Ajalugu

Film: „Kuluaarivestlustest tähtsaimaks otsustusorganiks“

Dokumentaalfilmis jälgitakse Euroopa Ülemkogu ajalugu asutamisest tänapäevani. Selles näidatakse viimase aastakümne olulisi teetähiseid, mis on kujundanud seda, kuidas ELi juhid oma otsuseid teevad.
Kujunemislugu on esitatud inimeste silme läbi, kes on olnud tunnistajaks Euroopa Ülemkogu muutumisele tänapäevaseks otsustuskeskuseks.

Loe lisaks Euroopa Ülemkogu, ELi nõukogu, eurorühma ja euroala tippkohtumise rolle kujundanud sündmuste ja lepingute kohta.

1951

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga asutatakse Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mille alusel luuakse söe ja terase ühisturg. See leevendab umbusaldust ja pingeid, mis valitsevad Euroopa naaberriikide vahel pärast Teist maailmasõda. ESTÜ asutamisleping, mis kaotas kehtivuse 2002. aastal, on Euroopa Ühenduse esimene asutamisleping.

1952

8. september

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ministrite erinõukogu esimene istung

Euroopa Liidu Nõukogu eelkäijast Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ministrite erinõukogu esimene istung toimus Luxembourgis.

1958

1. jaanuar

Rooma lepingud

Rooma lepingutega asutatakse Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom). Euroopa Majandusühenduse nõukogu esimene istung toimub 25. jaanuaril 1958 Belgia välisminister Victor Larocki eesistumisel.

1960

Mai

Põllumajanduse erikomitee

Põllumajanduse erikomitee luuakse selleks, et valmistada ette ühise põllumajanduspoliitika tehnilisi aspekte. EMÜ nõukogu alaliste esindajate komitee (COREPER) on jagatud kaheks – COREPER I (asetäitjad) ja COREPER II (alalised esindajad). COREPER I ja II eksisteerivad ka tänapäeval ja vastutavad ELi nõukogu töö ettevalmistamise eest.

1965

1. juuli

Nn tühja tooli kriis

1965. aastal teatab Prantsusmaa, et ei kavatse enam osaleda nõukogu istungitel lahkarvamuste pärast, mis tekkisid läbirääkimistel ühise põllumajanduspoliitika rahastamise üle. Kriis laheneb hiljem tänu 1966. aasta Luksemburgi kompromissile, millega kehtestatakse ühehäälsuse nõue oluliste huvide üle hääletamisel.

1967

8. aprill

Liitmislepingud

Kõnealuse kahe lepinguga (1967 ja 1971) luuakse üks nõukogu, üks komisjon ja üks eelarve kõigile kolmele ühendusele (ESTÜ, Euratom ja EMÜ). COREPERist saab ametlikult nõukogu ettevalmistav organ.

1973

1. jaanuar

Esimene laienemine

Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinevad Euroopa ühendustega ning seeläbi suureneb liikmesriikide arv üheksale.

1974

Detsember

Euroopa Ülemkogu loomine

Pärast 1973. aasta detsembris Kopenhaagenis toimunud tippkohtumist, mille raames nähti ette tippkohtumiste pidamine iga kord, kui see on vajalik, luuakse 1974. aasta detsembris president Valéry Giscard d’Estaingi poolt korraldatud Pariisi tippkohtumisel Euroopa Ülemkogu. Euroopa Ülemkogu loodi selleks, et asutada mitteametlik foorum riigipeade ja valitsusjuhtide vahelisteks aruteludeks.

1975

11. märts

Euroopa Ülemkogu esimene kohtumine

Uus Euroopa Ülemkogu tuleb esimest korda kokku 1975. aasta märtsis Dublinis.

1981

1. jaanuar

EÜga ühineb Kreeka

Kreeka ühinemise järel muutub EÜ liikmesriikide arv kahekohaliseks.

1985

14. juuni

Schengeni leping

Kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitlevale Schengeni lepingule kirjutavad Luksemburgis Schengenis alla Belgia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Schengeni leping teeb inimestele järk-järgult võimalikuks reisimise, ilma et nad peaksid sisepiiridel passikontrolli läbima. Schengeni lepingut hakatakse rakendama hiljem, alles 1995. aastal.

2.–3. detsember

Euroopa Ülemkogu kohtumine Luxembourgis

Euroopa Ülemkogus saavutatakse poliitiline kokkulepe, mis teeb võimalikuks ühtse Euroopa akti vastuvõtmise.

1986

1. jaanuar

EÜga ühinevad Hispaania ja Portugal

Hispaania ja Portugal ühinevad EÜga ja seeläbi suureneb Euroopa Ühenduste liikmesriikide arv 12-le.

