Euroopa digitaalne ühtne turg

Mida digitaalse ühtse turu strateegia endast kujutab?

Strateegia on ELi kava luua vaba ja turvaline digitaalne ühtne turg, kus inimesed saavad teha internetis piiriüleseid oste ning ettevõtjad saavad müüa oma tooteid või teenuseid kogu ELis olenemata ettevõtja füüsilisest asukohast. Strateegia eesmärk on laiendada ELi digitaalset majandust, et pakkuda tarbijatele paremaid teenuseid parema hinnaga ja aidata ettevõtjatel kasvada.

Komisjoni poolt 6. mail 2015 avaldatud strateegial on kolm eesmärki:

  • lihtsustada tarbijate ja ettevõtjate juurdepääsu internetis pakutavatele toodetele ja teenustele kogu Euroopas
  • parandada tingimusi digitaalvõrkude ja -teenuste arenguks ja kasvuks
  • edendada Euroopa digitaalmajanduse kasvu

Milleks strateegiat vaja on?

Euroopa kodanikud ei saa vabalt kasutada internetis pakutavaid teenuseid ja veebipõhiseid töövahendeid. Veebiturud on peamiselt riigisisesed: üksnes 15% kodanikest teevad internetis oste teisest ELi riigist ning ainult 7% väikestest ja keskmise suurusega ettevõtjatest (VKEd) müüvad oma tooteid või teenuseid mõnes muus ELi riigis.

Püsivad regulatiivsed tõkked ja turu killustatus viib selleni, et kodanikel jäävad kaubad ja teenused ostmata ning ettevõtjate kasv aeglustub.

Komisjoni hinnangul võib täielikult toimiv digitaalne ühtne turg tuua ELi majandusse juurde tervelt 415 miljardit eurot aastas. Selle potentsiaali ärakasutamiseks kavandab EL märkimisväärseid reforme alates uuest autoriõiguse raamistikust kuni pakkide kättetoimetamist ja telekommunikatsiooni käsitlevate normideni.

Üksikasjalikum teave

Euroopa digitaalne ühtne turg – COM (2015) 192

Komisjoni digitaalse ühtse turu strateegia hõlmab mitut seadusandlikku ja muud meedet, mis esitatakse 2015. ja 2016. aastal. Need jagunevad kolmeks sambaks:

  • parem juurdepääs internetis pakutavatele toodetele ja teenustele
  • paremad tingimused digitaalvõrkude ja -teenuste arenguks ja kasvuks
  • edendada Euroopa digitaalmajanduse kasvu

1. Parem juurdepääs internetis pakutavatele toodetele ja teenustele

Piiriülese veebimüügi normide reformimine

See hõlmab komisjoni ettepanekut ühtlustada ELi õigusnormid, mis reguleerivad digitaalse infosisu, näiteks rakenduste või e-raamatute oste, füüsiliste kaupade piiriülese veebimüügiga seotud ELi õigused ja suuremad tarbijaõigused.

Pakkide piiriülese kättetoimetamise parandamine

See hõlmab meetmeid, mille eesmärk on parandada pakkide piiriülese kohaletoimetamise turu hindade läbipaistvust ja regulatiivset järelevalvet.

Nn asukohapõhise piiramise lõpetamine

Komisjon on esitanud määruse eelnõu, mille eesmärk on lõpetada nn asukohapõhine piiramine, st teise ELi liikmesriigi veebisaitidele juurdepääsu tõkestamine või teistsuguste hindade kehtestamine sõltuvalt kliendi asukohast.

Euroopa autoriõiguse reformimine

Komisjon teeb ettepaneku meetmete kohta, mille eesmärk on tagada, et sisuteenuseid (nt videoteenused) saab kasutada piiriüleselt. See tähendab, et inimesed, kes on ostnud filme või muusikat oma kodukoha riigis, saavad neid vaadata või seda kuulata ka mujal Euroopas reisides. Komisjon suurendab samuti jõupingutusi intellektuaalomandi õiguste rikkumistega tegelemiseks.

