Brüsseli G7 tippkohtumine, Brüssel, 04.-05.06.2014

Euroopa Ülemkogu
  • Euroopa Ülemkogu
  • 04.-05.06.2014
  • Brüssel

Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani, Ühendkuningriigi ja USA juhid ning Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president kohtusid 4.–5. juunil Brüsselis G7 vormis.

Ukraina ja ülemaailmsed välispoliitika küsimused

Kolmapäeva õhtul toimunud õhtusöögil keskendusid G7 juhid Ukrainale, oma suhetele Venemaaga ja oma reageerimisele kriisile. Eesistuja Van Rompuy ütles: „Alates kriisi tekkimisest Ukrainas on G7 liikmed ja Euroopa Liit olnud oma reageerimisel ühtsed. Me reageerisime agressioonile mitte üksnes poliitiliselt, vaid sanktsioonide kaudu ka majanduslikult.”

Juhid arutasid samuti positiivset tegevuskava, mille eesmärk on vähendada pingeid Venemaaga ja stabiliseerida Ukrainat. Nad tervitasid Petro Porošenko valimist presidendiks ja kordasid, et toetavad Ukraina majanduslikke ja poliitilisi reforme. Nad ootavad Venemaalt koostöö tegemist äsja valitud Ukraina presidendiga ja tõsist püüdlust saavutada poliitiline lahendus. Nad on valmis vajaduse korral karmistama Venemaa suhtes kehtestatud sanktsioone.

Nad laitsid maha 3. juunil Süürias toimunud fiktiivsed presidendivalimised ning arutasid olukorda Lõuna- ja Ida-Hiina mere piirkonnas, Iraanis, Liibüas, Malis ja Kesk Aafrika Vabariigis ja samuti muid välispoliitika küsimusi.

G7 juhid võtsid samuti vastu deklaratsiooni massihävitusrelvade leviku tõkestamise ja desarmeerimise (2014) kohta:

Ülemaailmsed majanduse, energeetika ja kliimamuutuste teemad, arenguprobleemid

Teise päeva hommikul arutasid G7 juhid esmalt ülemaailmset majanduskasvu ja küsimust, kuidas lahendada suur töötuse probleem. Juhid käsitlesid ka kaubandusküsimusi, sealhulgas G7 liikmete vahel toimuvaid aktiivseid ja ambitsioonikaid läbirääkimisi.

Teisel töökoosolekul vahetati mõtteid seoses kliimamuutuste ja energiajulgeolekuga, keskendudes energiavarustuse kanalite ja energiaallikate mitmekesistamisele. Tippkohtumisel kiideti heaks Rooma G7 energiaalgatuse põhimõtted ja meetmed. Selle algatusega tagatakse, et kodanikud ja ettevõtjad saavad kasutada energiat, mis on puhtam, ohutum ja turvalisem kui varem. See küsimus on samuti seotud kliimamuutustega.

President Barroso lausus: „Mida vähem me sõltume fossiilkütustest, mis mõnikord asuvad maailmas probleemsetes piirkondades, ja mida rohkem kasutame taastuvaid ja kohalikke energiaallikaid, seda suurem on energiavarustuse kindlus.”

Juhid kordasid oma pühendumust piirata globaalse soojenemise mõjusid ja väljendasid oma suurt pühendumust kliimat käsitleva ülemaailmse kokkuleppe vastuvõtmisele 2015. aastal.

Neljapäeval toimunud lõunasöök pühendati arenguküsimustele ja 2015. aasta järgset perioodi hõlmava rahvusvahelise raamistiku loomisele.

Tippkohtumine andis G7 juhtidele ka võimaluse arutada mitmeid kahepoolseid küsimusi ja anda teavet oma riigi kohta.

Euroopa liit on G7/G8 (ja G20) täisliige ja teda esindavad ühiselt Euroopa Ülemkogu eesistuja ja Euroopa Komisjoni president.

See oli ELile esimene kord korraldada G7/G8 tippkohtumine – esimene kord, kui tippkohtumine toimus Brüsselis Euroopa Liidu Nõukogus, Justus Lipsiuse hoones.

Taust

Eelmisest korrapärasest G7 kohtumisest on möödas rohkem kui 15 aastat ning see on esimene kord, kui G7 tippkohtumine toimub Brüsselis ja selle korraldajaks on Euroopa Liit.

Algselt oli kavas pidada juuni alguses Sotšis (Venemaa) Venemaa eesistumisel G8 tippkohtumine. Tulenevalt sellest, et Venemaa Föderatsioon rikkus Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust, otsustasid G7 juhid 24. märtsil 2014 Haagis (Madalmaad) toimunud kohtumisel kohtuda selle asemel 4.–5. juunil 2014 Brüsselis G7 vormis.

EL G7/G8 liikmena

Euroopa Ühenduse esindajad alustasid osalemist 1977. aastal Londoni tippkohtumisel. Esimene G7 tippkohtumine toimus kaks aastat varem, 1975. aastal Rambouillet's (Prantsusmaa). Algselt piirdus ELi roll nende valdkondadega, milles tal oli ainupädevus, kuid ELi roll on aja jooksul suurenenud. Euroopa Komisjon kaasati järk-järgult kõigisse tippkohtumise päevakorras olnud poliitilistesse aruteludesse ja alates Ottawa tippkohtumisest (1981) on ta osa võtnud kõigist tippkohtumise töökoosolekutest. Komisjoni president Barroso, kes võttis G8 kohtumisest esmakordselt osa 2005. aastal Gleneaglesis, osales 10. korda. Ülemkogu eesistuja Van Rompuy on G7/G8 kohtumistel osalenud alates Lissaboni lepingu jõustumisest (2009).

Komisjonil ja Euroopa Ülemkogul on kõik liikmesusest tulenevad kohustused. Tippkohtumise kommünikee on kõigile G7 liikmetele poliitiliselt siduv.

Eesistuja vahetub järgmiselt: Saksamaa 2015., Jaapan 2016., Itaalia 2017., Kanada 2018., Prantsusmaa 2019. ja USA 2020. aastal.

Viimati muudetud 14.11.2014