Kvalifitseeritud häälteenamus

ELi Nõukogu

Uus eeskiri alates 1. novembrist 2014

„Standardne” hääletamismeetod nõukogus

Kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamine on nõukogus kõige laialdasemalt kasutatav hääletamismeetod. 

Seda kasutatakse siis, kui nõukogu võtab vastu otsuseid seadusandliku tavamenetluse käigus, mida nimetatakse ka kaasotsustamismenetluseks. Selle menetluse teel võetakse vastu ligikaudu 80% ELi õigusaktidest.

Alates 1. novembrist 2014 kohaldatakse nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamiseks uut menetlust. Kui nõukogu hääletab komisjoni või liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja ettepaneku põhjal, loetakse selle menetluse kohaselt kvalifitseeritud häälteenamus saavutatuks, kui on täidetud 2 tingimust:

  • poolt hääletab 55% liikmesriike – praktikas tähendab see 16 liikmesriiki 28st
  • ettepanekut toetavad liikmesriigid esindavad vähemalt 65% liidu kogurahvastikust

Seda uut menetlust nimetatakse ka „topeltenamuse” eeskirjaks.

Blokeeriv vähemus

Blokeeriv vähemus peab hõlmama vähemalt 4 nõukogu liiget, kes esindavad rohkem kui 35% ELi elanikkonnast.

Erijuhud

Kui hääletusel ei osale kõik nõukogu liikmed, näiteks teatavates poliitikavaldkondades mitteosalemise (opt-out) tõttu, võetakse otsus vastu juhul, kui poolt hääletavad 55% osalevatest nõukogu liikmetest, kes esindavad vähemalt 65% osalevate liikmesriikide elanikkonnast.

Kui nõukogu hääletab ettepaneku üle, mida ei ole esitanud komisjon või kõrge esindaja, võetakse otsus vastu juhul, kui:

  • vähemalt 72% nõukogu liikmetest hääletavad poolt
  • nad esindavad vähemalt 65% ELi elanikkonnast

Hääletamisest hoidumine

Hääletamisest hoidumist loetakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisel vastuhääleks. Hääletamisest hoidumine ei ole sama mis hääletamisel mitte osalemine. Liikmel on õigus igal ajal hääletamisest hoiduda.

Eelmine kvalifitseeritud häälteenamuse eeskiri

Kuni 31. märtsini 2017 saavad liikmesriigid endiselt taotleda eelmise kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise eeskirja kasutamist. Selle eeskirja kohaselt on iga liikmesriigi esindajal teatav arv hääli, mis on sätestatud ELi aluslepingutes. Häälte arvestamine kajastab umbkaudu iga liikmesriigi rahvaarvu.

352 häält jagunevad järgmiselt:

  • Itaalia, Prantsusmaa, Saksamaa, Ühendkuningriik: igaüks 29 häält
  • Hispaania, Poola: mõlemad 27 häält
  • Rumeenia: 14 häält
  • Madalmaad: 13 häält
  • Belgia, Kreeka, Portugal, Tšehhi Vabariik, Ungari: igaüks 12 häält
  • Austria, Bulgaaria, Rootsi: igaüks 10 häält
  • Horvaatia, Iirimaa, Leedu, Slovakkia, Soome, Taani: igaüks 7 häält
  • Eesti, Küpros, Luksemburg, Läti, Sloveenia igaüks 4 häält
  • Malta: 3 häält

Eelmise eeskirja kohaselt oli nõukogus kvalifitseeritud häälteenamus saavutatud, kui olid täidetud järgmised tingimused:

  • enamik liikmesriike (15 liikmesriiki) hääletavad poolt
  • vähemalt 260 häält kokku 352 häälest on poolthääled

Liikmesriik võib taotleda kinnitust, et poolthääled esindavad vähemalt 62% kogu ELi elanikkonnast. Kui see tingimus ei ole täidetud, jääb otsus vastu võtmata.