Käibemaksuga seotud bürokraatia vähendamine

See hõlmab meetmeid, millega võimaldatakse füüsiliste kaupade müüjatel kasutada ühtset elektroonilist registreerimis- ja maksesüsteemi, ning ühise käibemaksukünnise kehtestamist, millega aidatakse idufirmadel alustada tegevust internetis.

2. Paremad tingimused digitaalvõrkude ja -teenuste arenguks ja kasvuks

ELi telekommunikatsiooninormide reformimine

See hõlmab meetmeid, mille komisjon esitab eesmärgiga:

  • lihtsustada spektri koordineerimist ja haldust
  • julgustada investeerimist kiiresse lairibaühendusse
  • parandada reguleerivat institutsioonilist raamistikku

Audiovisuaalmeedia normide läbivaatamine

See hõlmab audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi, Euroopa päritolu teoseid edendavate meetmete ning alaealiste kaitset ja reklaami käsitlevate normide läbivaatamist.

Veebiplatvormide rolli hindamine

Komisjon hindab selle käigus otsingutulemuste läbipaistmatust, seda, kuidas veebiplatvormid kasutavad kogutud teavet, platvormide ja tarnijate vahelisi suhteid ning piiranguid, mis ei lase inimestel liikuda ühelt platvormilt teisele.

Analüüsitakse ka viise, kuidas võidelda internetis oleva ebaseadusliku sisu vastu.

Usalduse suurendamine digitaalteenuste osutamisel isikuandmete töötlemise vastu

Selle raames võidakse läbi vaadata e-privaatsuse direktiiv, mida praegu kohaldatakse üksnes traditsiooniliste telekommunikatsiooniettevõtjate suhtes ning mille kohaldamisala ei hõlma muid digitaalteenuste pakkujaid. Komisjon vaatab direktiivi läbi pärast ELi uute andmekaitse-eeskirjade jõustumist.

See hõlmab ka küberturbe alase avaliku ja erasektori partnerluse loomist.

3. Euroopa digitaalmajanduse kasvu edendamine

Andmepõhise majanduse loomine

Komisjon teeb:

  • andmete vaba liikumise Euroopa algatuse, mille eesmärk on kõrvaldada tõkked, mis piiravad andmete vaba liikumist ELis muudel põhjustel kui isikuandmete kaitse tõttu
  • Euroopa pilvandmetöötluse algatuse, mis hõlmab muu hulgas pilveteenuste sertifitseerimist

Standardeid ja koostalitlusvõimet puudutavate prioriteetide määratlemine

Keskendutakse valdkondadele, mida peetakse digitaalse ühtse turu jaoks otsustavalt tähtsaks, näiteks e-tervis, reisiplaneerimine, e-kaubavedu ja energiatarbimise arukad arvestid.

Kaasava digitaalse ühtse turu loomine

See hõlmab inimeste digitaaloskuste parandamise meetmeid, mille komisjon lisab tulevastesse oskusi ja koolitusi käsitlevatesse algatustesse.

See hõlmab ka uut e-valitsuse tegevuskava aastateks 2016–2020. Selle raames komisjon:

  • algatab katseprojekti, et testida nn ühekordsuse põhimõtet, millega tagatakse, et avaliku sektori asutused jagavad omavahel teatavaid andmeid, nii et neid ei peaks teist korda uuesti üle küsima
  • püüab siduda omavahel äriregistrid kogu ELis
  • soovib luua nn ühtse digivärava, integreerides selleks mitmesugused olemasolevad Euroopa portaalid ja teenused

Töö Euroopa Ülemkogus

ELi juhid kutsusid 2013. aasta oktoobris toimunud kohtumisel üles looma tarbija- ja ettevõtjasõbraliku digitaalse ühtse turu. Nad märkisid, et globaliseerunud maailmas on see majanduskasvu ja Euroopa konkurentsivõime seisukohast äärmiselt tähtis.

