Mis on idapartnerlus?

Idapartnerluse eesmärk on tugevdada poliitilist assotsieerumist ja majanduslikku integratsiooni järgmise kuue Ida-Euroopa ja Lõuna-Kaukaasia partnerriigiga:

  • Armeenia
  • Aserbaidžaan
  • Valgevene
  • Gruusia
  • Moldova Vabariik
  • Ukraina

Venemaa ja Türgi ei ole idapartnerluse raamistikku integreeritud, kuna mõlemad riigid on saanud suhetes ELiga teistsuguse staatuse:

  • Türgi – läbirääkijariik
  • Venemaa – strateegiline partnerlus

Idapartnerlus on Euroopa naabruspoliitika idamõõde. EL teeb Euroopa naabruspoliitika kaudu koostööd lõuna- ja idanaabritega, et saavutada võimalikult tihe poliitiline assotsieerumine ja võimalikult suur majanduslik integratsioon.

Milleks idapartnerlus?

Julgeolek, stabiilsus ja heaolu ning demokraatia ja õigusriigi põhimõtte järgimine Ida-Euroopas ja Lõuna-Kaukaasias on ELi jaoks prioriteetsed.

Euroopa Ülemkogu tegi 2008. aasta juunis komisjonile ettepaneku valmistada ette ettepanek idapartnerluse kohta, et toetada piirkondlikku koostööd ja tugevdada ELi suhteid oma idanaabritega.

Pärast konflikti Gruusias ja selle tagajärgi piirkonna stabiilsusele soovis 1. septembril 2008 erakorraliselt kohtunud Euroopa Ülemkogu selle töö kiirendamist.

Vajalikuks muutus ühtse, sidusa poliitikaraamistiku loomine nende riikide jaoks, kes said ELi uueks idanaabruseks.

Idapartnerlus käivitati 2009. aastal ühisalgatusena, milles osalesid:

  • EL
  • ELi liikmesriigid
  • kuus Ida-Euroopa ja Lõuna-Kaukaasia partnerriiki: Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina

Diferentseerimine ja kaasatus

EL on pühendunud tugevale, diferentseeritud ja vastastikku kasulikule koostööle kõigi kuue idapartnerluse partneriga, sõltumata sellest, millised on nende individuaalsed ootused suhetes ELiga.

Vastutasuks poliitiliste ja majanduslike reformide rakendamise eest pakub idapartnerlus:

  • uusi lepingulisi suhteid
  • põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid
  • samme viisanõude kaotamise suunas ja mitmepoolset raamistikku nende küsimuste arutamiseks

Idapartnerlus:

  • pakub kindlat raamistikku mitmepoolseks koostööks
  • aitab kaasa kahepoolse koostöö süvendamisele ELiga

Laiema ühiskonna kaasatus

Idapartnerlus võtab arvesse mitte ainult valitsusi, vaid ka:

• kodanikuühiskonna seisukohti 
• kohalike ja piirkondlike asutuste seisukohti 
• ärijuhtide arvamust 
• parlamentaarseid assambleesid

Mitmepoolne koostöö

Partnerriikidel on mitmeid ühiseid probleeme. Nende ühine käsitlemine aitab kaasa koostööle ja parimate tavade vahetamisele.

Idapartnerluse raames tehakse mitmepoolset koostööd paljudes küsimustes:

  • Institutsioonide ja hea valitsemistava tugevdamine, sealhulgas vastupanuvõime välistele muutustele
  • turuvõimaluste arendamine majandusliku integratsiooni ja kaubanduslepingute kaudu
  • energiajulgeoleku tagamine ning energia- ja transpordiühenduste parandamine
  • liikuvuse ja inimestevaheliste kontaktide parandamine viisadialoogi läbirääkimiste kaudu

Kahepoolne koostöö

Assotsieerimislepingud

EL on esitanud uue põlvkonna assotsieerimislepingute kujul igale idapartnerluse riigile konkreetsed ideed. Nende lepingutega asendatakse 1990. aastate lõpus partnerriikidega sõlmitud partnerlus- ja koostöölepingud.

EL on idapartnerluse partneritega kokku leppinud rea assotsieerimislepinguid, mis pakuvad:

  • paremat poliitilist assotsieerimist
  • tihedamat poliitilist dialoogi
  • sügavamat koostööd justiits- ja julgeolekuküsimustes

See kujutab endast reformikava, mis toob need partnerriigid ELile lähemale, viies nende õigusaktid ja standardid vastavusse ELi omadega. See parandab inimeste elusid käegakatsutaval viisil.

