Kliimamuutusi käsitlev Pariisi kokkulepe

ELi Nõukogu

Pariisi kokkulepe on ülemaailmne kliimamuutusi käsitlev kokkulepe, mis saavutati 12. detsembril 2015 Pariisis. Kokkulepe kujutab endast tegevuskava piirata globaalset soojenemist nii, et see jääks tunduvalt alla 2 °C. See hõlmab perioodi alates 2020. aastast.

  • Uue Pariisi kokkuleppe põhielemendid:
  • pikaajaline eesmärk: valitsused leppisid kokku hoida ülemaailmse keskmise temperatuuri tõus tunduvalt alla 2 °C võrreldes industriaalühiskonna eelse tasemega ning püüelda selle suunas, et temperatuuri tõus ei oleks suurem kui 1,5 °C
  • panused: riigid esitasid enne Pariisi konverentsi ja selle jooksul terviklikud kliimaalased riiklikud tegevuskavad oma heitkoguste vähendamiseks
  • kõrged eesmärgid: valitsused leppisid kokku, et nad esitavad iga 5 aasta tagant oma panused veelgi ambitsioonikamate sihtmärkide jaoks
  • läbipaistvus: samuti leppisid nad kokku, et teavitavad läbipaistvuse ja järelevalve tagamiseks üksteist ja üldsust oma sihtmärkide elluviimise edenemisest
  • solidaarsus: EL ja teised arenenud riigid pakuvad ka edaspidi kliimamuutustega seotud rahastamist, et aidata arenguriikidel vähendada heitkoguseid ja suurendada vastupanuvõimet kliimamuutuste mõjudele

Kliimamuutused kujutavad endast ülemaailmset probleemi, mis mõjutab igaüht. Käesolev kronoloogia annab ülevaate uue ülemaailmse õiguslikult siduva kliimakokkuleppe ehk Pariisi kokkuleppe saavutamise protsessist ja selle järelmeetmetest. Samuti käsitletakse ELi rolli selles protsessis.

2017

22. juuni

Euroopa Ülemkogu järeldused Pariisi kokkuleppe kohta

„Pariisi kokkulepe jääb kliimamuutustega tõhusa võitlemise nimel tehtavate ülemaailmsete jõupingutuste nurgakiviks ning selle üle ei saa uuesti läbirääkimisi pidada“, ütlesid ELi juhid.

Riigipead ja valitsusjuhid kinnitasid taas ELi võetud kohustust rakendada kiiresti ja täielikult kliimamuutusi käsitlev Pariisi kokkulepe, sealhulgas selle kliimamuutustega seotud rahastamise eesmärgid, ning juhtida üleilmset üleminekut puhtale energiale. Nad rõhutasid ELi tõhustatud koostööd rahvusvaheliste partneritega, mis näitab üles solidaarsust tulevaste põlvkondadega ning vastutust kogu planeedi eest.

19. juuni

„Pariisi kokkulepe täidab oma eesmärki ja selle üle ei saa uuesti läbirääkimisi pidada“

Nõukogu võttis vastu järeldused kliimamuutuste kohta pärast Ameerika Ühendriikide valitsuse otsust Pariisi kokkuleppest taganeda. Nõukogu avaldab järeldustes kahetsust, et Ameerika Ühendriikide valitsus otsustas Pariisi kokkuleppest taganeda, ning tervitab teiste riikide kindlat pühendumust.

Pariisi kokkuleppe kohaselt kokku lepitud kohustuste rakendamine peab jätkuma, muuhulgas selleks, et aidata arengumaadel saavutada oma eesmärk mobiliseerida kliimamuutusi käsitlevate meetmete jaoks 2020. aastaks 100 miljardit USA dollarit aastas.

6. märts

Järeldused ELi kliima- ja energiadiplomaatia kohta

Nõukogu võttis ELi üldise strateegia rakendamise osana vastu järeldused ELi kliima- ja energiadiplomaatia kohta. ELi kliimadiplomaatias keskendutakse Pariisi kliimakokkuleppe rakendamisele ja kliimajulgeolekule. ELi energiadiplomaatias keskendutakse energiajulgeolekule ja energiaallikate mitmekesistamisele.

