ELi riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine Maltal, 03.02.2017

Euroopa Ülemkogu
  • Euroopa Ülemkogu
  • 03.02.2017
  • Malta
  • Eesistuja: Donald Tusk
  • Fotod 

Teave meediale

Peamised tulemused

Maltal toimunud mitteametlik tippkohtumine, mille korraldas Malta peaminister Joseph Muscat ja mida juhatas Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk, koosnes kahest osast. Hommikul leppisid juhid kokku meetmetes, mille abil vähendada ebaseaduslike rändajate voogu Liibüast Itaaliasse. Pärastlõunal arutasid nad ettevalmistusi Rooma lepingute 60. aastapäeva tähistamiseks 25. märtsil 2017.

ELi ja Liibüa koostöö: rändevoo vähendamine

Hommikul käsitlesid ELi 28 liikmesriigi riigipead ja valitsusjuhid rände välismõõdet. Nad võtsid vastu Malta deklaratsiooni, milles keskendutakse meetmetele, mille abil vähendada rändevoogu Liibüast Itaaliasse.

Nad märkisid deklaratsioonis, et Vahemere keskosa rändeteed mööda saabus 2016. aastal üle 181 000 ebaseadusliku rändaja ning hukkunud või merel kadunuks jäänud isikute arv on saavutanud alates 2013. aastast igal aastal üha uue tipu.

Kuna kevad on saabumas, otsustasid juhid võtta täiendavaid meetmeid rändevoogude olulisel määral vähendamiseks, inimsmugeldajate ärimudeli lõhkumiseks ja elude päästmiseks. Eelkõige leppisid nad kokku, et tõhustavad koostööd Liibüa ametivõimudega.

„Jõupingutused Liibüa stabiliseerimiseks on praegu tähtsamad kui kunagi varem ja EL teeb selle eesmärgi saavutamisele kaasaaitamiseks kõik endast oleneva. Liibüas on ametivõimude jaoks keskse tähtsusega suutlikkuse suurendamine, et saavutada kontroll maa- ja merepiiri üle ning võidelda transiidi ja smugeldamisega.“

Malta deklaratsioon

ELi juhid kinnitasid oma toetust ÜRO toetatavale presidendi nõukogule ja rahvusliku kokkuleppe valitsusele. Samuti kinnitasid nad valmisolekut teha koostööd Liibüa piirkondlike ja kohalike kogukondadega ning riigis tegutsevate rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Prioriteedid hõlmavad muu hulgas järgmist:

  • pakkuda koolitust, varustust ja toetust Liibüa riiklikule rannikuvalvele ja teistele asjakohastele asutustele
  • jätkata jõupingutusi smugeldajate ärimudeli lõhkumiseks tõhusama koostöö kaudu, kaasates Liibüat ja asjakohaseid rahvusvahelisi partnereid
  • parandada Liibüa kohalike kogukondade sotsiaalmajanduslikku olukorda, eelkõige rannikupiirkondades ja Liibüa maismaapiiril rändeteede ääres
  • püüda koos UNHCRiga ja IOMiga tagada Liibüas rändajate vastuvõtmiseks nõuetekohane suutlikkus ja vastavad tingimused
  • abistada IOMi vabatahtliku tagasipöördumise tegevuse intensiivistamisel
  • tõhustada rändajatele suunatud infokampaaniaid

Juhid rõhutasid ka vajadust aidata vähendada survet Liibüa maismaapiiridele, tugevdades Liibüa piiride haldamise suutlikkust ja tehes koostööd Liibüa naaberriikidega.

„Me tervitasime eile Itaalia ja Liibüa peaministri poolt allkirjastatud vastastikuse mõistmise memorandumit, mis on järjekordne oluline ja julgustav märk sellest, et olukord hakkab paranema,“ ütles eesistuja Donald Tusk pärast rändeteemalise töösessiooni lõppu antud pressikonverentsil. „Euroopa Liit ja meie meetmed toetavad Itaaliat ja Liibüat. See on meie ühine vastutus.“

Samuti tervitasid juhid eesistujariik Malta kavatsust esitada nõukogule esimesel võimalusel konkreetne rakenduskava, liikuda tööga edasi ning tagada põhjalik tulemuste jälgimine. Euroopa Ülemkogu peaks üldise lähenemisviisi osas tehtud edusammud vaatama läbi oma kohtumistel 2017. aasta märtsis ja juunis, võttes aluseks eesistujariik Malta aruande.

Enne tippkohtumist kohtus eesistuja Tusk Liibüa peaministri Fayez al-Sarraj’ga. Nad arutasid võimalikke viise, kuidas EL ja Liibüa saaksid paremini koostööd teha.

Rooma lepingute 60. aastapäeva tähistamise ettevalmistamine

Pärastlõunasel töösessioonil said 27 liikmesriigi juhid teha ettevalmistusi Rooma lepingute 60. aastapäeva tähistamiseks 25. märtsil 2017.

Arutelus tugineti poliitilisele arutelule 27 liikmesriigist koosneva ELi tuleviku üle, mis käivitati kohe pärast seda, kui Ühendkuningriik hääletas 23. juunil 2016 Euroopa Liidust lahkumise poolt, ning mida jätkati Bratislavas 16. septembril 2016.

„Konstruktiivne arutelu EL27 tuleviku üle Malta tippkohtumisel, rõhk ühtsusel ja Rooma tippkohtumise ettevalmistamisel,“

säutsus Tusk pärast kohtumist Twitteris.

27 riigipeale ja valitsusjuhile 31. jaanuaril 2017 saadetud kirjas Euroopa tuleviku kohta tõi eesistuja Donald Tusk välja kolm peamist ohtu, mis ohustavad Euroopa stabiilsust. Need on järgmised:

  • uus geopoliitiline olukord: ennast üha rohkem kehtestav Hiina, Venemaa agressiivne poliitika Ukraina ja oma naabrite suhtes, sõjad, terror ja anarhia Lähis-Idas ja Aafrikas, milles on oluline roll radikaalsel islamil, ning USA uue valitsuse muret tekitavad avaldused – kõik see muudab meie tuleviku prognoosimise väga keeruliseks
  • liidusisene olukord: ELis endas kasvav natsionalistlik ja üha enam ksenofoobne meelsus
  • Euroopa-meelse eliidi suhtumine: vähenev usk poliitilisse integratsiooni, populistlike argumentide kasutamine ning liberaalse demokraatia põhiväärtustes kahtlemine

Eesistuja Donald Tusk kutsus oma kirjas juhte üles jääma ühtseks.

„Tuleb teha väga selgeks, et Euroopa Liidu lagunemine ei vii liikmesriikide mingi müütilise täieliku suveräänsuse taastamiseni, vaid toob kaasa nende tõelise ja tegeliku sõltuvuse sellistest suurriikidest nagu USA, Venemaa ja Hiina. Vaid koos saame olla täiesti iseseisvad.“

Viimati muudetud 14.02.2017