Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk

Fookuses

Aruanne Euroopa Parlamendile, 18. jaanuar 2017

Eesistuja Donald Tusk andis Euroopa Parlamendile aru Euroopa Ülemkogu detsembrikuise kohtumise peamistest tulemustest. Sissejuhatuseks õnnitles eesistuja Antonio Tajanit Euroopa Parlamendi presidendiks saamise puhul ning väljendas veendumust, et kõigi parlamendiliikmetega koostöö vaimus tegutsemine aitab saavutada 2017. aasta väljakutsed.

„Vaatamata sellele, et eelmisel aastal seisime me silmitsi enneolematute raskustega, suutsime teha edusamme rände, julgeoleku ja majanduse valdkonnas,“ sõnas Tusk.

Rände valdkonnas analüüsis Euroopa Ülemkogu ELi-Türgi avalduse rakendamist ja hindas valitud Aafrika riikidega allkirjastatud kokkulepete suhtes tehtud edusamme.

„Eelmisel aastal saabus Itaaliasse sada kaheksakümmend tuhat ebaseaduslikku sisserändajat. Selline olukord ei saa jätkuda,“ sõnas Tusk. Ta lisas, et seetõttu on järgmisel mitteametlikul tippkohtumisel Maltal peateemaks Liibüa ja ELi lähenemisviis seoses Vahemere keskosa rändeteega.

Ukraina kohta võttis ülemkogu vastu Euroopa liidrite õiguslikult siduva otsuse hõlbustada Ukraina assotsieerimislepingu ratifitseerimist Madalmaades. Et Venemaa ei ole endiselt Minski kokkuleppeid täitnud, soovitasid liidukantsler Angela Merkel ja president François Hollande Venemaa vastaseid sanktsioone pikendada. Sanktsioone on nüüd pikendatud kuueks kuuks.

Ka käsitleti Euroopa Ülemkogul julgeolekuküsimusi, sealhulgas ELi-NATO koostöö tõhustamist. „Nii Euroopa riigid kui ka Euroopa Liit peaksid tegema rohkem meie kodanike ees seisvatele vahetutele julgeolekuohtudele reageerimiseks,“ sõnas Tusk.

Euroopa liidrid arutasid ka mitmesuguseid algatusi, mille eesmärk on panna Euroopa majandus kõigi heaks tööle. Tuski sõnul on statistika küll paranenud, kuid tähtis on see, et tavainimestel ja ettevõtetel oleks tuleviku suhtes kindlustunne. „Seetõttu pikendatakse Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, ajakohastatakse meie kaubanduse kaitsevahendeid ja jätkatakse noortegarantii rakendamist,“ lisas Tusk.

Lõpus andis eesistuja Tusk Euroopa Parlamendile ülevaate 27 Euroopa riigijuhi mitteametlikust kohtumisest, mis toimus Euroopa Ülemkogu raames. „Leppisime kokku menetluskorras ja kinnitasime taas oma põhimõtteid, milleks on nelja vabaduse jagamatus, õiguste ja kohustuste tasakaal ning meie reegel, et ilma teavitamiseta ei ole ka läbirääkimisi,“ ütles Tusk.

Lõpetuseks väljendas Tusk heameelt Suurbritannia peaministri Theresa May 17. jaanuaril peetud Brexiti-teemalise kõne üle. „See kõne tõestab, et London on viimaks mõistnud ja aktsepteerinud 27 liikmesriigi ühist seisukohta ühtse turu jagamatuse kohta,“ kommenteeris Tusk. „Võtsime teadmiseks peaminister May soojad ja tasakaalustatud sõnad Euroopa integratsiooni kohta, mis on palju lähemal Winston Churchilli kui USA ametisseastuva presidendi Donald Trumpi narratiivile,“ lisas ta.

Visiit Maltasse, 11. jaanuar 2017

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk sõitis Maltasse, et osaleda Malta ELi nõukogu eesistumise avatseremoonial. See on Malta jaoks esimene eesistumisperiood.

Eesistuja Tusk rõhutas tseremoonial peetud kõnes, et Malta eesistumine leiab aset erakordsel ajal, mis on täis uusi väljakutseid ja murrangulisi sündmusi. „Järgmise kuue kuu sisse mahuvad asutamislepingu 60. aastapäeva tähistamine Roomas ja Brexiti menetluse ametlik algatamine. Samuti on eelolev kevad kogu ELile suureks proovikiviks seoses rändega, eriti Vahemere keskosa rändeteel,“ ütles ta.

Tusk rõhutas, et selline sündmuste jada nõuab asjatundlikku, kindlakäelist ja delikaatset juhtimist. Samuti osutas ta Malta kultuuripärandile ja riigi ajaloole.

„Meil on vedanud, et selle keerulise rolli sai enda kanda Malta. Vähesed mõistavad paremini itaallasi, kes võõrustavad pidustusi Roomas, ja vähesed mõistavad paremini britte, kes hakkavad meist lahku lööma,“ ütles ta. „Samuti mõistavad vähesed paremini Vahemere rändetragöödia olemust,“ lisas Tusk.

Donald Tusk pidas enne tseremooniat kahepoolse kohtumise Malta peaministri Joseph Muscatiga.

Malta eesistumisaeg kestab 30. juunini 2017, kui selle võtab üle Eesti.

Alates 1. detsembrist 2014 juhib Donald Tusk Euroopa Ülemkogu – institutsiooni, mis määrab kindlaks ELi poliitilise suuna ja prioriteedid. Ta vastutab institutsiooni kohtumiste ettevalmistamise ja juhtimise eest. Samuti tagab ta ELi ühise välis- ja julgeolekupoliitika liiduvälise esindamise ülemkogu eesistuja tasandil.

Kui tõlge puudub, on sisu esitatud originaalkeeles