Järeldustes nähakse ette mitmed meetmed ning seatakse üldised prioriteedid 2017. aastaks.

2016

4. november

Jõustus Pariisi kokkulepe

4. novembril 2016 jõustus Pariisi kokkulepe. See leidis aset 30 päeva pärast seda, kui 4. oktoobril täideti tingimus – kokkuleppe peab ratifitseerima vähemalt 55 riiki, kes tekitavad kokku vähemalt 55% ülemaailmsetest kasvuhoonegaaside heitkogustest.

25. oktoober

EL suurendab oma panust rahvusvahelisse kliimamuutustega seotud rahastamisse

EL suurendab oma panust rahvusvahelisse kliimamuutustega seotud rahastamisse, et saavutada 2020. aastaks tööstusriikidele seatud eesmärk 100 miljardit USA dollarit aastas ja jätkata seda kuni 2025. aastani. Enne 2025. aastat määravad ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osalised kindlaks uue ühise eesmärgi.

ELi ja selle liikmesriikide panused kokku ulatusid 2015. aastal 17,6 miljardi euroni, mis on märkimisväärne kasv võrreldes 2014. aastaga. Panused suunati edukalt arengumaades elluviidavatesse kliimamuutuste leevendamise ja nendega kohanemise alastesse algatustesse.

Panust võib pidada suureks sammuks Pariisi kokkuleppe rakendamise suunas.

11. oktoober

Nõukogu järeldused kliimamuutustega seotud rahastamise kohta

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu võttis vastu nõukogu järeldused kliimamuutustega seotud rahastamise kohta. Nõukogu rõhutas, et avaliku sektori poolne rahastamine on kliimamuutuste vastu võitlemisel jätkuvalt oluline. Ministrid kinnitasid samuti, et kliimamuutustega seotud rahastamiseks avalikust sektorist ette nähtud summad järgmistel aastatel suurenevad. Liikmesriikide panused tehakse teatavaks enne ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 22. istungjärku.

7. oktoober

Pariisi kokkuleppe ratifitseerimiskirjade hoiuleandmine

EL tähistab Pariisi kokkuleppe ratifitseerimiskirjade hoiuleandmist ametlikul tseremoonial ÜRO peakorteris New Yorgis.

5. oktoober

EL ratifitseeris ametlikult Pariisi kokkuleppe

Nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Komisjoni esindajad andsid ametlikud ratifitseerimiskirjad hoiule ÜRO peasekretärile, kes on kokkuleppe hoiulevõtja.

4. oktoober

Otsus Pariisi kokkuleppe ELi nimel ratifitseerimise kohta

Nõukogu võttis vastu otsuse Pariisi kokkuleppe ELi nimel ratifitseerimise kohta. Otsus antakse lähipäevil hoiule ÜRO peasekretärile. ELi nimel ratifitseerimine jõustub hetkel, mil otsus hoiule antakse.

30. september

Keskkonna nõukogu leppis kokku Pariisi kokkuleppe ratifitseerimises

Keskkonna nõukogu otsustas minna ratifitseerimisega ELi tasandil edasi. Liikmesriigid ratifitseerivad kokkuleppe kas koos ELiga, eeldusel et nad on viinud lõpule riigisisese menetluse, või võimalikult kiiresti pärast seda.

Kui Euroopa Parlament annab oma nõusoleku, võetakse sõlmimist käsitlev otsus nõukogus ametlikult vastu. Seejärel saab EL kokkuleppe ratifitseerida.

20. juuni

Avaldus Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise kohta

Keskkonna nõukogu võttis vastu avalduse Pariisi kokkuleppe ratifitseerimise kohta. Nõukogu keskendus jõulise ja selge poliitilise sõnumi edastamisele ELi võetud kohustuse kohta säilitada Pariisis saavutatud hoog ja teha tööd Pariisi kokkuleppe varajase jõustumise ja tulemusliku rakendamise suunas.

