Mis on neljas raudteepakett?

Neljanda raudteepaketiga soovitakse kõrvaldada allesjäänud takistused ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomisel. Kavandatavate õigusaktidega reformitaks ELi raudteesektorit, soodustades riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turul konkurentsi ja innovatsiooni. Samuti rakendataks õigusaktidega struktuuri- ja tehnilisi reforme. Lõpptulemuseks oleks ohutum, koostalitlusvõimelisem ja usaldusväärsem Euroopa raudteevõrgustik.

Pakett koosneb komisjoni esitatud 6 õigusakti ettepanekust.

Miks meil seda vaja on?

Üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) poliitika

Neljas raudteepakett toetab ELi uut üleeuroopalise transpordivõrgu (TEN-T) poliitikat, mis lasti käiku 1. jaanuaril 2014. Selles sätestatakse 9 peamist transpordivõrgu koridori ELis, mille eesmärk on:

  • kõrvaldada kitsaskohad
  • luua puuduvad piiriülesed ühendused
  • edendada eri transpordiliikide vahel integratsiooni ja koostalitlust

Euroopa raudteevõrgustik on praegu üsna killustatud. Liikmesriigid kasutavad erinevaid ohutusstandardeid ja tehnilisi süsteeme. Näiteks on piiriüleste raudteeveoteenuste osutamiseks vaja saada ohutusluba mitme eri riigi asutuselt ning kasutada tuleb mitut erinevat signaalimissüsteemi. Seetõttu on uute raudteeveo-ettevõtjate ja uue tehnilise varustuse turule sisenemine keeruline ja kallis.

Kõrvaldades allesjäänud takistused ühtse Euroopa raudteepiirkonna loomiseks, aitab kavandatav neljas raudteepakett luua konkurentsivõimelisema raudteesektori, sealhulgas paremad ühendused ELi ja selle naaberriikide vahel.

Samuti aitaksid muudatused ELil täita heitkoguste vähendamise eesmärke ning innustaksid kasutama raudteetransporti rohkem, nagu komisjon on välja toonud oma 2011. aasta valges raamatus transpordi kohta.

Täpsemalt

Neljandasse raudteepaketti kuuluvatel ettepanekutel on neli peamist eesmärki:

  1. Toimivad standardid ja kinnitused
    Muudatustega soovitakse vähendada kõigi raudteeveo-ettevõtjate halduskulusid ja hõlbustada uute ettevõtjate turule sisenemist. Euroopa Liidu Raudteeamet (ERA) hakkaks ainsana väljastama ettevõtjatele veeremiüksuste turulelaskmise lube ja ohutustunnistusi.
  2. Toimiv struktuur
    Ettepanekutes sisalduvate muudatustega tugevdataks taristuettevõtjate, st rööbasteede haldamise eest vastutavate ettevõtjate rolli, tagades täielikult nende tegevusliku ja finantsilise sõltumatuse raudteeveo-ettevõtjatest. Lisaks hakkaksid taristuettevõtjad kontrollima kõiki raudteevõrgustiku keskseid valdkondi, nagu taristu planeerimine, sõiduplaanide koostamine ning igapäevane kasutamine ja hooldus.
  3. Riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turu avamine
    Neljas raudteepakett sisaldab ettepanekut avada riigisiseste raudtee-reisijateveoteenuste turg uutele tulijatele ja teenustele alates 2019. aasta detsembrist. Ettevõtjatel oleks võimalik kas pakkuda konkureerivaid teenuseid, näiteks uut raudteeveoteenust konkreetsel liinil, või teha hankemenetluse kaudu pakkumisi avaliku raudtee-reisijateveo lepingu sõlmimiseks. Ettepanekutega tehtaks kohustuslikuks korraldada ELi raudteesektoris seoses avaliku teenindamise lepingutega võistupakkumised.
  4. Kvalifitseeritud tööjõud raudteesektoris
    Ettepanekutes tunnistatakse, kui oluline on meelitada raudteesektorisse kvalifitseeritud ja motiveeritud töötajaid. Eelkõige võimaldaksid muudatused liikmesriikidel töötajaid paremini kaitsta juhul, kui avaliku teenindamise lepingud antakse üle uutele teenuseosutajatele.

Neid küsimusi käsitlevad õigusaktid sisaldavad tehnilisi ettepanekuid ning ettepanekuid juhtimise ja turu avamise kohta.

Tehniline sammas hõlmab kolme kehtiva õigusakti ajakohastamist:

  • ettepanek Euroopa Liidu Raudteeametit käsitleva muudetud määruse kohta – 2013/0014(COD)
  • ettepanek ELi raudteesüsteemi koostalitlust käsitleva muudetud direktiivi kohta – 2013/0015(COD)
  • ettepanek muuta direktiivi raudteeohutuse kohta – 2013/0016(COD)

Juhtimist ja turu avamist käsitlevad sambad hõlmavad kahe kehtiva õigusakti muutmist ja ühe õigusakti kehtetuks tunnistamist:

  • ettepanek muuta määrust raudtee-reisijateveoteenuste siseturu avamise kohta – 2013/0028(COD)
  • ettepanek muuta direktiivi, millega luuakse ühtne Euroopa raudteepiirkond – 2013/0029(COD)
  • ettepanek tunnistada kehtetuks määrus raudtee-ettevõtjate finantskohustuste ja soodustuste tasendamise ühisreeglite kohta – 2013/0013(COD)

Nõukogu ülesanded

Neljandasse raudteepaketti kuuluva 6 ettepaneku üle peetakse läbirääkimisi ja need võetakse vastu seadusandliku tavamenetluse teel. See tähendab, et nõukogu tegutseb kaasseadusandjana koos Euroopa Parlamendiga.

Nõukogu võttis 10. detsembril 2015 juba vastu oma esimese lugemise seisukoha tehnilise samba alla kuuluva 3 ettepaneku suhtes. Euroopa Parlament peab need nüüd teisel lugemisel ametlikult heaks kiitma.

Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu 8. oktoobri 2015. aasta istungil kiitis nõukogu heaks üldise lähenemisviisi juhtimist ja turu avamist käsitlevate ettepanekute suhtes. Nõukogu peab praegu kolmepoolseid läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.