1987

1. juuli

Ühtne Euroopa akt

Ühtse Euroopa aktiga luuakse siseturg, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selle aktiga alustatakse koostööd välispoliitika vallas ja laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist otsuste vastuvõtmisele nõukogus.

Ühtne Euroopa akt annab ka Euroopa Ülemkogule õigusliku aluse, muutes riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumised ametlikuks.

1992

11. detsember

Avalikud istungid

1992. aasta Edinburghi Euroopa Ülemkogu algatab nn avalikud arutelud ja seda tava on aastate jooksul märkimisväärselt laiendatud, viimati Lissaboni lepinguga.

Tänapäeval saab nõukogu avalikke arutelusid ja mõttevahetusi jälgida veebisaidi kaudu.

1993

1. november

Euroopa Liidu leping

Jõustub Euroopa Liidu leping, millega luuakse Euroopa Liit, mis põhineb laienenud ühenduse sambal. Sellega luuakse majandus- ja rahaliit ning rajatakse kaks uut sammast: ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning koostöö justiits- ja siseküsimustes.

Euroopa Ülemkogu saab Euroopa Liidu lepingus ametliku staatuse. Nähakse ette, et Euroopa Ülemkogu annab ELile selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb arengu poliitilised üldsuunised. 

Euroopa Liidu lepinguga astutakse ka samm euro suunas ja pannakse alus ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale (ÜVJP). 

1995

1. jaanuar

ELi neljas laienemine

ELiga ühinevad Austria, Rootsi ja Soome. 15 liikmesriiki hõlmavad nüüd peaaegu kogu Lääne-Euroopa.

1996

Euroopa Ülemkogu kohtub neli korda aastas 

Alates 1996. aastast kohtub Euroopa Ülemkogu vähemalt neli korda aastas. Enne seda pidid kohtumised toimuma vaid kaks korda aastas.

1997

13. detsember

Eurorühma loomine

Euroopa Ülemkogu kiidab heaks eurorühma (mitteametlik organ, mille raames tulevad kokku eurot kasutavate liikmesriikide rahandusministrid) loomise. Eurorühma esimene koosolek toimub 4. juunil 1998 Luksemburgis Château de Senningenis.

1999

1. jaanuar

Euro sünnib virtuaalse rahana

Ta võetakse kasutusele 11. liikmesriigis: Austria, Belgia, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Luksemburg, Madalmaad, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa ja Soome.

1. mai

Amsterdami leping

Amsterdami lepinguga luuakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala ning integreeritakse Schengeni leping ELi õigusesse. Selle lepinguga muudetakse nõukogu peasekretäri rolli, kes saab ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) kõrgeks esindajaks.

2001

1. jaanuar

Kreeka ühineb euroalaga

Kreeka on 12. Euroopa Liidu liikmesriik, kes euroalaga ühineb.

2002

1. jaanuar

Euro läheb ringlusse

1. jaanuaril 2002 läheb pangatähtede ja müntidena ringlusse euro, mis vahetab välja riikide omavääringud.

2003

1. veebruar

Nice’i leping

Nice’i lepinguga reformitakse ELi institutsioone, et teha ettevalmistusi tulevase, 27 liikmeni laienenud Euroopa Liidu toimimiseks. Nõukogu reformitakse, et laiendada kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kohaldamisala ja võtta kasutusele liikmesriikide vahelise tõhustatud koostöö põhimõte.

Oktoober

Euroopa Ülemkogu kohtumised toimuvad Brüsselis 

Alates 2003. aasta oktoobrist toimuvad kõik Euroopa Ülemkogu ametlikud kohtumised Brüsselis.

Nice'i lepingule lisatud 22. deklaratsioonis on öeldud, et kui ELi liikmete arv jõuab 18 riigini, toimuvad kõik Euroopa Ülemkogu kohtumised Brüsselis.

2004

1. mai

ELi suurim laienemine

ELiga ühineb korraga kümme uut riiki: Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia. See on ELi suurim laienemine nii rahvastiku kui ka riikide arvu poolest.

Nüüd on ELil 25 liikmesriiki.

10. september

Eurorühma esimene alaline esimees

Eurorühm otsustab määrata alalise esimehe, kes on ametis kaks aastat.

ECOFINi kohtumisel Scheveningenis valitakse eurorühma esimeseks alaliseks esimeheks Jean-Claude Juncker. Tema ametiaeg kestab 1. jaanuarist 2005 kuni 31. detsembrini 2006.

