Ühtne kriisilahenduskord

Infograafik – kuidas ühtne kriisilahenduskord toimib

Infograafik – kuidas ühtne kriisilahenduskord toimib

Ühtse kriisilahenduskorra eesmärk on tagada maksejõuetuse äärel olevate pankade korrakohane kriisilahendus minimaalsete kuludega maksumaksjatele ja reaalmajandusele.

Reguleerimisala 

Pärast kõikide ühtse kriisilahenduskorra eeskirjade jõustumist kohaldatakse neid euroala liikmesriikide pankade ja nende ELi riikide pankade suhtes, kes on otsustanud pangandusliiduga ühineda.

Struktuur

Ühtne kriisilahenduskord on Euroopa pangandusliidu põhielement ja see koosneb järgmistest osadest:

  1. ELi tasandi kriisilahendusasutus – Ühtne Kriisilahendusnõukogu
  2. Ühtne kriisilahendusfond, mida rahastab pangandussektor

Peamised eesmärgid

  • tugevdada usaldust pangandussektori vastu
  • vältida hoiuste väljavoolu ja finantsraskuste ülekandumise ohtu
  • viia pankade ja riikide vahelised negatiivsed suhted miinimumini
  • kaotada killustatus finantsteenuste siseturul

1. Ühtne Kriisilahendusnõukogu

Kriisilahendusnõukogu, mis on ühtse kriisilahenduskorra peamine otsuseid tegev organ:

  • teeb otsuse kriisilahendusskeemi koostamise kohta maksejõuetuse äärel olevate pankade jaoks (mis hõlmab kriisilahendusvahendite kohaldamist ja ühtse kriisilahendusfondi kasutamist)
  • vastutab otseselt nende pangandusliidu piiriüleste ja suurte pankade kriisilahenduse kavandamise ja läbiviimise eest, kelle üle teostab otsest järelevalvet Euroopa Keskpank
  • vastutab kõikide kriisilahendusjuhtumite puhul, olenemata panga suurusest, kui kriisilahenduseks läheb vaja ühtse kriisilahendusfondi abi
  • kannab lõplikku vastutust kõikide pangandusliidu pankade puhul ja võib seetõttu igal ajal otsustada teostada oma volitusi mis tahes panga suhtes

Ühtse Kriisilahendusnõukogu koosseis

Kriisilahendusnõukogu tuleb kokku kas täitevistungi või täiskogu vormis.

Kriisilahendusnõukogu täitevistungKriisilahendusnõukogu täiskogu
Hääleõigusega liikmed
  • kriisilahendusnõukogu esimees
  • 4 täisliiget
  • esindajad nendest liikmesriikidest, kus raskustesse sattunud pank ning selle filiaalid või tütarettevõtjad asuvad
Hääleõigusega liikmed
  • kriisilahendusnõukogu esimees
  • 4 täisliiget
  • esindajad liikmesriikide kriisilahendusasutustest (1 igast pangandusliidus osalevast liikmesriigist)
Vaatlejad
  • alalised: 1 EKP ja 1 komisjoni esindaja
  • juhtumipõhiselt osalema kutsutud vaatlejad
Vaatlejad
  • alalised: 1 EKP ja 1 komisjoni esindaja
  • juhtumipõhiselt osalema kutsutud vaatlejad

Nõukogu nimetas Ühtse Kriisilahendusnõukogu esimehe, aseesimehe ja täiskohaga liikmed ametisse 2014. aasta detsembris.

Esimese pärast ühtse kriisilahenduskorra määruse jõustumist ametisse nimetatud esimehe ametiaeg kestab kolm aastat ja seda saab pikendada üks kord viieks aastaks. Aseesimehe ja nelja täiskohaga liikme ametiaeg on viis aastat.

Otsuste tegemine Ühtses Kriisilahendusnõukogus

Täitevistung valmistab ette kõik kriisilahendusotsused. Ta võtab need võimalikult täies ulatuses vastu nende pankade puhul, kelle kriisilahenduse eest vastutab otseselt kriisilahendusnõukogu. 

Täiskogu teeb üldisema laadiga otsuseid, mis käsitlevad:

  • kodukorda  
  • kriisilahendusnõukogu iga-aastast eelarvet
  • investeeringuid ja personali puudutavaid küsimusi 

Samuti teeb täiskogu otsuseid ühtse kriisilahendusfondi kasutamise kohta üle teatud künniste.

Täiskogu annab ühtsele kriisilahendusfondile loa laenata rahalisi vahendeid ja koguda erakorralisi ex post osamakseid.

2. Ühtne kriisilahendusfond

Ühtne kriisilahendusfond on asutatud riikideülesel tasandil.

