. Nõukogul ei ole õiguslikku kohustust võtta parlamendi arvamust arvesse, kuid Euroopa Kohtu praktika kohaselt ei tohi ta otsust teha enne, kui on parlamendi arvamuse kätte saanud.

See menetlus on kohaldatav mitmetes valdkondades, nagu siseturu erandid ja konkurentsiõigus.

Parlamendiga konsulteerimine on nõutav ka muu kui seadusandliku menetlusena juhul, kui võetakse vastu rahvusvahelisi lepinguid ühise välis- ja julgeolekupoliitika raames.