Euroopa Ülemkogu kordas 2014. aasta juunis toimunud kohtumisel, et digitaalse ühtse turu loomise lõpuleviimine 2015. aastal on üks ELi prioriteete.

18. detsembri 2014. aasta kohtumisel palus Euroopa Ülemkogu komisjonil esitada digitaalset ühtset turgu käsitlev ambitsioonikas teatis enne Euroopa Ülemkogu 2015. aasta juuni kohtumist.

25.–26. juunil 2015 aset leidnud kohtumisel toetasid ELi juhid kõnealust strateegiat ja ütlesid, et seda tuleks kasutada kaasava majanduskasvu edendamiseks kõigis ELi piirkondades. Nad kutsusid tungivalt üles tegelema turu killustatusega, looma vajaliku digitaalse taristu ja soodustama Euroopa tööstuse digiteerimist. Nad kutsusid samuti üles võtma kiiresti vastu uued õigusnormid telekommunikatsiooni, küberturbe ja andmekaitse valdkonnas.

Töö nõukogus

Kultuuriministrid vahetasid esimest korda arvamusi strateegia audiovisuaalpoliitika aspektide üle 18.–19. mail 2015. Nad toetasid sisu piiriülest ülekantavust, ebaseadusliku sisu vastast võitlust ja vajadust õige tasakaalu järele autoriõiguse küsimustes. Nad teatasid samuti, et territoriaalsuse põhimõte on sisu loomise seisukohalt tähtis, mis tähendab, et asukohapõhist piiramist tuleks vähendada, kuid mõnikord võib see piiramine ka põhjendatud olla.

Ministrid leppisid kokku, et kehtivat audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi tuleks kohandada vastavalt tehnoloogia arengule. Selle läbivaatamise raames tuleks:

  • tagada meedia vabadus ja kultuurilise mitmekülgsuse edendamine
  • säilitada päritoluriigi põhimõte (iga audiovisuaalmeedia teenuste osutaja kuulub ainult ühe liikmesriigi jurisdiktsiooni alla)
  • lihtsustada menetlust, mida liikmesriigid järgivad, kui nad puutuvad kokku teisest liikmesriigist edastatava mitteaktsepteeritava sisuga

Konkurentsivõime valdkonna ministrid vahetasid nõukogus strateegia üle esimest korda arvamusi 28.–29. mail 2015. Nad nõustusid, et strateegiaga on kaetud kõige tähtsamad küsimused, mis on olulised digitaalse ühtse turu loomiseks. Nad rõhutasid, et tähtis on koostada eesmärgipärased autoriõiguse normid, ajakohastada e-kaubanduse norme, suurendada tarbijate kindlustunnet, teadlikkust ja kaitset, ja toonitasid samuti vajadust meetmete järele, mille eesmärk on parandada digitaaloskusi ja tugevdada andmekaitse-eeskirju.

Ministrid tegid samuti kindlaks mitu esmatähtsat tegevust:

  • väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele, eelkõige idufirmadele sobivate tingimuste loomine
  • Euroopa tööstuse digiteerimise edendamine
  • avaliku sektori asutustes e-valitsemise rakendamine ja laiendamine
  • investeeringute suurendamine digitaristu ja -võrkude valdkonnas
  • eelarve-eeskirjadest digitaalsetele töövahenditele tuleneva mõju hindamine
  • põhimõtte „vaikimisi digitaalne“ kaalumine kõigi uute ELi õigusaktide puhul

Ministrid toetasid ka Euroopa avatud teaduse tegevuskava koostamist, mis annaks avatud juurdepääsu avaliku sektori rahastatud teadusväljaannetele ja seonduvatele andmetele. Nad ütlesid, et teadustööl peaks olema suurem roll digitaalse turu strateegias ning see peaks andma oma panuse digitaalsesse innovatsiooni.

