Liikmesriikide valitsuste esindajate konverentsid kutsutakse kokku selleks, et arutada ELi aluslepingutes tehtavaid muudatusi ja jõuda nendes kokkuleppele. Neid kohtumisi nimetatakse ka valitsustevahelisteks konverentsideks (VVK).

Enne Lissaboni lepingu jõustumist 2009. aastal oli see ainuke menetlus aluslepingute läbivaatamiseks. Nüüd nimetatakse seda tavaliseks läbivaatamismenetluseks.

Hiljutised valitsustevahelised konverentsid

Lissaboni lepinguga kehtestatud uuendused

2007. aasta VVK

Euroopa Ülemkogu poolt 2007. aasta juunis kokku kutsutud VVK ülesandeks oli reformilepingu koostamine, mis „suurendaks laienenud liidu tõhusust ja demokraatlikku legitiimsust ning liidu välistegevuse sidusust”.

Konverentsi töö tulemusel võeti vastu Lissaboni leping, mis jõustus 1. detsembril 2009.

Pärast Lissaboni lepingu jõustumist konsolideeriti Euroopa Liidu leping, Euroopa Liidu toimimise leping ja Euroopa Aatomienergiaühenduse asutamisleping.

2004. aasta VVK

2003. aasta oktoobris kokku kutsutud VVK arutas „Euroopa põhiseaduse lepingu eelnõu”, mille oli koostanud Euroopa konvent.

Põhiseadus, millele ELi juhid kirjutasid alla 2004. aasta oktoobris, pidi asendama kõik olemasolevad aluslepingud ühe tekstiga.

Euroopa põhiseadust ei ratifitseerinud kõik ELi riigid ja see ei jõustunud.

ELi aluslepingute läbivaatamine

Tavaline läbivaatamismenetlus

See menetlus võimaldab igal liikmesriigil, komisjonil või Euroopa Parlamendil esitada ettepanek aluslepingu muutmiseks nõukogule, kes omakorda esitab selle Euroopa Ülemkogule. Sellest teavitatakse liikmesriikide parlamente.

Kui enamik liikmesriike Euroopa Ülemkogus on aluslepingu muutmisettepaneku läbivaatamise poolt, kutsub Euroopa Ülemkogu eesistuja kokku konvendi. Eelnevalt konsulteeritakse Euroopa Parlamendi ja komisjoniga. Euroopa Keskpangaga konsulteeritakse juhul, kui muudatus puudutab rahandusküsimusi.

Konvent, kuhu tulevad kokku liikmesriikide parlamentide, riigipeade või valitsusjuhtide, Euroopa Parlamendi liikmete ja Euroopa Komisjoni esindajad, arutab aluslepingute muudatuste eelnõu. Seejärel esitatakse konvendi poolt konsensuse alusel vastu võetud soovitused VVK-le.

Teise võimalusena, kui kavandatavad muudatused ei õigusta konvendi kokkukutsumist, võib Euroopa Ülemkogu Euroopa Parlamendi nõusolekul otsustada lihthäälteenamusega hääletusel, et konventi kokku ei kutsuta ning esitada VVK-le ise oma tingimused.

Euroopa Ülemkogu eesistuja poolt kokkukutsutud VVK otsustab aluslepingu muudatuste üle ühehäälselt.

Lihtsustatud läbivaatamismenetlus

Lissaboni lepinguga võeti kasutusele kiirmenetlus ELi poliitika ja sisemeetmete muutmiseks, mida tuntakse „lihtsustatud läbivaatamismenetlusena”. Selleks ei ole vaja konventi või VVK-d kokku kutsuda.

Muudatused lepib Euroopa Ülemkogu ühehäälselt kokku pärast Euroopa Parlamendi ja komisjoniga konsulteerimist. Euroopa Keskpangaga konsulteeritakse juhul, kui muudatused puudutavad rahandusküsimusi.

Otsus ei jõustu enne, kui selle on heaks kiitnud kõik liikmesriigid.

Seda menetlust ei saa kasutada ELi volituste suurendamiseks.

Seadusandlik tavamenetlus

Seda otsuste tegemise menetlust kasutatakse umbes 85 ELi poliitikavaldkonna puhul

Seadusandlikud erimenetlused

2 seadusandlikku erimenetlust: nõusolekumenetlus ja konsulteerimismenetlus.

Sillaklauslid

Nn sillaklauslid võimaldavad Euroopa Ülemkogul teatavates poliitikavaldkondades asendada ühehäälne hääletamine Euroopa Liidu Nõukogus kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamisega.

Samuti võib Euroopa Ülemkogu otsustada tõsta mõne poliitikavaldkonna seadusandliku erimenetluse alt seadusandliku tavamenetluse alla, mida nimetatakse „kaasotsustamismenetluseks”, kus Euroopa Liidu Nõukogu on kaasseadusandja koos Euroopa Parlamendiga.

Mõlemal juhul tegutseb Euroopa Ülemkogu ühehäälselt ja Euroopa Parlamendi nõusolekul. Liikmesriikide parlamendid võivad panna otsused veto alla 6 kuu jooksul, takistades seeläbi nende jõustumist.

Lisaks võib aluslepingute üksikuid sätteid läbi vaadata ka muude menetluste kohaselt.