Me kasutame küpsiseid (cookies) selleks, et saaksite meie veebisaidil kindlasti parima kogemuse. Lisateave selle kohta, kuidas me küpsiseid kasutame ja kuidas saate muuta oma seadistusi.

Mida Euroopa Ülemkogu teeb?

Euroopa Ülemkogu määrab ELi üldise poliitilise suuna ja prioriteedid. Ülemkogu ei ole ELi seadusandlik institutsioon ja seega ei pea läbirääkimisi ELi õigusaktide üle ega võta neid vastu. Ülemkogu määrab kindlaks ELi poliitilise tegevuskava, tavaliselt võttes Euroopa Ülemkogu kohtumistel vastu järeldused, milles selgitatakse välja mureküsimused ja määratakse kindlaks võetavad meetmed. 

Euroopa Ülemkogu võttis hiljuti vastu esmatähtsate valdkondade strateegilise tegevuskava ELi pikemaajalisteks meetmeteks ja tegevuseks.

Kuidas Euroopa Ülemkogu töötab?

Liikmed

Euroopa Ülemkogu liikmeteks on 28 ELi liikmesriigi riigipead või valitsusjuhid, Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president.

Liidu välisasjade ja julgeolekupoliitika kõrge esindaja osaleb samuti Euroopa Ülemkogu kohtumistel, kui arutlusel on välisküsimused.

Otsuste tegemine

Euroopa Ülemkogu teeb oma otsused enamasti konsensuse alusel. Teatavatel ELi aluslepingus sätestatud juhtudel teeb Euroopa Ülemkogu otsuse siiski ühehäälsuse teel või kvalifitseeritud häälteenamusega.

Euroopa Ülemkogu eesistuja ega komisjoni president ei osale hääletusel.

Euroopa Ülemkogu kohtumised 

Euroopa Ülemkogu kohtub vähemalt kaks korda iga 6 kuu tagant. Ülemkogu kohtumised, mida sageli nimetatakse ka ELi tippkohtumisteks, toimuvad Brüsselis Justus Lipsiuse hoones.

Kohtumisi juhatab Euroopa Ülemkogu eesistuja. Vajaduse korral võib eesistuja kokku kutsuda ka erakorralise Euroopa Ülemkogu kohtumise.

Euroopa Parlamendi president osaleb iga kohtumise alguses, et esitleda Euroopa Parlamendi seisukohti. Ülemkogu kohtumistele võidakse sõltuvalt arutlusel olevast teemast kutsuda osalema ka teisi isikuid, näiteks Euroopa Keskpanga president.

Euroopa Ülemkogu ajalugu

Euroopa Ülemkogu loodi 1974. aastal ELi liikmesriikide riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametliku arutelufoorumina.  Peagi sai sellest ELi eesmärkide ja prioriteetide seadmise eest vastutav organ.

1992. aasta Maastrichti lepinguga sai Euroopa Ülemkogu ametliku staatuse ja ülesande anda ELile vajalikku hoogu ja üldised poliitilised suunised.

2009. aastal sai Euroopa Ülemkogust Lissaboni lepinguga tehtud muudatustega üks 7st ELi institutsioonist.