Ajalugu

Loe lisaks Euroopa Ülemkogu, ELi Nõukogu, eurorühma ja euroala tippkohtumise rolle kujundanud sündmuste ja lepingute kohta.

1951

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga asutatakse Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mille alusel luuakse söe ja terase ühisturg. See leevendab umbusaldust ja pingeid, mis valitsevad Euroopa naaberriikide vahel pärast Teist maailmasõda. ESTÜ asutamisleping, mis kaotas kehtivuse 2002. aastal, on Euroopa Ühenduse esimene asutamisleping.

1958

1. jaanuar

Rooma lepingud

Rooma lepingutega asutatakse Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom). Euroopa Majandusühenduse nõukogu esimene istung toimub 25. jaanuaril 1958 Belgia välisminister Victor Larocki eesistumisel.

1973

1. jaanuar

Esimene laienemine

Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinevad Euroopa ühendustega ning seeläbi suureneb liikmesriikide arv üheksale.

1974

Detsember

Euroopa Ülemkogu loomine

Pärast 1973. aasta detsembris Kopenhaagenis toimunud tippkohtumist, mille raames nähti ette tippkohtumiste pidamine iga kord, kui see on vajalik, luuakse 1974. aasta detsembris president Valéry Giscard d’Estaingi poolt korraldatud Pariisi tippkohtumisel Euroopa Ülemkogu. Euroopa Ülemkogu loodi selleks, et asutada mitteametlik foorum riigipeade ja valitsusjuhtide vahelisteks aruteludeks.

1975

11. märts

Euroopa Ülemkogu esimene kohtumine

Uus Euroopa Ülemkogu tuleb esimest korda kokku 1975. aasta märtsis Dublinis.

1981

1. jaanuar

EÜga ühineb Kreeka

Kreeka ühinemise järel muutub EÜ liikmesriikide arv kahekohaliseks.

1985

14. juuni

Schengeni leping

Kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitlevale Schengeni lepingule kirjutavad Luksemburgis Schengenis alla Belgia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Schengeni leping teeb inimestele järk-järgult võimalikuks reisimise, ilma et nad peaksid sisepiiridel passikontrolli läbima. Schengeni lepingut hakatakse rakendama hiljem, alles 1995. aastal.

2.–3. detsember

Euroopa Ülemkogu kohtumine Luxembourgis

Euroopa Ülemkogus saavutatakse poliitiline kokkulepe, mis teeb võimalikuks ühtse Euroopa akti vastuvõtmise.

1986

1. jaanuar

EÜga ühinevad Hispaania ja Portugal

Hispaania ja Portugal ühinevad EÜga ja seeläbi suureneb Euroopa Ühenduste liikmesriikide arv 12-le.

1987

1. juuli

Ühtne Euroopa akt

Ühtse Euroopa aktiga luuakse siseturg, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selle aktiga alustatakse koostööd välispoliitika vallas ja laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist otsuste vastuvõtmisele nõukogus.

Ühtne Euroopa akt annab ka Euroopa Ülemkogule õigusliku aluse, muutes riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumised ametlikuks.

1992

11. detsember

Avalikud istungid

1992. aasta Edinburghi Euroopa Ülemkogu algatab nn avalikud arutelud ja seda tava on aastate jooksul märkimisväärselt laiendatud, viimati Lissaboni lepinguga.

Tänapäeval saab nõukogu avalikke arutelusid ja mõttevahetusi jälgida veebisaidi kaudu.

1993

1. november

Euroopa Liidu leping

Jõustub Euroopa Liidu leping, millega luuakse Euroopa Liit, mis põhineb laienenud ühenduse sambal. Sellega luuakse majandus- ja rahaliit ning rajatakse kaks uut sammast: ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning koostöö justiits- ja siseküsimustes.

Euroopa Ülemkogu saab Euroopa Liidu lepingus ametliku staatuse. Nähakse ette, et Euroopa Ülemkogu annab ELile selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb arengu poliitilised üldsuunised. 

Euroopa Liidu lepinguga astutakse ka samm euro suunas ja pannakse alus ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale (ÜVJP). 

1995

1. jaanuar

ELi neljas laienemine

ELiga ühinevad Austria, Rootsi ja Soome. 15 liikmesriiki hõlmavad nüüd peaaegu kogu Lääne-Euroopa.

1996

Euroopa Ülemkogu kohtub neli korda aastas 

Alates 1996. aastast kohtub Euroopa Ülemkogu vähemalt neli korda aastas. Enne seda pidid kohtumised toimuma vaid kaks korda aastas.

1997

13. detsember

Eurorühma loomine

Euroopa Ülemkogu kiidab heaks eurorühma (mitteametlik organ, mille raames tulevad kokku eurot kasutavate liikmesriikide rahandusministrid) loomise. Eurorühma esimene koosolek toimub 4. juunil 1998 Luksemburgis Château de Senningenis.

