Kuidas nõukogu hääletab?

Sõltuvalt arutlusel olevast teemast teeb ELi Nõukogu oma otsused kas:

  • lihthäälteenamusega (15 liikmesriiki hääletavad poolt)
  • kvalifitseeritud häälteenamusega (55% liikmesriikidest hääletavad poolt) või
  • ühehäälselt (kõik hääletavad poolt)

Nõukogu saab hääletada üksnes siis, kui kohal on nõukogu liikmete enamus. Nõukogu liige võib hääletada üksnes ühe teise liikme nimel.

Nõukogu saab hääletada seadusandliku akti üle, kui on möödunud 8 nädalat akti eelnõu saatmisest liikmesriikide parlamentidele läbivaatamiseks. Liikmesriikide parlamendid peavad otsustama, kas õigusakti eelnõu on kooskõlas subsidiaarsuse põhimõttega. Varasem hääletamine on võimalik üksnes kiireloomulistel erijuhtudel.

Hääletuse algatab nõukogu eesistuja. Hääletuse võib algatada ka nõukogu või komisjoni liige, kuid nõukogu liikmete enamus peab selle algatuse heaks kiitma.

Kui nõukogu tegutseb seadusandjana, tehakse nõukogu hääletustulemused automaatselt avalikuks.

Kui nõukogu liige tahab lisada selgituse hääletamise kohta, tehakse ka see selgitus avalikuks, juhul kui võetakse vastu õigusakt. Muudel juhtudel, kui selgitusi hääletamise kohta ei tehta automaatselt avalikuks, võib selle avalikustada selgituse esitaja taotlusel.

Ka siis, kui nõukogu ei tegutse seadusandjana, võib hääletustulemused ja hääletamise kohta antud selgitused avalikustada nõukogu ühehäälse otsusega. Nõukogu ja komisjoni liikmed võivad teha avaldusi ja taotleda nende lisamist nõukogu istungi protokolli. Nendel avaldustel ei ole õiguslikku toimet ning neid käsitletakse poliitilise vahendina, mis hõlbustab otsusetegemist.