22. aprill

Pariisi kokkuleppe allkirjastamine

EL allkirjastas Pariisi kokkuleppe.

Madalmaade keskkonnaminister ja nõukogu eesistuja Sharon Dijksma ning Euroopa Komisjoni asepresident Maroš Šefčovič allkirjastasid kokkuleppe ELi nimel Ameerika Ühendriikides New Yorgis toimunud kõrgetasemelisel tseremoonial.

Dokument on nüüd üheks aastaks avatud allkirjastamiseks.

17.–18. märts

Euroopa Ülemkogu rõhutas, et Euroopa Liit ja selle liikmesriigid peavad olema suutelised ratifitseerima Pariisi kokkuleppe niipea kui võimalik ja õigeaegselt, et olla kokkuleppe osalised selle jõustumisest alates.

Ülemkogu rõhutas samuti ELi kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet ELis ja suurendada taastuvenergia osakaalu ning parandada energiatõhusust vastavalt Euroopa Ülemkogu poolt 2014. aasta oktoobris kokkulepitule. Õigusaktide kohandamine selle raamistiku rakendamiseks on prioriteetne küsimus.

4. märts

Keskkonna nõukogus arutati Pariisi kokkuleppe järelmeetmeid

Ministrid arutasid keskkonna nõukogu istungil kliimamuutusi käsitleva Pariisi kokkuleppe järelmeetmeid ja selle mõju ELi kliimapoliitikale.

ELi kliima- ja energiaraamistiku 2030 õigeaegset rakendamist peeti oluliseks märgiks ELi pühendumusest Pariisi kokkuleppe eesmärkidele. Ministrid rõhutasid ka kokkuleppe kiire ratifitseerimise olulisust.

15. veebruar

Kliimadiplomaatia tegevuskava 2016. aastaks

Välisasjade nõukogu võttis vastu järeldused, mis käsitlevad Euroopa kliimadiplomaatiat pärast ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärku. Nõukogu rõhutas Euroopa kliimadiplomaatia rolli 2015. aasta detsembris kliimamuutuste suhtes saavutatud ülemaailmse Pariisi kokkuleppe rakendamise ergutamisel.

2016. aasta kliimadiplomaatia tegevuskava keskendub kolmele peamisele valdkonnale:

  • tõsta esile kliimamuutusi strateegilise prioriteedina diplomaatilistes dialoogides, avalikus diplomaatias ja välispoliitika vahendites
  • rakendada Pariisi kokkulepet ja kavandatavaid riiklikult kindlaks määratud panuseid vähesaastava ja kliimamuutustele vastupanuvõimelise arengu kontekstis
  • käsitleda kliimamuutuste, loodusvarade, heaolu, stabiilsuse ja rände vahelisi seoseid

2015

17.–18. detsember

Euroopa Ülemkogu järeldused tulevikku vaatava kliimapoliitikaga energialiidu kohta

ELi juhid tervitasid ajaloolist kliimakokkulepet, mis saavutati ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärgul Pariisis, ning kutsusid komisjoni ja nõukogu üles hindama istungjärgu tulemusi 2016. aasta märtsiks, võttes eeskätt arvesse kliima- ja energiapoliitika raamistikku aastani 2030, ning valmistama ette järgmised sammud.

12. detsember

Pariisi kokkulepe saavutatud

12. detsembril saavutati uus ülemaailmne kliimamuutusi käsitlev kokkulepe. Kokkulepe kujutab endast tasakaalustatud tulemust koos tegevuskavaga piirata globaalset soojenemist nii, et see jääks tunduvalt alla 2 °C, ja teha jõupingutusi soojenemise piiramiseks 1,5 °C-ga.

Pariisi kokkulepe avatakse allkirjastamiseks üheks aastaks 22. aprillil 2016 New Yorgis.

See hõlmab ajavahemikku alates 2020. aastast ja jõustub siis, kui 55 riiki, kes tekitavad kokku vähemalt 55% ülemaailmsetest heitkogustest, on selle ratifitseerinud.

30. november – 11. detsember

Pariisi kliimamuutuste konverents (ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni osaliste konverentsi 21. istungjärk)

Pariisi kliimakonverents toimus 30. novembrist kuni 12. detsembrini 2015. Tegemist oli Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni kliimamuutuste raamkonventsiooni (UNFCCC) osaliste konverentsi 21. istungjärgu (COP 21) ja Kyoto protokolli osaliste koosoleku 11. istungjärguga (CMP 11). Delegatsioonid ligikaudu 150 riigist ühinesid läbirääkimistega uue, ülemaailmse ja õiguslikult siduva kliimamuutusi käsitleva kokkuleppe üle.

10. november

Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 10. novembri 2015. aasta istungil võeti vastu järeldused kliimamuutustega seotud rahastamise kohta. Järeldustes tunnistati kliimamuutustega seotud rahastamise rolli globaalse soojenemise hoidmisel alla 2 °C ning kliimamuutustele vastupanuvõimelisele vähese kasvuhoonegaaside heitega jätkusuutlikule majandusele ülemineku saavutamisel. Samuti keskenduti järeldustes ELi panusele kliimamuutustega seotud rahastamisse, et saavutada arenenud riikide võetud eesmärk eraldada mitmesugustest allikatest 2020. aastaks 100 miljardit USA dollarit aastas. Ministrid olid üksmeelel, et on vaja märkimisväärseid ressursse, et aidata arengumaadel kliimamuutustega nõuetekohaselt tegeleda.

18. september

ELi seisukoht Pariisis toimuvaks ÜRO kliimamuutuste konverentsiks

Keskkonna nõukogu võttis vastu järeldused, milles sätestatakse ELi seisukoht Pariisis toimuvaks ÜRO kliimamuutuste konverentsiks. Ministrite kokkuleppe kohaselt soovib ELi saavutada ambitsioonika, õiguslikult siduva ja dünaamilise kokkuleppe, mille eesmärk on hoida ülemaailmne soojenemine alla 2 °C.

Selle eesmärgi saavutamiseks rõhutas nõukogu, et ülemaailmsed kasvuhoonegaaside heitkogused peavad saavutama oma maksimaalse taseme hiljemalt 2020. aastaks, vähenema 2050. aastaks 1990. aasta tasemega võrreldes vähemalt 50% ning olema 2100. aastaks nullilähedased või väiksemad.

6. märts

ELi kavatsetav riiklikult kindlaks määratud panus

EL esitas enne Pariisi kliimamuutuste konverentsi ÜRO kliimamuutuste raamkonventsiooni sekretariaadile oma kavatsetava riiklikult kindlaks määratud panuse. ELi kavatsetav riiklikult kindlaks määratud panus väljendab ELi pühendumust läbirääkimisprotsessile, et saavutada uus õiguslikult siduv kliimamuutusi käsitlev kokkulepe, mille eesmärk on hoida globaalne soojenemine alla 2 °C. Samuti kinnitas EL siduvat eesmärki vähendada liidus 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes vähemalt 40%, nagu on märgitud Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri järeldustes.

2014

23. oktoober

Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030

ELi juhid leppisid kokku kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030. Euroopa Ülemkogu kinnitas 4 eesmärki:

  • ELi siduv eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heitkoguseid 1990. aastaga võrreldes 40%
  • eesmärk, et 2030. aastal on taastuvenergia osakaal vähemalt 27% tarbitavast energiast
  • energiatõhususe parandamine 27% võrreldes prognoosidega
  • energia siseturu väljakujundamine, saavutades 2020. aastaks praeguse elektrisüsteemide vahelise ühenduse miinimumeesmärgi (10%) vähemalt energiasaarte, eelkõige Balti riikide ja Pürenee poolsaare puhul