Ajalugu

Loe lisaks Euroopa Ülemkogu, ELi Nõukogu, eurorühma ja euroala tippkohtumise rolle kujundanud sündmuste ja lepingute kohta.

1951

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamisleping

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse asutamislepinguga asutatakse Euroopa Söe- ja Teraseühendus (ESTÜ), mille alusel luuakse söe ja terase ühisturg. See leevendab umbusaldust ja pingeid, mis valitsevad Euroopa naaberriikide vahel pärast Teist maailmasõda. ESTÜ asutamisleping, mis kaotas kehtivuse 2002. aastal, on Euroopa Ühenduse esimene asutamisleping.

1952

8. september

Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ministrite erinõukogu esimene istung

Euroopa Liidu Nõukogu eelkäijast Euroopa Söe- ja Teraseühenduse ministrite erinõukogu esimene istung toimus Luxembourgis.

1958

1. jaanuar

Rooma lepingud

Rooma lepingutega asutatakse Euroopa Majandusühendus (EMÜ) ja Euroopa Aatomienergiaühendus (Euratom). Euroopa Majandusühenduse nõukogu esimene istung toimub 25. jaanuaril 1958 Belgia välisminister Victor Larocki eesistumisel.

1960

Mai

Põllumajanduse erikomitee

Põllumajanduse erikomitee luuakse selleks, et valmistada ette ühise põllumajanduspoliitika tehnilisi aspekte. EMÜ nõukogu alaliste esindajate komitee (COREPER) on jagatud kaheks – COREPER I (asetäitjad) ja COREPER II (alalised esindajad). COREPER I ja II eksisteerivad ka tänapäeval ja vastutavad ELi nõukogu töö ettevalmistamise eest.

1965

1. juuli

Nn tühja tooli kriis

1965. aastal teatab Prantsusmaa, et ei kavatse enam osaleda nõukogu istungitel lahkarvamuste pärast, mis tekkisid läbirääkimistel ühise põllumajanduspoliitika rahastamise üle. Kriis laheneb hiljem tänu 1966. aasta Luksemburgi kompromissile, millega kehtestatakse ühehäälsuse nõue oluliste huvide üle hääletamisel.

1967

8. aprill

Liitmislepingud

Kõnealuse kahe lepinguga (1967 ja 1971) luuakse üks nõukogu, üks komisjon ja üks eelarve kõigile kolmele ühendusele (ESTÜ, Euratom ja EMÜ). COREPERist saab ametlikult nõukogu ettevalmistav organ.

1973

1. jaanuar

Esimene laienemine

Taani, Iirimaa ja Ühendkuningriik ühinevad Euroopa ühendustega ning seeläbi suureneb liikmesriikide arv üheksale.

1975

11. märts

Euroopa Ülemkogu esimene kohtumine

Uus Euroopa Ülemkogu tuleb esimest korda kokku 1975. aasta märtsis Dublinis.

1981

1. jaanuar

EÜga ühineb Kreeka

Kreeka ühinemise järel muutub EÜ liikmesriikide arv kahekohaliseks.

1985

14. juuni

Schengeni leping

Kontrolli järkjärgulist kaotamist ühispiiridel käsitlevale Schengeni lepingule kirjutavad Luksemburgis Schengenis alla Belgia, Luksemburg, Madalmaad, Prantsusmaa ja Saksamaa.

Schengeni leping teeb inimestele järk-järgult võimalikuks reisimise, ilma et nad peaksid sisepiiridel passikontrolli läbima. Schengeni lepingut hakatakse rakendama hiljem, alles 1995. aastal.

1986

1. jaanuar

EÜga ühinevad Hispaania ja Portugal

Hispaania ja Portugal ühinevad EÜga ja seeläbi suureneb Euroopa Ühenduste liikmesriikide arv 12-le.

1987

1. juuli

Ühtne Euroopa akt

Ühtse Euroopa aktiga luuakse siseturg, kus on tagatud kaupade, isikute, teenuste ja kapitali vaba liikumine. Selle aktiga alustatakse koostööd välispoliitika vallas ja laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist otsuste vastuvõtmisele nõukogus.

Ühtne Euroopa akt annab ka Euroopa Ülemkogule õigusliku aluse, muutes riigipeade ja valitsusjuhtide kohtumised ametlikuks.

1992

11. detsember

Avalikud istungid

1992. aasta Edinburghi Euroopa Ülemkogu algatab nn avalikud arutelud ja seda tava on aastate jooksul märkimisväärselt laiendatud, viimati Lissaboni lepinguga.