Fondi kasutatakse maksejõuetuse äärel olevate pankade kriisilahenduseks pärast seda, kui muud võimalused, näiteks kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise vahend, on ennast ammendanud.

Fondi rahastatakse pangandussektori osamaksetest.

Ühtne kriisilahendusfond saavutab oma sihttaseme 8 aasta jooksul. Fondi maht peaks küündima vähemalt 1%ni kõigis pangandusliidu liikmesriikides tegevusloa saanud krediidiasutuste tagatud hoiustest. Fondi prognoositav maht on ligikaudu 55 miljardit eurot.

Iga panga individuaalne osamakse arvutatakse proportsionaalselt sellega, kui suure osa moodustab tema kohustuste summa (välja arvatud omavahendid ja tagatud hoiused) kõigi osalevate liikmesriikide territooriumil tegevusloa saanud krediidiasutuste kohustuste kogusummast (välja arvatud omavahendid ja tagatud hoiused). Osamakseid kohandatakse proportsionaalselt iga krediidiasutuse võetud riskidega.

Infograafik – Ühtne kriisilahendusfond

Infograafik: ühtne kriisilahendusfond

Kuidas ühtne kriisilahendusfond toimib

Riigi tasandil pankadelt kogutavad osamaksed kantakse üle ühtsesse kriisilahendusfondi.

Fondi vahenditele juurdepääsu eeltingimus on kohustuste ja nõudeõiguste teisendamise eeskirjade ning pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivis ja ühtse kriisilahenduskorra määruses sätestatud põhimõtete kohaldamine.

See on vajalik selleks, et järgida pangandusliidu ühte peamist põhimõtet – panga maksejõuetuks muutumisest tulenevad kulud peaks kandma finantssektor, mitte maksumaksjad.

8-aastane üleminekuperiood

Esialgu hakkab fond koosnema riikide alafondidest. 8-aastase üleminekuperioodi jooksul liidetakse need alafondid järk-järgult ühtseks fondiks. Selle sissemakstud vahendite ühiskasutusse võtmise lähtejooneks on 40% esimesel aastal ja 20% teisel aastal ning pärast seda suureneb ühiskasutusse võetud osa järelejäänud 6 aasta jooksul võrdsete summade kaupa, kuni riikide alafondid lakkavad eksisteerimast.

Rahaliste vahendite ülekandmine ja ühiskasutusse võtmine on sätestatud pangandusliiduga ühinenud liikmesriikide vahel sõlmitud eraldiseisva valitsustevahelise lepinguga. Nõukogu tegi sellise otsuse maksimaalse õiguskindluse huvides, pidades silmas õiguslikke ja konstitutsioonilisi mureküsimusi teatavates liikmesriikides.

Lepingule kirjutasid 21. mail 2014 alla 26 liikmesriiki (kõik ELi riigid peale Rootsi ja Ühendkuningriigi). Allakirjutanud väljendasid eraldi deklaratsioonis oma kavatsust viia ratifitseerimisprotsess lõpule õigel ajal, nii et ühtne kriisilahenduskord hakkaks toimima alates 1. jaanuarist 2016.

Alates 30. novembrist 2015 on piisav arv liikmesriike ratifitseerinud valitsustevahelise lepingu, mis käsitleb osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmist ja ühiskasutusse võtmist. Valitsustevaheline leping jõustub teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil ratifitseerimiskirjad on antud hoiule pangandusliidus osalevate allakirjutanute poolt, kes esindavad vähemalt 90% kõigi osalejate kaalutud häälte kogusummast.

Lepingule alla kirjutanud euroalasse mittekuuluvatele liikmesriikidele kehtivad lepingust tulenevad õigused ja kohustused üksnes siis, kui nad on ühinenud ühtse järelevalvemehhanismi ja ühtse kriisilahenduskorraga.

Täiendavad rahastud

ELi rahandusministrid võtsid 2013. aasta detsembris vastu avalduse, milles täpsustatakse, et ühtse kriisilahendusfondi esialgses ülesehitusetapis on võimalik kasutada üleminekulaene riikide allikatest, mille aluseks on pangamaksud, või rahastamist Euroopa stabiilsusmehhanismist, kooskõlas kehtivate menetlustega.

See on vajalik selleks, et tagada ühtse kriisilahendusfondi jaoks üleminekuperioodil piisavad rahalised vahendid.

2015. aasta detsembris leppisid pangandusliidus osalevad liikmesriigid kokku üleminekulaenude korra loomises: alates 2016. aastast sõlmib iga osalev liikmesriik Ühtse Kriisilahendusnõukoguga ühtlustatud laenukorralduse lepingu, andes kriisilahendusnõukogule riikliku individuaalse krediidiliini, et tagada ühtses kriisilahendusfondis oma riiklikku alafondi. See on vajalik fondi nõuetekohase toimimise tagamiseks asjaomase liikmesriigi pankade kriisilahendusest tulenevate võimalike rahastamispuudujääkide korral.

Euroala liikmesriikide krediidiliinide kokkulepitud maksimaalne kogusumma on 55 miljardit eurot.

Riiklikke krediidiliine kasutatakse viimase abinõuna, kui kõik muud pangandusliidu eeskirjade alusel kättesaadavad rahastamisallikad on ennast ammendanud. 

Riikliku krediidiliini süsteemi eesmärk on maksumaksjate kaitse ning see ei avalda keskpikas perspektiivis olulist mõju liikmesriikide rahalistele vahenditele, kuna krediidiliinide alusel kasutatud summad peab iga riigi pangandussektor tagasi maksma.

Süsteem tagab ka võrdsed õigused ja kohustused kõigile osalevatele liikmesriikidele ning ei tekita mingeid kulusid pangandusliidus mitteosalevatele riikidele.

Samuti on võimalik teha riikide alafondide vahel ajutisi ülekandeid.

Üleminekuetapi jooksul töötatakse välja ühine kaitsekord. See hõlbustab ühtse kriisilahendusfondi poolt vahendite laenamist ning selle kulud kantakse pangandussektori osamaksetest.

Kuidas ühtne kriisilahenduskord toimib

Kriisilahenduskorda kohaldatakse järgmiste etappidena:

1. Järelevalveasutusena toimiv Euroopa Keskpank (EKP) teavitab Ühtset Kriisilahendusnõukogu, et pank on maksejõuetuse äärel või tõenäoliselt selleks muutuv.

Sellise otsuse võib teha ka Ühtse Kriisilahendusnõukogu täitevistung omal algatusel, kui EKP ei ole pärast teavitamist 3 päeva jooksul reageerinud.

2. Täitevistung otsustab, kas erasektoripoolne lahendus on võimalik ja kas kriisilahendus on vajalik, pidades silmas avalikkuse huve.

3. Kui kriisilahenduse tingimused ei ole täidetud, siis toimub panga likvideerimine siseriikliku õiguse kohaselt.

4. Kui kriisilahenduse tingimused on täidetud, võtab Ühtne Kriisilahendusnõukogu vastu kriisilahendusskeemi. Skeemis määratakse kindlaks kriisilahendusvahendite kohaldamine ja ühtse kriisilahendusfondi kasutamine. Kriisilahendusnõukogu esitab kriisilahendusskeemi komisjonile kohe pärast selle vastuvõtmist.

5. Skeem jõustub 24 tunni jooksul pärast selle heakskiitmist kriisilahendusnõukogu poolt. Selle aja jooksul võib komisjon kas skeemi vastu võtta või:

  • esitada Ühtse Kriisilahendusnõukogu poolt vastu võetud kriisilahendusskeemi kaalutlusaspektide suhtes vastuväiteid
  • teha nõukogule ettepaneku esitada skeemi suhtes vastuväiteid põhjusel, et kriisilahendus ei ole avalikkuse huve silmas pidades vajalik; sellisel juhul teeb nõukogu otsuse lihthäälteenamusega
  • teha nõukogule ettepaneku kiita heaks kriisilahendusskeemiga ette nähtud fondi vahendite summa oluline muutmine (olulisena käsitatakse kriisilahendusnõukogu poolt kavandatavat fondi vahendite summa muutmist 5% ulatuses või rohkem) või esitada selle suhtes vastuväiteid

Kui komisjon otsustab teha nõukogule ettepaneku esitada vastuväiteid, peab komisjon sellise ettepaneku tegema 12 tunni jooksul pärast seda, kui kriisilahendusnõukogu on kriisilahendusskeemi heaks kiitnud, et nõukogu saaks teha otsuse järgmise 12 tunni jooksul.

Kui nõukogu esitab vastuväiteid asutuse kriisilahendusmenetluse algatamise suhtes, likvideeritakse kõnealune asutus kohaldatava siseriikliku õiguse kohaselt.

6. Kriisilahendusnõukogu tagab seejärel, et asjaomased riiklikud kriisilahendusasutused võtavad vajalikud kriisilahendusmeetmed. 

Teised ühtses kriisilahenduskorras osalejad

ELi nõukogu

  • nimetab ametisse ühtse kriisilahendusnõukogu liikmed
  • määrab kindlaks, kuidas ex ante osamaksed ühtsesse kriisilahendusfondi pangandussektori poolt tehakse (võttes selleks vastu rakendusakti)
  • võib teatavatel juhtudel teatava kriisilahendusskeemi tagasi lükata

Euroopa Komisjon

Tulenevalt Euroopa Kohtu praktikast peab kriisilahendusnõukogu poolt vastu võetud kriisilahendusskeemi kinnitama ELi institutsioon.