Telekommunikatsiooni valdkonna ministrid arutasid digitaalse ühtse turu strateegiat ka nõukogu (transport, telekommunikatsioon ja energeetika) 11.–12. juuni 2015. aasta istungil. Nad tervitasid strateegia eesmärke ja kordasid, kui tähtis on digiteeritud majandus töökohtade loomise, majanduskasvu edendamise ja ELi konkurentsivõime suurendamise seisukohast.

Ministrid rõhutasid muu hulgas järgmist:

  • digiteerimise roll ettevõtluse ja VKEde kasvu stimuleerimisel
  • vajadus tõhustada küberturvet ja suurendada usaldust e-teenuste vastu
  • vajadus parema taristu järele ja selleks, et kõigil kodanikel oleks parem juurdepääs lairibaühendusele
  • vajadus muuta pakkide kättetoimetamise hinnakujundus läbipaistvamaks kogu ELis

Ministrid rõhutasid samuti vajadust hea koordineerimise järele riiklikul tasandil, selleks et strateegiat saaks tulemuslikult ellu viia.

15. juunil 2015 jõudsid justiitsministrid kokkuleppele isikuandmete kaitse määrust käsitleva üldise lähenemisviisi suhtes. See võimaldas nõukogul ja Euroopa Parlamendil alustada läbirääkimisi. Määrus parandab isikuandmete kaitset, suurendades samas ettevõtjate võimalusi digitaalsel ühtsel turul.

2016. aasta mais leppis konkurentsivõime nõukogu kokku peamistes põhimõtetes, mille eesmärk on tagada veebisisuteenuste kaasaskantavus siseturul. Kokkulepe võimaldas nõukogul alustada läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga.

Nõukogu võttis vastu ka järeldused digitaalse ühtse turu tehnoloogiate ja avalike teenuste moderniseerimise kohta.

Konkurentsivõime nõukogu jõudis 28. novembril 2016 kokkuleppele määruse eelnõu suhtes, millega keelatakse liikmesriikidevaheline põhjendamatu asukohapõhine piiramine. Ettepaneku põhieesmärk on vältida tarbijate ja ettevõtete diskrimineerimist juurdepääsul hindadele ja müügi- või maksetingimustele, kui nad ostavad tooteid või teenuseid teises ELi riigis.

Pärast seda, kui Euroopa Parlament on kokku leppinud oma seisukohas, algavad nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahel läbirääkimised.

7. veebruaril 2017 saavutas eesistujariik Malta Euroopa Parlamendi esindajatega esialgse kokkuleppe, kõrvaldamaks veebisisuteenuste piiriülese kaasaskantavuse tõkked siseturul. ELi suursaadikud kinnitasid kokkuleppe 15. veebruaril. Kui nõukogu ja parlament on määruse ametlikult heaks kiitnud, hakatakse uusi eeskirju kohaldama 2018. aasta esimesel poolel (üheksa kuu möödumisel määruse avaldamisest Euroopa Liidu Teatajas). See võimaldab oma elukohariigis veebisisuteenuseid tellinud või ostnud tarbijatel neile teenustele juurde pääseda, kui nad viibivad ajutiselt mõnes muus ELi liikmesriigis.

20. veebruaril 2017 leppis nõukogu kokku üldises lähenemisviisis eesmärgiga tihendada koostööd tarbijakaitset käsitlevate õigusaktide jõustamise eest vastutavate liikmesriikide asutuste vahel. Ettepaneku eesmärk on ajakohastada koostööd selleks, et vähendada veelgi kahju, mida tarbijad kannavad ELi tarbijakaitseõiguse piiriüleste rikkumiste tõttu.

Üldine lähenemisviis võimaldab nõukogul alustada kõnelusi Euroopa Parlamendiga ELi seadusandliku tavamenetluse raames.