1999

1. mai

Amsterdami leping

Amsterdami lepinguga luuakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala ning integreeritakse Schengeni leping ELi õigusesse. Selle lepinguga muudetakse nõukogu peasekretäri rolli, kes saab ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) kõrgeks esindajaks.

2002

1. jaanuar

Euro läheb ringlusse

1. jaanuaril 2002 läheb pangatähtede ja müntidena ringlusse euro, mis vahetab välja riikide omavääringud.

2003

1. veebruar

Nice’i leping

Nice’i lepinguga reformitakse ELi institutsioone, et teha ettevalmistusi tulevase, 27 liikmeni laienenud Euroopa Liidu toimimiseks. Nõukogu reformitakse, et laiendada kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kohaldamisala ja võtta kasutusele liikmesriikide vahelise tõhustatud koostöö põhimõte.

Oktoober

Euroopa Ülemkogu kohtumised toimuvad Brüsselis 

Alates 2003. aasta oktoobrist toimuvad kõik Euroopa Ülemkogu ametlikud kohtumised Brüsselis.

Nice'i lepingule lisatud 22. deklaratsioonis on öeldud, et kui ELi liikmete arv jõuab 18 riigini, toimuvad kõik Euroopa Ülemkogu kohtumised Brüsselis.

2004

1. mai

ELi suurim laienemine

ELiga ühineb korraga kümme uut riiki: Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia. See on ELi suurim laienemine nii rahvastiku kui ka riikide arvu poolest.

Nüüd on ELil 25 liikmesriiki.

2007

1. jaanuar

ELiga ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia

Bulgaariast ja Rumeeniast saavad ELi liikmed ja seeläbi suureneb liikmesriikide arv 27le.

2009

19. november

Herman Van Rompuy valitakse Euroopa Ülemkogu eesistujaks

ELi riigipead ja valitsusjuhid lepivad 19. novembril 2009. aastal Brüsselis toimunud mitteametlikul kohtumisel ühehäälselt kokku, et nimetavad Euroopa Ülemkogu esimeseks alaliseks eesistujaks Herman Van Rompuy.

1. detsember

Lissaboni leping

Jõustub Lissaboni leping, millega reformitakse ELi struktuuri ja selle toimimisviisi.

Selle lepinguga laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist nõukogus.

Euroopa Ülemkogu saab täieõiguslikuks institutsiooniks, kellel on oma eesistuja. Enne seda ei olnud Euroopa Ülemkogu ametlik institutsioon ja Euroopa Ülemkogu juhil ei olnud ametlikku positsiooni. Eesistuja ülesandeid täitis parasjagu rotatsiooni korras Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist teostava liikmesriigi riigipea või valitsusjuht. 

10.–11. detsember

Euroopa Ülemkogu kohtumine, mida juhatas Fredrik Reinfeldt

Euroopa Ülemkogu kohtumist juhatas viimast korda selle liikmesriigi president või peaminister, kes teostas nõukogus kuuekuulist eesistumist.

2009. aasta detsembri Euroopa Ülemkogu kohtumist juhatas Rootsi peaminister Fredrik Reinfeldt.

2012

1.–2. märts

Majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise leping

Euroopa Ülemkogu 1.–2. märtsi 2012. aasta kohtumisel allkirjastasid 25 ELi liikmesriigi juhid majandus- ja rahaliidu stabiilsuse, koordineerimise ja juhtimise lepingu.  

1. jaanuaril 2013 jõustunud leping andis ametliku staatuse euroala tippkohtumisele. Euroala tippkohtumise korraldus ja selle eesistuja ülesanded on sätestatud lepingu artiklis 12.

1. märts

Herman Van Rompuy tagasivalimine

Herman Van Rompuy valitakse Euroopa Ülemkogu eesistuja kohale teiseks ametiajaks alates 1. juunist 2012 kuni 30. novembrini 2014.

10. detsember

EL saab Nobeli rahupreemia

EL saab 2012. aastal Nobeli rahupreemia rahu, leppimise, demokraatia ja inimõiguste edendamise eest Euroopas.

Nobeli rahupreemia üleandmisel ELile ütleb Norra Nobeli komitee, et tugines otsuse langetamisel tasakaalustavale rollile, mida EL on mänginud suurema osa Euroopa muutmisel sõdadest räsitud kontinendist rahu kontinendiks.

2013

1. juuli

Euroopa Liiduga ühineb Horvaatia

Endise Jugoslaavia riikidest saab Horvaatia teise riigina Sloveenia järel Euroopa Liidu liikmesriigiks. 

ELi kuulub nüüd 28 liikmesriiki.

2014

1. detsember

Donald Tusk saab Euroopa Ülemkogu eesistujaks

Donald Tusk saab Herman Van Rompuy asemel Euroopa Ülemkogu eesistujaks. Tema ametiaeg kestab 1. detsembrist 2014 kuni 31. maini 2017.