2006

September

Eurorühma esimeheks nimetati taas Jean-Claude Juncker

Juncker valiti eurorühma esimeheks teiseks ametiajaks.

2007

1. jaanuar

ELiga ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia

Bulgaariast ja Rumeeniast saavad ELi liikmed ja seeläbi suureneb liikmesriikide arv 27le.

1. jaanuar

Sloveenia ühineb euroalaga

Sloveenia võtab 13. Euroopa Liidu liikmesriigina euro oma rahaühikuna kasutusele.

2008

1. jaanuar

Küpros ja Malta ühinevad euroalaga

Euroalasse kuulub nüüd 15 liikmesriiki.

12. oktoober

Sünnib euroala tippkohtumine 

Prantsusmaa president Nicolas Sarkozy teeb ettepaneku korraldada euroala riigipeade ja valitsusjuhtide regulaarseid kohtumisi. Esimene kohtumine toimub 12. oktoobril 2008. Järgmised tippkohtumised toimuvad 2010. aasta mais, 2011. aasta märtsis, 2011. aasta juulis ja 2011. aasta oktoobris Brüsselis.

Euroala tippkohtumised aitavad kooskõlastada euroala majanduspoliitikat ning neil osalevad ka euroala tippkohtumise eesistuja ja Euroopa Komisjoni president. 

2009

1. jaanuar

Slovakkia ühineb euroalaga

Slovakkia ühineb euroalaga 16. liikmena.

19. november

Herman Van Rompuy valitakse Euroopa Ülemkogu eesistujaks

ELi riigipead ja valitsusjuhid lepivad 19. novembril 2009. aastal Brüsselis toimunud mitteametlikul kohtumisel ühehäälselt kokku, et nimetavad Euroopa Ülemkogu esimeseks alaliseks eesistujaks Herman Van Rompuy.

1. detsember

Lissaboni leping

Jõustub Lissaboni leping, millega reformitakse ELi struktuuri ja selle toimimisviisi.

Selle lepinguga laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist nõukogus.

Euroopa Ülemkogu saab täieõiguslikuks institutsiooniks, kellel on oma eesistuja. Enne seda ei olnud Euroopa Ülemkogu ametlik institutsioon ja Euroopa Ülemkogu juhil ei olnud ametlikku positsiooni. Eesistuja ülesandeid täitis parasjagu rotatsiooni korras Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist teostava liikmesriigi riigipea või valitsusjuht. 

1. detsember

Lissaboni lepingu protokoll nr 14

Lissaboni lepingu protokoll nr 14 jõustub 1. detsembril 2009, selles sätestatakse eurorühma ülesanded. Eurot rahaühikuna kasutavate liikmesriikide ministrid kohtuvad mitteametlikult, et arutada ühisrahaga seotud küsimusi ning nad valivad kaheks ja pooleks aastaks esimehe.

Lissaboni lepinguga muudetakse ka ELi Nõukogu kodukorda, nii et kui majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu (ECOFIN) täiskoosseis hääletab küsimustes, mis mõjutavad ainult euroala, tohivad hääletada ainult eurorühma liikmed.

10.–11. detsember

Euroopa Ülemkogu kohtumine, mida juhatas Fredrik Reinfeldt

Euroopa Ülemkogu kohtumist juhatas viimast korda selle liikmesriigi president või peaminister, kes teostas nõukogus kuuekuulist eesistumist.

2009. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu kohtumist juhatas Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt.

2011

1. jaanuar

Eesti ühineb euroalaga

Eesti on 17. riik, kes euroalaga ühineb.

2012

jaanuar

Eurorühma töörühma esimehe valimine

Alates 2012. aasta jaanuarist on eurorühma töörühma esimehe ametikohal Thomas Wieser, kes on ka majandus- ja rahanduskomitee esimees.

Eurorühma töörühm on ettevalmistav organ, mille raames tulevad kokku esindajad majandus- ja rahanduskomitee euroalasse kuuluvatest liikmesriikidest, Euroopa Komisjonist ja Euroopa Keskpangast.   

1.–2. märts

Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping

Euroopa Ülemkogu 1.–2. märtsi 2012. aasta kohtumisel allkirjastasid 25 ELi liikmesriigi juhid majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu.  

1. jaanuaril 2013 jõustunud leping andis ametliku staatuse euroala tippkohtumisele. Euroala tippkohtumise korraldus ja selle eesistuja ülesanded on sätestatud lepingu artiklis 12.

1. märts

Herman Van Rompuy tagasivalimine

Herman Van Rompuy valitakse Euroopa Ülemkogu eesistuja kohale teiseks ametiajaks alates 1. juunist 2012 kuni 30. novembrini 2014.

