ELi nõukogu eesistujariik

ELi Nõukogu

Roteeruv eesistujariik

Nõukogu eesistujariik vahetub ELi liikmesriikide hulgas iga kuue kuu järel. Nende kuue kuu jooksul juhatab eesistujariik nõukogus kõigi tasandite koosolekuid ja istungeid, aidates tagada ELi töö järjepidevuse nõukogus.

Eesistumist teostavad liikmesriigid teevad tihedat koostööd kolmeriigilistes rühmades, mida nimetatakse eesistujariikide kolmikuks. See süsteem loodi 2009. aastal Lissaboni lepinguga. Eesistujariikide kolmik seab pikaajalised eesmärgid ja koostab ühise tegevuskava, millega määratakse kindlaks teemad ja olulisemad küsimused, mida nõukogu 18-kuulisel perioodil käsitleb. Nimetatud programmi alusel koostavad kõik kolm riiki oma üksikasjalikuma kuuekuulise programmi.

Praegusesse eesistujariikide kolmikusse kuuluvad Eesti, Bulgaaria ja Austria.

Eesti ELi nõukogu eesistumine: 1. juuli – 31. detsember 2017

Eesti eesistumise prioriteedid tuginevad Euroopa Ülemkogu strateegilisele tegevuskavale ning ühistele eesmärkidele, mis liikmesriigid ja ELi institutsioonid sõnastasid Rooma lepingute 60. aastapäeva puhul tehtud Rooma deklaratsioonis. Eesistujariik Eesti keskendub Euroopa ühiste väärtuste – heaolu, julgeoleku, rahu ja stabiilsuse – säilitamisele. Ta püüab hoida alal Euroopa ühtsust praktiliste lahenduste kaudu.

Järgmisel 6 kuul keskendub eesistujariik neljale tähtsale valdkonnale: avatud ja uuendusmeelse majandusega Euroopa, turvaline ja kaitstud Euroopa, digitaalne Euroopa ja andmete vaba liikumine ning kaasav ja kestlik Euroopa.

Nõukogu eesistujariigid kuni 2020. aastani

Eesti: juuli – detsember 2017
Bulgaaria: jaanuar – juuni 2018
Austria: juuli – detsember 2018
Rumeenia: jaanuar – juuni 2019
Soome: juuli – detsember 2019
Horvaatia: jaanuar – juuni 2020
Saksamaa: juuli – detsember 2020

Eesistujariigi ülesanded

Eesistujariik vastutab ELi õigusakte käsitleva nõukogu töö edasiviimise eest, tagades ELi tegevuskava järjepidevuse, nõuetekohased seadusandlikud menetlused ja liikmesriikidevahelise koostöö. Selleks peab eesistujariik tegutsema ausa ja neutraalse vahendajana.

Eesistujariigil on kaks peamist ülesannet:

1. Nõukogu ja selle ettevalmistavate organite istungite ja koosolekute planeerimine ja juhatamine

Eesistujariik juhatab nõukogu eri koosseisude (välja arvatud välisasjade nõukogu) istungeid ning nõukogu ettevalmistavate organite, sh alaliste komiteede, näiteks alaliste esindajate komitee (COREPER), ning väga spetsiifiliste teemadega tegelevate töörühmade ja komiteede koosolekuid.

Eesistujariik tagab, et arutelud toimuvad nõuetekohaselt ning et nõukogu kodukorda ja töömeetodeid kohaldatakse õigesti.

Eesistujariik korraldab ka erinevaid ametlikke ja mitteametlikke kohtumisi Brüsselis ja roteeruvat eesistumist teostavas liikmesriigis.

2. Nõukogu esindamine suhetes teiste ELi institutsioonidega

Eesistujariik esindab nõukogu suhetes teiste ELi institutsioonidega, eelkõige komisjoni ja Euroopa Parlamendiga. Eesistujariigi ülesanne on püüda jõuda seadusandlikes aktides kokkuleppele kolmepoolsetel kohtumistel, mitteametlikel läbirääkimistel ja lepituskomitee koosolekutel.

Eesistujariik teeb tihedat koostööd:

  • Euroopa Ülemkogu eesistujaga
  • liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindajaga

Eesistujariik abistab neid nende töös ja mõnikord võidakse tal paluda täita teatavaid ülesandeid kõrge esindaja eest, nagu välisasjade nõukogu esindamine Euroopa Parlamendis või välisasjade nõukogu istungi juhatamine, kui arutatakse ühise kaubanduspoliitika küsimusi.