Tänapäeval saab nõukogu avalikke arutelusid ja mõttevahetusi jälgida veebisaidi kaudu.

1993

1. november

Euroopa Liidu leping

Jõustub Euroopa Liidu leping, millega luuakse Euroopa Liit, mis põhineb laienenud ühenduse sambal. Sellega luuakse majandus- ja rahaliit ning rajatakse kaks uut sammast: ühine välis- ja julgeolekupoliitika ning koostöö justiits- ja siseküsimustes.

Euroopa Ülemkogu saab Euroopa Liidu lepingus ametliku staatuse. Nähakse ette, et Euroopa Ülemkogu annab ELile selle arenguks vajaliku tõuke ning määratleb arengu poliitilised üldsuunised. 

Euroopa Liidu lepinguga astutakse ka samm euro suunas ja pannakse alus ühisele välis- ja julgeolekupoliitikale (ÜVJP). 

1995

1. jaanuar

ELi neljas laienemine

ELiga ühinevad Austria, Rootsi ja Soome. 15 liikmesriiki hõlmavad nüüd peaaegu kogu Lääne-Euroopa.

1997

13. detsember

Eurorühma loomine

Euroopa Ülemkogu kiidab heaks eurorühma (mitteametlik organ, mille raames tulevad kokku eurot kasutavate liikmesriikide rahandusministrid) loomise. Eurorühma esimene koosolek toimub 4. juunil 1998 Luksemburgis Château de Senningenis.

1999

1. mai

Amsterdami leping

Amsterdami lepinguga luuakse vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala ning integreeritakse Schengeni leping ELi õigusesse. Selle lepinguga muudetakse nõukogu peasekretäri rolli, kes saab ka ühise välis- ja julgeolekupoliitika (ÜVJP) kõrgeks esindajaks.

2002

1. jaanuar

Euro läheb ringlusse

1. jaanuaril 2002 läheb pangatähtede ja müntidena ringlusse euro, mis vahetab välja riikide omavääringud.

2003

1. veebruar

Nice’i leping

Nice’i lepinguga reformitakse ELi institutsioone, et teha ettevalmistusi tulevase, 27 liikmeni laienenud Euroopa Liidu toimimiseks. Nõukogu reformitakse, et laiendada kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamise kohaldamisala ja võtta kasutusele liikmesriikide vahelise tõhustatud koostöö põhimõte.

2004

1. mai

ELi suurim laienemine

ELiga ühineb korraga kümme uut riiki: Tšehhi Vabariik, Eesti, Küpros, Läti, Leedu, Ungari, Malta, Poola, Slovakkia ja Sloveenia. See on ELi suurim laienemine nii rahvastiku kui ka riikide arvu poolest.

Nüüd on ELil 25 liikmesriiki.

2007

1. jaanuar

ELiga ühinevad Bulgaaria ja Rumeenia

Bulgaariast ja Rumeeniast saavad ELi liikmed ja seeläbi suureneb liikmesriikide arv 27le.

2009

1. detsember

Lissaboni leping

Jõustub Lissaboni leping, millega reformitakse ELi struktuuri ja selle toimimisviisi.

Selle lepinguga laiendatakse kvalifitseeritud häälteenamusega hääletamist nõukogus.

Euroopa Ülemkogu saab täieõiguslikuks institutsiooniks, kellel on oma eesistuja. Enne seda ei olnud Euroopa Ülemkogu ametlik institutsioon ja Euroopa Ülemkogu juhil ei olnud ametlikku positsiooni. Eesistuja ülesandeid täitis parasjagu rotatsiooni korras Euroopa Liidu Nõukogu eesistumist teostava liikmesriigi riigipea või valitsusjuht. 

2012

10. detsember

EL saab Nobeli rahupreemia

EL saab 2012. aastal Nobeli rahupreemia rahu, leppimise, demokraatia ja inimõiguste edendamise eest Euroopas.

Nobeli rahupreemia üleandmisel ELile ütleb Norra Nobeli komitee, et tugines otsuse langetamisel tasakaalustavale rollile, mida EL on mänginud suurema osa Euroopa muutmisel sõdadest räsitud kontinendist rahu kontinendiks.

2013

1. juuli

Euroopa Liiduga ühineb Horvaatia

Endise Jugoslaavia riikidest saab Horvaatia teise riigina Sloveenia järel Euroopa Liidu liikmesriigiks. 

ELi kuulub nüüd 28 liikmesriiki.