Mida teeb EL kliimamuutustega toimetulekuks?

Kliimamuutused on oluline ülemaailmne küsimus. Ilma ülemaailmsete kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks võetavate meetmeteta võib temperatuur globaalse soojenemise tagajärjel tõusta enam kui 2°C võrreldes tööstuseelse tasemega ning käesoleva sajandi lõpuks isegi 5°C. Sellel oleks tohutu mõju maastikule ja merevee tasemele maailmas. 

20-20-20 eesmärgid

ELi esimeses kliima- ja energiameetmete paketis seatakse 2020. aastaks kolm peamist eesmärki:

  • vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 20%
  • suurendada taastuvenergia osakaalu ELi energiatarbimises 20%ni
  • parandada energiatõhusust 20%

Neid eesmärke kutsutakse 20-20-20 eesmärkideks.

Seetõttu on kliimamuutuste vastu võitlemine ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamine ELi prioriteet. Eelkõige on ELi juhid pühendunud sellele, et muuta Euroopa väga energiatõhusaks ja vähese CO2-heitega majanduspiirkonnaks. EL on seadnud ka endale eesmärgiks vähendada kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2050. aastaks 80–95% võrreldes 1990. aasta tasemega.

ELi esimene kliima- ja energiameetmete pakett võeti vastu 2008. aastal ning selles seati eesmärgid 2020. aastaks. EL teeb nende eesmärkide saavutamisel suuri edusamme, kuid investoritele suurema kindluse andmiseks on vaja integreeritud raamistikku kuni aastani 2030. Seetõttu kinnitas EL kliima- ja energiaraamistiku 2030, mis sisaldab mitmeid uusi eesmärke ja poliitikameetmeid ajavahemikuks 2020–2030.

EL ja selle 28 liikmesriiki on alla kirjutanud nii ÜRO kliimamuutuste raamkonventsioonile kui ka Kyoto protokollile ja uuele Pariisi kliimakokkuleppele. 

Nõukogu roll

Praegu arutatakse kliimamuutuste valdkonnas mitmeid küsimusi, kus nõukogul on oluline roll.

1. Kliima- ja energiaraamistik aastani 2030

Kliima- ja energiaraamistikus 2030 kehtestatakse ELi kliima- ja energiapoliitika poliitiline raamistik ajavahemikuks 2020–2030. Raamistik sisaldab mitmeid meetmeid ja eesmärke, et muuta ELi majandus ja energiasüsteem konkurentsivõimelisemaks, kindlamaks ja säästvamaks. Samuti on raamistiku eesmärk ergutada investeerimist keskkonnahoidlikesse tehnoloogiatesse, mis aitaks luua töökohti ja suurendada Euroopa konkurentsivõimet. 

2. ELi heitkogustega kauplemise süsteem ja selle reform

ELi heitkogustega kauplemise süsteem (ELi HKS) loodi selleks, et edendada kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamist kulutõhusal ja majanduslikult tulemuslikul viisil. Sellega piiratakse kasvuhoonegaaside mahtu, mida võib teatavates tööstussektorites eraldada. EL on kindlaks määranud lubatud heitkoguse ühikute ülemmäära ning ettevõtjad kas saavad või ostavad endale individuaalsed ühikud. 

Majanduskriis on nõudlust selliste ühikute järele vähendanud, mille tulemusena on tekkinud suur turuülejääk. Sellega tegelemiseks võtsid nõukogu ja Euroopa Parlament hiljuti vastu otsuse luua ELi HKSi turustabiilsusreserv. Turustabiilsusreservi eesmärk on muuta süsteem lubatud heitkoguse ühikute pakkumise ja nõudluse vahelise tasakaalustamatuse suhtes vastupidavamaks. Reserv luuakse 2018. aastal ja see hakkab toimima alates 1. jaanuarist 2019.

Komisjon on esitanud ka ettepaneku ELi HKSi ulatusliku läbivaatamise kohta. Selle eesmärk on tagada, et süsteem on ka edaspidi kõige efektiivsem ja kulutõhusam viis, mille abil vähendada ELi heitkoguseid järgmisel aastakümnel. Ettepanek on ka esimene konkreetne seadusandlik meede selles suunas, et täita ELi kohustus vähendada liidus kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks vähemalt 40%.

3. Rahvusvahelised kliimamuutusi käsitlevad kokkulepped

Kliimamuutuste ülemaailmne iseloom muudab oluliseks rahvusvahelisel tasandil koostöö ja meetmed. Seetõttu on EL aidanud teha edusamme rahvusvahelistes kliimamuutustealastes läbirääkimistes. ELil oli oluline roll nii ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) kui ka Kyoto protokolli ja hiljuti Pariisis sõlmitud kliimakokkuleppe koostamisel.