10. detsember

EL saab Nobeli rahupreemia

EL saab 2012. aastal Nobeli rahupreemia rahu, leppimise, demokraatia ja inimõiguste edendamise eest Euroopas.

Nobeli rahupreemia üleandmisel ELile ütleb Norra Nobeli komitee, et tugines otsuse langetamisel tasakaalustavale rollile, mida EL on mänginud suurema osa Euroopa muutmisel sõdadest räsitud kontinendist rahu kontinendiks.

2013

21. jaanuar

Eurorühma esimehe valimine

Madalmaade rahandusminister Jeroen Dijsselbloem valitakse eurorühma esimeheks. Temast saab eurorühma ajaloos teine alaline eurorühma esimees.

14. märts

Euroala tippkohtumiste kodukord

Esimene euroala tippkohtumine pärast majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu jõustumist toimus 14. märtsil 2013. Sellel kohtumisel võeti vastu euroala tippkohtumiste korraldamise eeskirjad.

1. juuli

Euroopa Liiduga ühineb Horvaatia

Endise Jugoslaavia riikidest saab Horvaatia teise riigina Sloveenia järel Euroopa Liidu liikmesriigiks. 

ELi kuulub nüüd 28 liikmesriiki.

2014

1. jaanuar

Läti ühineb euroalaga

Lätist saab euroala 18. liige.

1. detsember

Donald Tusk saab Euroopa Ülemkogu eesistujaks

Donald Tusk saab Herman Van Rompuy asemel Euroopa Ülemkogu eesistujaks. Tema ametiaeg kestab 1. detsembrist 2014 kuni 31. maini 2017.

2015

1. jaanuar

Leedu ühineb euroalaga

Euroalasse kuulub nüüd 19 liiget: Austria, Belgia, Eesti, Hispaania, Iirimaa, Itaalia, Kreeka, Küpros, Leedu, Luksemburg, Läti, Madalmaad, Malta, Portugal, Prantsusmaa, Saksamaa, Slovakkia, Sloveenia ja Soome.

22. juuni

Euroala erakorraline tippkohtumine Kreeka teemal

ELi juhid kohtuvad 22. juunil 2015 erakorraliseks arvamuste vahetuseks Kreeka teemal. Euroala tippkohtumise eesistuja Donald Tusk ütles, et Kreeka valitsuse poolt tehtud viimased ettepanekud on positiivne samm edasi, kuid ELi institutsioonid peavad neid põhjalikumalt hindama.

12. juuli

Euroala juhid saavutavad Kreeka suhtes kokkuleppe

Nad on valmis alustama läbirääkimisi Euroopa stabiilsusmehhanismi (ESM) Kreekale suunatud finantsabiprogrammi üle, kuid kõigepealt peavad kokkuleppe heaks kiitma Kreeka parlament ja teiste riikide parlamendid. Pärast riiklikke menetlusi jätkab eurorühm läbirääkimisi.

13. juuli

Jeroen Dijsselbloem valiti teiseks ametiajaks eurorühma esimeheks

Jeroen Dijsselbloem nimetati teist korda eurorühma esimeheks ning tema ametiaeg kestab 2,5 aastat. 

2017

9. märts

Donald Tusk valiti tagasi Euroopa Ülemkogu eesistujaks

Donald Tusk valiti tagasi Euroopa Ülemkogu eesistujaks. Tema teine ametiaeg kestab 1. juunist 2017 kuni 30. novembrini 2019.

29. märts

Ühendkuningriik esitab artikli 50 kohase ametliku teate EList lahkumiseks

Tulenevalt Ühendkuningriigis 23. juunil 2016 toimunud referendumist, millel Ühendkuningriigi kodanikud hääletasid Euroopa Liidust lahkumise poolt, teatas Ühendkuningriik eile Euroopa Liidule ametlikult oma kavatsusest lahkuda EList.

Euroopa Ülemkogu võttis vastu Ühendkuningriigi teate kohta vastu avalduse.

Meil on Ühendkuningriigi liidust lahkumise pärast kahju, kuid oleme nüüd valmis protsessiks, mis tuleb ette võtta. (...) Läbirääkimiste käigus tegutseb liit ühtse tervikuna ja seisab oma huvide eest. Meie esmaseks prioriteediks on vähendada võimalikult palju ebakindlust, mis tuleb Ühendkuningriigi otsusest meie kodanike, ettevõtete ja liikmesriikide jaoks.

Euroopa Ülemkogu, 29. märts 2017