Me kasutame küpsiseid (cookies) selleks, et saaksite meie veebisaidil kindlasti parima kogemuse. Lisateave selle kohta, kuidas me küpsiseid kasutame ja kuidas saate muuta oma seadistusi.

ELi poliitilise tegevuse kindlaksmääramine

Euroopa Ülemkogu

Euroopa Ülemkogu on üks ELi 7 institutsioonist. Ülemkogu ei ole siiski ELi seadusandlik organ ja ei osale seega ELi õigusaktide üle peetavates läbirääkimistes ega nende vastuvõtmises. Ülemkogu põhiülesanne on hoopis määrata ELi üldine poliitiline suund ja üldised poliitikaprioriteedid, mille jaoks määratakse kindlaks ELi poliitiline tegevus. 

Tavaliselt toimub see igal Euroopa Ülemkogu kohtumisel järelduste vastuvõtmise teel. Järeldustes määratakse kindlaks ELi konkreetsed mureküsimused ja esitatakse üldisel kujul meetmed, mis tuleks võtta, või seatakse saavutamist vajavad eesmärgid. Euroopa Ülemkogu järeldustes võidakse ka seada tähtajad konkreetses küsimuses kokkuleppele jõudmiseks või seadusandliku ettepaneku esitamiseks. Sel moel saab Euroopa Ülemkogu mõjutada ELi poliitilist tegevust ja seda suunata.

Hiljuti võttis Euroopa Ülemkogu vastu „strateegilise tegevuskava” prioriteetsete valdkondade kohta, kus on vajalik pikemaajaline ELi tegutsemine ja tähelepanu.

ELi strateegiline tegevuskava

27. juunil 2014 Brüsselis toimunud kohtumisel leppis Euroopa Ülemkogu kokku 5 prioriteetses valdkonnas, et suunata ELi tööd järgmise 5 aasta jooksul. Need prioriteedid on esitatud dokumendis „Liidu strateegiline tegevuskava muutuste aegadel”. Seda strateegilist tegevuskava kasutatakse Euroopa Ülemkogu töö kavandamisel ja see on ka teiste ELi institutsioonide tööprogrammide aluseks. 

1. Töökohad, majanduskasv ja konkurentsivõime

Euroopa Ülemkogu toob välja vajaduse soodustada majanduskasvu, suurendada investeeringuid, luua rohkem ja paremaid töökohti ning innustada reformide läbiviimist konkurentsivõime suurendamiseks. Konkreetsed meetmed hõlmavad järgmist:

  • digitaalse ühtse turu väljakujundamine 2015. aastaks
  • VKEde jaoks rahastamisele ja investeeringutele juurdepääsu parandamine
  • taristusse tehtavate investeeringute parandamine
  • Atlandi-ülese kaubandus- ja investeerimispartnerluse (TTIP) üle peetavate läbirääkimiste lõpuleviimine 2015. aastaks
  • euroala juhtimise ja majanduspoliitika koordineerimise parandamine

2. Kodanike kaasamine ja kaitsmine

Euroopa Ülemkogu peab väga oluliseks luua ELi kodanikele võimalusi ning tegeleda selliste küsimustega nagu vaesus ja sotsiaalne tõrjutus. Konkreetsed meetmed hõlmavad järgmist:

  • jätkuv võitlus noorte töötusega
  • maksudest kõrvalehoidumise ja maksupettuse küsimusega tegelemine

3. Energia- ja kliimapoliitika

Euroopa Ülemkogu rõhutab vajadust vähendada ELis sõltuvust imporditud kütusest ja gaasist ning tagada taskukohane, kindel ja säästev energia. Peamised prioriteedid hõlmavad järgmist:

  • ELi energiaturu väljakujundamine
  • ELi energiavarustuse ja -marsruutide mitmekesistamine ning energiataristu arendamine
  • 2030. aastaks ambitsioonikate kliimamuutuse alaste eesmärkide seadmine ning jätkuv tegutsemine kliimamuutuste vastase võitluse esirinnas 

4. Vabadus, turvalisus ja õigus

Euroopa Ülemkogu rõhutab, kuivõrd tähtis on ELi hea koostöö julgeolekuküsimustes, nagu terrorism ja rändevoogude haldamine. Konkreetsed Euroopa Ülemkogu seatud prioriteedid hõlmavad järgmist:

  • kõigi rände aspektide, sealhulgas ebaseadusliku rände, varjupaigapoliitika küsimuste ja piiride parem haldamine
  • organiseeritud kuritegevuse, korruptsiooni ja terrorismi ennetamine ja sellega võitlemine
  • ELi riikide vahelise õigusalase koostöö parandamine

5. EL kui tugev ülemaailmne osaleja

Euroopa Ülemkogu kutsub ELi üles tagama jõuline osalemine maailma asjades, rõhutades eelkõige järgmisi prioriteete:

  • liikmesriikide ja ELi välispoliitika eesmärkide vahelise sidususe tagamine
  • stabiilsuse, jõukuse ja demokraatia edendamine ELile lähimates riikides
  • ülemaailmsete partnerite kaasamine laia küsimusteringi, nagu kaubandus, küberjulgeolek, inimõigused ja kriisiohjamine
  • ELi ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tugevdamine

Poliitikasuunised

Euroopa poolaasta

Euroopa poolaasta on majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise tsükkel ELis.

Lisaks strateegilises tegevuskavas ja oma järeldustes ELi poliitikaprioriteetide seadmisele on Euroopa Ülemkogul ametlik roll ka ELi iga-aastases Euroopa poolaasta protsessis. Euroopa poolaasta on ELi iga-aastane majandus- ja eelarvepoliitika koordineerimise tsükkel.

Iga aasta märtsis toimuval kohtumisel hindab Euroopa Ülemkogu nii majandusolukorda ELis kui ka edusamme strateegia „Euroopa 2020” eesmärkide suunas liikumisel. Seejärel annab ülemkogu poliitikasuuniseid eelarve-, majandus- ja struktuurireformide tegemiseks. Oma juunikuu kohtumisel kinnitab Euroopa Ülemkogu lõplikud riigipõhised soovitused, milles kehtestatakse iga liikmesriigi prioriteedid järgmiseks 12–18 kuuks.

Justiits- ja siseküsimuste strateegilised suunised

Nende Euroopa Ülemkogu poolt vastu võetud suunistega on kindlaks määratud eelseisvate aastate prioriteedid

ELi toimimise lepingu (ELTL) artikli 68 alusel vastutab Euroopa Ülemkogu strateegiliste suuniste kavandamise eest vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala piires.

Esimest korda toimus see praktikas viimaste suuniste puhul, mis võeti vastu 2014. aasta juunis. Need töötati välja kooskõlas strateegilise tegevuskava prioriteetidega ja hõlmavad selliseid aspekte nagu piirikontroll, rände- ja varjupaigapoliitika ning politsei- ja õigusalane koostöö.