Puhta õhu poliitika pakett – mis see on?

Puhta õhu paketi eesmärk on oluliselt vähendada õhusaastet kogu ELis. Kavandatava strateegiaga kehtestatakse eesmärgid õhusaaste tervise- ja keskkonnamõjude vähendamiseks 2030. aastaks ning see sisaldab seadusandlikke ettepanekuid rangemate standardite rakendamiseks heitkoguste ja õhusaaste suhtes.

Komisjon avaldas paketi 18. detsembril 2013 ning see sisaldab teatist, mis käsitleb Euroopa puhta õhu paketti, ning kolme seadusandlikku ettepanekut heitkoguste ja õhusaaste kohta. 

Puhta õhu pakett arvudes

Puhta õhu paketi raames võetavad meetmed annavad 2030. aastaks võrreldes praeguse olukorraga hinnanguliselt järgmise tulemuse:

  • 58000 enneaegse surma vältimine
  • 123000 km² ökosüsteemide päästmine lämmastikuga saastumisest
  • 56000 km² Natura 2000 kaitsealade päästmine
  • 19000 km² metsa ökosüsteemide päästmine hapestumisest

Miks seda vaja on?

Õhu halb kvaliteet halvendab meie elukvaliteeti. See põhjustab paljusid terviseprobleeme nagu astma ja südameveresoonkonna probleemid. See omakorda viib halva tervise tõttu kaotatud tööpäevadeni ning tervishoiuteenuste kõrgemate kuludeni, eelkõige laste ja eakate puhul.

Õhu halva kvaliteediga seotud terviseprobleeme on eriti rohkelt tiheda asustusega linnapiirkondades, kus õhukvaliteet on üldiselt madalam. Õhu halb kvaliteet on samuti kõige suurem enneaegsete surmade põhjustaja kogu ELis ning sellel on suurem mõju kui liiklusõnnetustel. Õhu halb kvaliteet kahjustab lisaks inimeste tervisele ka ökosüsteeme.

Puhta õhu paketi rakendamine aitaks parandada õhu kvaliteeti kõigi ELi kodanike jaoks ning vähendada tervishoiukulusid valitsuste jaoks. Ettepanekud oleksid samuti kasulikud tööstusele, kuna õhusaaste vähendamise meetmed peaksid andma hoogu innovatsioonile ja tugevdama ELi konkurentsivõimet rohelise tehnoloogia valdkonnas.

Üksikasjalik teave

Puhta õhu pakett koosneb mitmest elemendist:

  • Euroopa puhta õhu programm: komisjoni strateegia, milles antakse ülevaade meetmetest, mis on mõeldud selle tagamiseks, et olemasolevaid eesmärke täidetakse, ning milles kehtestatakse uued õhu kvaliteedi eesmärgid 2030. aastani
  • heitkoguste riiklike ülemmäärade muudetud direktiiv, milles kehtestatakse kuue peamise saasteaine suhtes ranged heitkoguste ülemmäärad
  • kavandatav direktiiv keskmise võimsusega põletusseadmetest pärineva saaste vähendamiseks
  • ettepanek kiita heaks muudetud rahvusvahelised eeskirjad piiriülese õhusaaste kauglevi kohta (Göteborgi protokoll) ELi tasandil

Otsustusprotsess nõukogus

Tavaliselt teeb nõukogu otsuseid koos Euroopa Parlamendiga seadusandliku tavamenetluse teel. Teatavates spetsiifilistes valdkondades kasutatakse nõusoleku- või nõuandemenetlust, kus parlamendi roll on piiratud.

Töö nõukogus

Komisjoni teatis puhta õhu programmi kohta esitati nõukogule 20. detsembril 2013. Komisjon esitas nõukogule kõnealuse programmi ka keskkonna nõukogu 3. märtsi 2014. aasta istungil, koos kaasnevate seadusandlike ettepanekutega.

Kaks puhta õhu paketi elementi kuuluvad seadusandliku tavamenetluse alla: ettepanek muuta heitkoguste riiklikke ülemmäärasid ning ettepanek keskmise võimsusega põletusseadmete kohta. Nõukogu on seega nende kahe ettepaneku puhul kaasseadusandja koos Euroopa Parlamendiga.

Nõukogu võttis hiljuti, 2015. aasta detsembris vastu keskmise võimsusega põletusseadmeid käsitleva direktiivi. Heitkoguste riiklikke ülemmäärasid käsitlevas direktiivis lepiti kokku üldises lähenemisviisis heitkoguste riiklike ülemmäärade suhtes ning see ootab Euroopa Parlamendi otsust.

Göteborgi protokolli käsitleva ettepaneku jaoks on vaja nõukogu otsust. Euroopa Parlament peab seega andma oma nõusoleku, kui nõukogu soovib seadusandlikku ettepanekut vastu võtta.