Euroala tippkohtumine

euroala tippkohtumine

Euroala tippkohtumisel kohtuvad euroala riikide riigipead ja valitsusjuhid, euroala tippkohtumise eesistuja ning Euroopa Komisjoni president. Euroala tippkohtumistel antakse strateegilisi suuniseid euroala majanduspoliitika jaoks.

Mis on euroala?

Euroala, mida tuntakse ka „eurotsooni“ nime all, koosneb nendest ELi liikmesriikidest, kelle rahaühik on euro. Euroalasse kuulub praegu 19 liikmesriiki.

Euroala tippkohtumise roll

Euroala tippkohtumisel antakse poliitilisi suuniseid, et tagada majandus- ja rahaliidu sujuv toimimine. See aitab koordineerida euroala liikmesriikide vahel kõiki asjakohaseid poliitikavaldkondi.

Regulaarsed kõrgetasemelised arutelud euroala liikmesusega seotud konkreetsete kohustuste teemal võimaldavad samuti euroala riikidel oma riikliku poliitika kujundamisel euroala mõõdet paremini arvesse võtta.

Kuna euroala küsimused omavad kõigi ELi liikmesriikide jaoks poliitilist ja majanduslikku tähtsust, arutatakse neid küsimusi korrapäraselt ka Euroopa Ülemkogu kohtumistel.

Euroala tippkohtumised

Vastavalt majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingule peaksid euroala tippkohtumised toimuma vähemalt kaks korda aastas. Võimalusel peaksid need toimuma Brüsselis pärast Euroopa Ülemkogu kohtumisi.

Euroala tippkohtumised korraldatakse vastavalt konkreetsele kodukorrale, mis võeti vastu 14. märtsil 2013.

Kui tõlge puudub, on sisu esitatud originaalkeeles

Liikmed

Euroala tippkohtumisel osalevad euroala riikide riigipead ja valitsusjuhid, euroala tippkohtumise eesistuja ning Euroopa Komisjoni president. Lisaks:

  • kutsutakse osalema Euroopa Keskpanga president
  • võidakse osalema kutsuda eurorühma esimees, kuna eurorühm vastutab euroala tippkohtumiste ettevalmistamise ja järelmeetmete eest
  • võidakse kõnelema kutsuda ka Euroopa Parlamendi president

Nende euroalasse mittekuuluvate liikmesriikide juhid, kes on ratifitseerinud majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu, osalevad samuti euroala tippkohtumistel, kui see on asjakohane ja vähemalt kord aastas.

Euroala tippkohtumise eesistuja

Euroala tippkohtumise eesistuja valitakse euroala juhtide poolt lihthäälteenamusega ühel ajal Euroopa Ülemkogu eesistuja valimistega. Euroala tippkohtumise eesistuja ametiaeg on 2,5 aastat.

Eesistuja vastutab euroala tippkohtumiste kokkukutsumise, nende juhatamise ja juhtimise eest. Ta arutab euroala küsimusi ka komisjoni presidendi ja eurorühma esimehega.

Euroala tippkohtumise eesistuja esitab pärast iga euroala tippkohtumist Euroopa Parlamendile aruande. Samuti teavitab ta kõiki euroalasse mittekuuluvaid liikmesriike euroala tippkohtumiste ettevalmistamisest ja tulemustest.

Euroala tippkohtumiste ajalugu

Euroala juhid kohtusid euroala tippkohtumise vormis esmakordselt 12. oktoobril 2008 Pariisis, kus nad leppisid kokku majanduskriisi lahendamisele suunatud kooskõlastatud meetmetes. Järgmised sellelaadsed tippkohtumised toimusid 2010. aasta mais, 2011. aasta märtsis, 2011. aasta juulis ja 2011. aasta oktoobris Brüsselis. 2012. aastal käsitleti euroala küsimusi peamiselt Euroopa Ülemkogul.

Euroopa Ülemkogu 1.–2. märtsi 2012. aasta kohtumisel allkirjastasid 25 ELi liikmesriigi juhid majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu. Leping, mis jõustus 1. jaanuaril 2013, andis muu hulgas ka ametliku staatuse euroala tippkohtumisele.

Euroala tippkohtumise korraldus ja selle eesistuja ülesanded on sätestatud lepingu artiklis 12.

Esimene euroala tippkohtumine pärast majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu jõustumist toimus 14. märtsil 2013.

Euroala riigipeade ja valitsusjuhtide poolt vastu võetud dokumendid (2010–2013)

Euroala juhtide poolt ajavahemikul 2010–2013 vastu võetud dokumendid on kättesaadavad järgmise lingi kaudu: