ELi koostöö välisjulgeoleku ja kaitse alal

ELi Nõukogu

2016. aasta septembris Bratislavas toimunud tippkohtumisel otsustasid 27 ELi juhti anda uut hoogu Euroopa välisjulgeolekule ja kaitsele: probleemiderohkes geopoliitilises olukorras tugevdatakse ELi koostööd välisjulgeoleku ja kaitse alal.

Nad seadsid eesmärgiks, et Euroopa Ülemkogu detsembrikuu kohtumisel tuleks teha otsus konkreetse julgeolekut ja kaitset käsitleva rakenduskava kohta ning selle kohta, kuidas kasutada paremini ära aluslepinguid, eelkõige võimete osas, ning otsustasid alustada viivitamata ELi ja NATO ühisdeklaratsiooni rakendamist.

Selle elluviimiseks arutas Euroopa Ülemkogu oma detsembrikuu kohtumisel julgeoleku ja kaitse paketti, mis koosneb kolmest osast:

  • ELi üldise julgeoleku- ja kaitsestrateegia rakenduskava ning nõukogu järeldused ELi üldise strateegia rakendamise kohta julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas
  • ettepanekud ELi ja NATO koostöö suurendamiseks, millega rakendatakse Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski, Euroopa Komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeri ja NATO peasekretäri Jens Stoltenbergi ühisdeklaratsiooni selle 7 valdkonnas
  • Euroopa kaitsealane tegevuskava, mille esitas Euroopa Komisjon eesmärgiga suurendada teadusuuringuid ja võimeid, samuti konkurentsivõimet siseturu parema toimimise abil

2017

22. juuni

Euroopa Ülemkogu kutsub üles alustama alalist struktureeritud koostööd

ELi juhid leppisid juunis toimunud Euroopa Ülemkogul kokku vajaduses alustada kaasavat ja ambitsioonikat alalist struktureeritud koostööd (PESCO) Euroopa julgeoleku ja kaitse tugevdamiseks.

Kolme kuu jooksul lepivad liikmesriigid kokku kriteeriumide ja kohustuste ühise nimekirja koos konkreetsete võimete alaste projektidega, et selle koostööga alustada.

„See on ajalooline samm, kuna selline koostöö võimaldab ELil liikuda edasi suurema kaitsealase integratsiooni suunas. Meie eesmärk on ambitsioonikas ja kaasav koostöö, nii et kõik ELi liikmesriigid on kutsutud selles osalema“, sõnas Donald Tusk Euroopa Ülemkogu pressikonverentsil.

19. juuni

Nõukogu väljendab heameelt ELi-NATO koostöö osas tehtud edusammude üle

Välisministrid arutasid NATO asepeasekretäri Rose Gottemoelleriga ELi ja NATO koostööd. Arutelu aluseks oli ELi kõrge esindaja ja NATO peasekretäri ühine eduaruanne. Nõukogu võttis vastu aruannet käsitlevad järeldused, milles tervitati ühiste ettepanekute rakendamisel tehtud edusamme ja kutsuti üles jätkama liikumist samas suunas.

8. juuni

Nõukogu loob sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse

Nõukogu võttis vastu otsuse, millega luuakse ELi sõjalise staabi koosseisus sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistus (MPCC).

MPCC täiustab ELi kriisiohjestruktuure. Ta võtab üle ELi täitevvolitusteta sõjaliste missioonide juhtimise (praegu ELi sõjalised väljaõppemissioonid Somaalias, Kesk-Aafrikas ja Malis).

See võimaldab kohapeal olevatel missiooni töötajatel keskenduda missiooni spetsiifilistele tegevustele, saades paremat toetust Brüsselist.

18. mai

ELi üldine strateegia: nõukogu järeldused julgeoleku- ja kaitse kohta

Nõukogu võttis vastu järeldused julgeoleku ja kaitse kohta ELi üldise strateegia raames. Järeldustes märgitakse ära edusammud, mida on tehtud koostöö tugevdamiseks julgeoleku ja kaitse valdkonnas, ning antakse suuniseid edasiseks tööks.

Need valdkonnad on näiteks:

  • ÜJKP kriisiohjestruktuuride parandamine, eelkõige sõjaliste missioonide plaanimise ja juhtimise teenistuse loomine
  • ÜJKP alase koostöö tugevdamine partnerriikidega
  • suutlikkuse suurendamine julgeoleku ja arengu toetamiseks
  • tsiviilvõimete arendamine ja tsiviilkriisiohje reageerimisvõime parandamine
  • sõjalise kiirreageerimise tugevdamine
  • Euroopa kaitsealase koostöö süvendamine

18. mai

Nõukogu arutas koos NATO peasekretäri Jens Stoltenbergiga ELi ja NATO koostööd

Kaitseministrid tegid kokkuvõtte koostööst, eelkõige 42 ühisest ettepanekust seitsmes valdkonnas, mis on määratud kindlaks Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni presidendi ja NATO peasekretäri ühisdeklaratsioonis.

Nad tervitasid mitmes valdkonnas tehtud edusamme, eelkõige hübriidohtude vastu võitlemise, teabe jagamise, strateegilise kommunikatsiooni ja merendusalase koostöö alal.

2016

15. detsember

Euroopa Ülemkogu rõhutas vajadust tugevdada Euroopa julgeolekut ja kaitset

Euroopa Ülemkogu kinnitas veel kord oma pühendumust Euroopa Liidu sisejulgeoleku strateegia (2015–2020) rakendamisele. Ülemkogu käsitles ELi koostöö tugevdamist välisjulgeoleku ja kaitse alal ja keskendus kolmele prioriteedile:

  • ELi üldine strateegia julgeoleku- ja kaitsevaldkonnas
  • Euroopa kaitsealane tegevuskava
  • 2016. aasta juulis Varssavis allkirjastatud ELi ja NATO ühisdeklaratsioonile järgnenud ühiste ettepanekute rakendamine

6. detsember

Ühised ettepanekud ELi-NATO ühisdeklaratsiooni rakendamise kohta

Nõukogu võtab vastu järeldused ELi-NATO ühisdeklaratsiooni rakendamise kohta, kiites heaks 40 ettepanekut seitsmes valdkonnas. Ettepanekud kiidetakse samal päeval heaks Põhja-Atlandi Nõukogus.

30. november

Euroopa Komisjoni esitatud Euroopa kaitsealane tegevuskava

Euroopa kaitsefondi ja teiste meetmete eesmärk on toetada liikmesriike ühiste kaitsevõimete jaoks tehtavate kulutuste tõhustamisel, tugevdada Euroopa kodanike julgeolekut ning edendada konkurentsivõimelist ja innovaatilist tööstusbaasi.

14. november

Julgeolekut ja kaitset käsitlev rakenduskava

ELi välis- ja kaitseministrid arutavad julgeoleku- ja kaitseküsimuste rakenduskava ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia raames. Nad määravad kindlaks ambitsioonide taseme ja edasised sammud seoses ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika tulevase arenguga.

8. juuli

ELi ja NATO ühisdeklaratsiooni allkirjastamine

Varssavis toimunud NATO tippkohtumisel allkirjastasid Euroopa Ülemkogu eesistuja, Euroopa Komisjoni president ja NATO peasekretär ELi ja NATO koostööd käsitleva ühisdeklaratsiooni.

Deklaratsiooni eesmärk on veelgi tugevdada ELi ja NATO koostööd, võttes arvesse praeguseid pretsedendituid väljakutseid idast ja lõunast.

28. juuni

Euroopa Liidu üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia tutvustamine

Kõrge esindaja Federica Mogherini tutvustas ELi üldist välis- ja julgeolekupoliitika strateegiat Brüsselisse Euroopa Ülemkogu kohtumisele kogunenud ELi juhtidele.

Kõrgele esindajale tehti Euroopa Ülemkogu 2015. aasta juuni kohtumisel ülesandeks koostada uus strateegia. Strateegia pealkirjaga „Ühtne visioon, ühine tegevus: tugevam Euroopa“ kajastab selle koostamise protsessis väljendatud ühiseid seisukohti ning selles esitatakse strateegiline visioon ELi ülemaailmsest rollist. Strateegias tuuakse välja ühised põhimõtted ja esitatakse edasised sammud praegusel nii Euroopa kui ka kogu maailma jaoks keerulisel ajal.

2013

20. detsember

Kaitse valdkonna esmatähtsad meetmed

Esimest korda pärast Lissaboni lepingu jõustumist arutas Euroopa Ülemkogu kaitse teemat ja tegi kindlaks järgmised esmatähtsad meetmed tugevama koostöö tagamiseks:

  • ühise julgeoleku- ja kaitsepoliitika tulemuslikkuse, nähtavuse ja mõju suurendamine
  • võimete arendamise tõhustamine
  • Euroopa kaitsetööstuse tugevdamine

2009

1. detsember

Lissaboni lepingu jõustumine. EJKPst saab ÜJKP

Jõustus 2007. aastal allkirjastatud Lissaboni leping, millega nimetatakse EJKP ümber ühiseks julgeoleku- ja kaitsepoliitikaks (ÜJKP). Sellega nähakse ette Euroopa välisteenistuse loomine. Kolmandates riikides asuvatest komisjoni delegatsioonidest saavad ELi delegatsioonid.

2004

12. juuli

Euroopa Kaitseagentuuri loomine

Euroopa Kaitseagentuur loodi eesmärgiga toetada liikmesriike ja Euroopa Ülemkogu, et parandada Euroopa kaitsevõimeid kriisiohje valdkonnas ning toetada Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika jätkumist.

2003

12.–13. detsember

Euroopa julgeolekustrateegia vastuvõtmine

Brüsselis toimunud tippkohtumisel võeti vastu Euroopa julgeolekustrateegia. Dokumendi eesmärk on saavutada turvaline Euroopa paremas maailmas, teha kindlaks ELi ähvardavad ohud, määratleda ELi strateegilised eesmärgid ning esitada poliitilised mõjud Euroopa jaoks.

2002

16. detsember

Berliin-pluss-kokkulepete allkirjastamine

Allkirjastati Berliin-pluss-kokkulepped, mis võimaldasid kasutada NATO struktuure, mehhanisme ja vahendeid EJKP missioonide läbiviimiseks.

1999

3.-4. juuni

Euroopa julgeoleku- ja kaitsepoliitika (EJKP) käivitamine

Kölnis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel otsustas EL 15 tugevdada ühist välis- ja julgeolekupoliitikat.

1991

9.–10. detsember

Ühise välis- ja julgeolekupoliitika rajamine

Maastrichtis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel pandi alus poliitilisele liidule tänu ühise välis- ja julgeolekupoliitika loomisele ja ühise kaitsepoliitikaga alguse tegemisele, mis mõlemad moodustavad Maastrichti lepingu teise samba.

Lepingu tekst allkirjastati 1992. aasta veebruaris ning see jõustus 1993. aasta novembris.