Praktikas on selleks Euroopa Komisjon, kes peab kriisilahendusnõukogu poolt vastu võetud kriisilahendusskeemi kinnitama või esitama selle kaalutlusaspektide suhtes vastuväiteid.

Samuti võib komisjon teha ettepaneku, et nõukogu esitaks kriisilahendusskeemi suhtes vastuväiteid juhtudel, kui avaliku huvi kriteerium ei ole täidetud või kui ühtsest kriisilahendusfondist kasutatavat summat on oluliselt muudetud. 

Euroopa Keskpank

Euroopa Keskpank kui pangandusliidu pankade järelevalvaja teavitab Ühtset Kriisilahendusnõukogu, kui pank on maksejõuetu või tõenäoliselt maksejõuetuks jääv.

Liikmesriikide kriisilahendusasutused

Osalevate liikmesriikide asutused vastutavad kriisilahenduse kavade kavandamise ja vastuvõtmise eest nende pankade suhtes, mille puhul Ühtne Kriisilahendusnõukogu ei ole otseselt vastutav.

Peale selle rakendavad nad kõik neile adresseeritud otsused, järgides Ühtse Kriisilahendusnõukogu juhiseid.

Kui liikmesriigi kriisilahendusasutus ei täida Ühtse Kriisilahendusnõukogu otsust, on kriisilahendusnõukogul õigus anda täitmiseks mõeldud korraldused otse raskustes olevale pangale.

Milleks ühtne kriisilahenduskord loodi?

Ühtsete eeskirjadega on liikmesriikide siseriiklikku õigust teatud määral ühtlustatud, ning sellega antakse liikmesriikide asutuste käsutusse ühised kriisilahendusvahendid ja -volitused. Siiski võimaldavad need liikmesriikide asutustele teatud kaalutlusõiguse selles osas, kuidas kriisilahendusmenetluses neid vahendeid kohaldada ja kuidas tuleks kasutada liikmesriikide endi rahastuid.

Seepärast kujundatigi ühtne kriisilahenduskord, et tagada ühine lähenemisviis maksejõuetuse äärel olevate pankade probleemile ja suurendada seeläbi osalevate liikmesriikide finantssektori stabiilsust.

Peale selle on kriisilahenduskord kavandatud selleks, et vältida kriisi levikut mitteosalevatesse liikmesriikidesse ning hõlbustada seega kogu siseturu toimimist.

Ühtset kriisilahenduskorda vajati ka selleks, et kaotada oht, et liikmesriigid teevad piiriüleste pangagruppide kriisilahenduse kohta eraldi ja potentsiaalselt vastukäivaid otsuseid, millel võib olla mõju kriisilahenduse kogukuludele.

Ühtne kriisilahendusfond on samuti mõeldud selleks, et vältida olukorda, et pangad muutuvad sõltuvaks riigieelarvest makstavast toetusest ning et liikmesriigid lähtuvad rahastute kasutamisel eri lähenemisviisidest. See aitab samuti vältida olukordi, kus riigi tasandil toimuval panga kriisilahendusel võib olla ebaproportsionaalne mõju reaalmajandusele.

Ühtlasi on riigiülesel tasandil toimiv kriisilahenduse süsteem vajalik selleks, et täiendada ELi tasandi järelevalvesüsteemi – ühtset järelevalvemehhanismi. See aitab vältida võimalikke pingeid EKP ja liikmesriikide kriisilahendusasutuste vahel.

Seega on ühtse kriisilahenduskorra eesmärk suurendada usaldust pangandussektori vastu, vältida hoiuste väljavoolu ja kriisi levimist, vähendada miinimumini negatiivseid seoseid pankade ja valitsuste vahel ning kaotada killustatus finantsteenuste siseturul.

Jõustumine

Sätted kriisilahenduse kavandamise ettevalmistamise, teabe kogumise ja liikmesriikide kriisilahendusasutustega tehtava koostöö kohta jõustuvad 1. jaanuaril 2015.

Sätteid kriisilahenduse kavandamise, varase sekkumise, kriisilahendusmeetmete ja kriisilahendusvahendite, sealhulgas aktsionäride ja võlausaldajate nõudeõiguste teisendamise vahendi kohta kohaldatakse alates 1. jaanuarist 2016.

Valitsustevaheline leping osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise kohta jõustub teise kuu esimesel päeval pärast kuupäeva, mil ratifitseerimiskirjad on antud hoiule ühtses järelevalvemehhanismis / ühtses kriisilahenduskorras osalevate allakirjutanute poolt, kes esindavad vähemalt 90% kõigi osalejate kaalutud häälte kogusummast.