Vabakaubanduslepingud

EL on assotsieerimislepingute osana lõpetanud Gruusia, Moldova ja Ukrainaga läbirääkimised põhjalike ja laiaulatuslike vabakaubanduslepingute üle, et:

  • parandada juurdepääsu kaupadele ja teenustele
  • vähendada tariife, kvoote ja kaubandustõkkeid
  • tagada stabiilne õiguskeskkond
  • viia vastavusse tavad ja normid

Praegune olukord

  • Gruusia, Moldova Vabariik ja Ukraina: 2014. aastal sõlmitud assotsieerimislepinguid / põhjalikke ja laiaulatuslikke vabakaubanduslepinguid juba ajutiselt kohaldatakse ning need on viinud kõnealuste partnerite ja ELi vahelised suhted uuele tasemele
  • Armeenia, Aserbaidžaan ja Valgevene: EL järgib suhetes nende riikidega diferentseeritumat ja individuaalselt kohandatud lähenemisviisi

Viisadialoog

Idanaabruse riigid on olnud esimeste seas, kes on saanud kasu liikuvuspartnerlustest, mis aitavad nende kodanikel liikuda Euroopas turvalises keskkonnas.

Viisanõude kaotamise ja tagasivõtulepingud edendavad idapartnerluse riikide kodanike liikuvust viisanõude kaotamise kaudu ning neis sätestatakse eeskirjad ebaseaduslike rändajate tagasivõtmiseks tagasivõtulepingute kaudu.

EL astub viisanõude kaotamise dialoogide abil järkjärgult samme idapartnerluse teatavate partnerite kodanike viisavaba reisimise pikaajalise eesmärgi suunas.

Menetlus nõukogus

Vastutavad asutused

Ida-Euroopa ja Kesk-Aasia töörühm (COEST) tegeleb ELi ning Ida-Euroopa riikide (Armeenia, Aserbaidžaan, Valgevene, Moldova, Gruusia, Venemaa ja Ukraina) ja Kesk-Aasia riikide (Kasahstan, Kõrgõzstan, Tadžikistan, Türkmenistan ja Usbekistan) vaheliste suhete ja koostöö kõikide aspektidega

  • Eastern Europe: Armenia, Azerbaijan, Belarus, Moldova, Georgia, Russia and Ukraine
  • Central Asia: Kazakhstan, Kyrgyzstan, Tajikistan, Turkmenistan and Uzbekistan

Samuti nõustab ja abistab kaubanduspoliitika komitee komisjoni kaubanduslepingute alaste läbirääkimiste pidamisel ja nende lepingute sõlmimisel idanaabruse partnerriikidega.

Läbirääkimised idapartneritega sõlmitavate rahvusvaheliste lepingute üle

Nõukogu on kaasatud kuue Ida-Euroopa ja Lõuna-Kaukaasia partnerriigiga sõlmitavate rahvusvaheliste lepingute üle peetavate läbirääkimiste ja nende lepingute vastuvõtmise kõikidesse etappidesse:

  • volituste andmine läbirääkimiste pidamiseks
  • lepingu allkirjastamine ELi nimel
  • lõpliku otsuse vastuvõtmine, millega leping võetakse üle ELi õigusesse

Lähemalt

Jagatud pädevusega valdkondi hõlmavate konkreetsete lepingute puhul peavad läbirääkimisvolituse andma liikmesriikide esindajad.

Läbirääkimiste lõpus teeb nõukogu komisjoni ja kõrge esindaja ettepaneku põhjal otsuse lepingu allkirjastamise ja sõlmimise kohta.

Nõukogu võtab vastu ka lõpliku otsuse lepingu sõlmimise kohta pärast seda, kui parlament on andnud oma nõusoleku (nõutav kaasotsustamismenetluse alla kuuluvates valdkondades) ja kõik ELi liikmesriigid on lepingu ratifitseerinud.

Nõukogu võib vastu võtta ka otsuse peatada rahvusvahelise lepingu kohaldamine või leping lõpetada. Nõukogu võtab otsuse vastu komisjoni või kõrge esindaja ettepaneku põhjal.

Idapartnerluse tippkohtumiste korraldamise toetamine

Idapartnerlusega luuakse tugevamad suhtluskanalid riigipeade ja valitsusjuhtide tasemel toimuvate tippkohtumiste korraldamise kaudu.

Tippkohtumised toimuvad iga kahe aasta tagant ning nendel antakse idapartnerluse edasiseks arenguks poliitilisi suuniseid.

Euroopa Ülemkogu eesistuja on nendel tippkohtumistel ELi välisesindajaks, tavaliselt koos Euroopa Komisjoni presidendiga.

Idapartnerluse raames toimuvad ka ELi ja idapartnerite välisministrite iga-aastaseid kohtumised. Need kohtumised on seotud üldasjade või välisasjade nõukoguga.

Idapartnerluse tippkohtumised

24. november 2017 – Brüssel, Belgia

28.–29. november 2013 – Vilnius, Leedu

29.–30. september 2011 – Varssavi, Poola

7. mai 2009 – Praha, Tšehhi Vabariik