G7 tippkohtumine Taorminas Itaalias, 26.-27.05.2017

rahvusvaheline tippkohtumine
  • rahvusvaheline tippkohtumine
  • 26.-27.05.2017

26.–27. mail 2017 toimus Itaalias G7 juhtide kohtumine. Tippkohtumisel keskenduti välispoliitikale, maailmamajandusele ja ebavõrdsuse vähendamisele ning rändekriisile.

ELi esindasid tippkohtumisel Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk ja Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker.

Juhid võtsid vastu lõppkommünikee ja soolist võrdõiguslikkust käsitleva tegevuskava ning leppisid kokku innovatsiooni, oskuste ja töö tegevuskavas. Nad võtsid vastu ka G7 Taormina avalduse terrorismivastase võitluse ja vägivaldse äärmusluse kohta.

Välispoliitika

Juhid kutsusid seoses Süüria sõjaga üles alustama Süüria juhitavat ja ÜRO egiidi all toimuvat kaasavat poliitilist protsessi konflikti lõpetamiseks. Nad kohustusid suurendama oma jõupingutusi rahvusvahelise terrorismi, eriti ISISe/ISILi/Daeshi ja Al Qaeda alistamiseks Süürias.

G7 arutas olukorda Liibüas, kutsudes tungivalt üles tegema edusamme poliitilise dialoogi ja rahvusliku leppimise osas.

Lisaks mõistsid juhid hukka Põhja-Korea tuumakatsetused ja ballistiliste rakettide väljatulistamise. Nad kutsusid Põhja-Koread üles lõpetama kõik tuumaprogrammid ja ballistiliste rakettide alased programmid täielikul, kontrollitaval ja tagasipöördumatul viisil.

Juhid keskendusid ka olukorrale Ukrainas, kutsudes üles Minski kokkuleppeid täielikult rakendama. Nad tuletasid meelde, et kehtivate sanktsioonide kestus on otseselt seotud sellega, millal Venemaa kõnealused kokkulepped täies ulatuses rakendab ning Ukraina suveräänsust austab.

Maailmamajandus

G7 peamine prioriteet on suurendada ülemaailmset majanduskasvu, et tagada kõrgem elatustase ja kvaliteetsed töökohad. Juhid kinnitasid taas oma kindlameelsust kasutada tugeva, kestva, tasakaalustatud ja kaasava majanduskasvu saavutamiseks kõiki poliitikavahendeid, sealhulgas rahalisi, eelarvelisi ja struktuurilisi vahendeid.

Ebavõrdsuse vähendamine

Juhid tunnistasid, et ebavõrdsus vähendab usaldust ja piirab tulevast majanduskasvu potentsiaali. Nad leppisid kokku suurendada riikide majanduse ja kogukondade suutlikkust ja vastupanuvõimet muutuste tempoga kohanemiseks, nii et maailmamajandus toimiks kõigi jaoks.

G7 tuletas meelde, et soolise võrdõiguslikkuse edendamine on väga oluline panus kestliku arengu suunas liikumiseks. Juhid võtsid vastu G7 tegevuskava sooteadliku majanduskeskkonna loomiseks eesmärgiga suurendada naiste ja tütarlaste majanduslikku mõjuvõimu.

Kaubandus

Juhid kordasid oma kohustust hoida turud avatuna ja võidelda protektsionismi vastu, olles seejuures kindlameelselt vastu kõigile ebaausatele kaubandustavadele. Nad kohustusid võtma asjakohaseid poliitikameetmeid, nii et kõik ettevõtjad ja kodanikud saaksid maailmamajanduse pakutavaid võimalusi maksimaalselt ära kasutada.

G7 kutsus üles kõrvaldama kõik kaubandust moonutavad tavad, et edendada tõeliselt võrdseid võimalusi. Samuti rõhutasid juhid reeglitepõhise mitmepoolse kaubandussüsteemi tähtsust ning kohustusid tegema koostööd WTO toimimise parandamiseks.

Ränne

Juhid kutsusid üles tegema kooskõlastatud jõupingutusi riigi ja rahvusvahelisel tasandil, et tulla toime rändajate ja pagulaste ulatusliku liikumisega. Nad leppisid kokku luua partnerlused, et aidata riikidel kehtestada oma territooriumi piires tingimused rände algpõhjustega tegelemiseks.

Samuti tunnistasid nad riikide õigust kontrollida oma piire ja kujundada oma riigi huvidest lähtuv poliitika.

Aafrika

Aafrika julgeolek, stabiilsus ja kestlik areng on G7 prioriteetide hulgas tähtsal kohal. Juhtide eesmärk on tugevdada Aafrika riikide ja piirkondlike organisatsioonidega koostööd ja dialoogi, et suurendada Aafrika suutlikkust paremini ennetada kriise ja konflikte ning nendele reageerida ja neid hallata.

Innovatsioon, oskused ja töö

Juhid võtsid vastu G7 inimesekeskse tegevuskava innovatsiooni, oskuste ja töö kohta. Tegevuskavas tuuakse välja võimalikud poliitilised soovitused konkurentsivõime suurendamiseks ning kõigile kasutoova innovatsioonipõhise majanduskasvu edendamiseks.

Vt ka:

Taust

G7 tippkohtumine on foorum, mis etendab olulist rolli globaalsetele probleemidele globaalsete lahenduste kujundamisel, täiendades G20 poolt ellu viidavat maailmamajanduse koordineerimist. Sellest võtavad osa Kanada, Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Jaapani, Ühendkuningriigi, Ameerika Ühendriikide ja ELi juhid.

See tippkohtumine järgneb 2016. aastal Jaapanis toimunud G7 tippkohtumisele ja 2014. aastal erandkorras ELi poolt Brüsselis korraldatud tippkohtumisele.

Juhid on G7 vormis kohtunud alates 2014. aastast, kuna Venemaa Föderatsioon rikkus Ukraina suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust.

EL G7 liikmena

Euroopa Ühenduse esindajad alustasid osalemist 1977. aastal Londoni tippkohtumisel. Algselt piirdus ELi roll nende valdkondadega, milles tal oli ainupädevus, kuid ELi roll on aja jooksul suurenenud. ELi on järk-järgult kaasatud kõikidesse tippkohtumiste päevakorras olevatesse poliitilistesse aruteludesse ning ta on 1981. aastal Ottawas toimunud tippkohtumisest alates osalenud kõikidel tippkohtumiste töösessioonidel.

ELil on kõik liikmesusest tulenevad kohustused. Tippkohtumise kommünikee on kõigile G7 liikmetele poliitiliselt siduv.

Eesistuja vahetub järgmiselt: Jaapan 2016., Itaalia 2017., Kanada 2018., Prantsusmaa 2019. ja USA 2020. aastal.

Viimati muudetud 29.05.2017