Energialiit Euroopale

Energialiidu paketi eesmärk on tagada taskukohane, kindel ja säästev energia Euroopale ja selle kodanikele. Erimeetmed hõlmavad viit põhivaldkonda, sh energiajulgeolek, energiatõhusus ja CO₂-heite vähendamine.

Energialiidu pakett, mille Euroopa Komisjon esitas 2015. aastal, toetub kolmele sambale:

  • strateegiline raamistik, milles täpsustatakse energialiidu eesmärgid ja selle saavutamiseks võetavad konkreetsed meetmed
  • ELi nägemus ülemaailmsest Pariisi kliimakokkuleppest
  • kava elektrivõrkude 10% ühendatuse eesmärgi saavutamiseks 2020. aastaks

ELi energia arvudes

  • EL impordib 53% kogu tarbitavast energiast
  • kuus liikmesriiki sõltub kogu oma gaasi importimisel ühest välistarnijast
  • 75% ELi eluasemetest ei ole energiasäästlikud
  • 94% vedudest tehakse naftasaadustega, millest 90% on imporditud
  • elektrienergia hulgihinnad on 30% ja gaasi hulgihinnad üle 100% kõrgemad kui USAs

    Allikas: Euroopa Komisjon

Miks seda vaja on?

Energialiit aitab elavdada ELi majandust, selle julgeolekut ja liidu võetud kohustust võidelda kliimamuutuste vastu.

EL peab vähendama oma energiaimpordile tehtavaid kulutusi. See läheb igal aastal maksma ligikaudu 400 miljardit eurot, millest tulenevalt EL on maailma suurim energiaimportija. Lisaks sõltuvad paljud ELi liikmesriigid suurel määral piiratud hulgast tarnijatest. See muudab nad energiavarustushäirete suhtes haavatavaks.

Peale selle peab EL saavutama kliima- ja energiapoliitika raamistiku 2030 eesmärgid, mis on seotud fossiilkütuste ja kasvuhoonegaaside heitega.

Samuti peab Euroopa Liit ajakohastama vananeva energiataristu, et täielikult integreerida oma energiaturud ja tagada riiklike energiahindade kooskõlastatus.

Täielikult toimiva energialiidu loomine toob endaga kaasa suurema valiku ja väiksemad hinnad ELi tarbijatele ja ettevõtjatele.

2017

9. oktoober

Nõukogu võttis vastu gaasivarustuskindluse määruse

Nõukogu võttis vastu läbivaadatud määruse, milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid. Määrus jõustub neli päeva pärast selle avaldamist Euroopa Liidu Teatajas.

Määruse üldine eesmärk on suurendada Euroopa Liidu energiajulgeolekut, muuta liitu energiavarustuse puhul teistest vähem sõltuvaks ning võimaldada liidul tegeleda kiiremini ja tõhusamalt mis tahes gaasivarustuskriisidega.

Ühtlasi aitab see kaasa energia siseturu paremale toimimisele.

Lisaks aitab see suurendada nii ELi sisest kui ka ELi ja energiaühendusse kuuluvate partnerite vahelist usaldust ja solidaarsust.

26. aprill

Nõukogu võttis vastu energiamärgistuse määruse

Uus energiamärgistuse määrus parandab tarbijate teadlikkust majapidamisseadmete energiatõhususest ja energiatarbimisest. See aitab neil vähendada energiakulusid ja aitab kaasa energianõudluse vähendamisele.

Määruse lõppeesmärk on tagada Euroopa Liidu 2020. aasta peamiste eesmärkide ning 2030. aastaks püstitatud kliima- ja energiaeesmärkide saavutamine.

Ministrid nõustusid üldiselt, et energiatõhususe suurendamisel on keskkonna ja energia seisukohast palju eeliseid.

Mitu liikmesriiki juhtis siiski tähelepanu riikide konkreetsetele asjaoludele ja sellele, et tähtis on võtta ka pärast 2020. aastat arvesse juba kasutusele võetud pikaajalisi meetmeid.

Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogu leppis samuti kokku oma seisukohas kahe muudetud direktiivi suhtes, milles käsitletakse:

  • suuremat energiatõhusust, et tagada edusammud ELi kliima- ja energiaeesmärkide täitmisel
  • hoonete energiatõhusust, et saavutada suurem energiasääst ja paremad elutingimused.

24. aprill

Esialgne kokkulepe gaasivarustuskindluse küsimuses

Nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid ajutise kokkuleppe muudetud määruse suhtes gaasivarustuskindluse tagamise meetmete kohta.

Määruse peamised uuenduslikud aspektid on järgmised:

  • tihedam piirkondlik koostöö ja koordineerimine, mis tugineb liikmesriikidest moodustatud riskipõhistele rühmadele
  • liikmesriikide koostatavad piirkondlikud ennetavad tegevuskavad ja hädaolukorra lahendamise kavad ning piirkondlikud riskihindamised
  • äärmuslikes kriisiolukordades kohaldatav solidaarsusmehhanism
  • gaasitarnelepingute sätete hoolikam jälgimine
  • ELi liikmesriikide erikohustused energiaühenduse suhtes ning komisjoni volitus koordineerida õigusraamistiku kohaldamist ELi ja energiaühenduse vahel.

27. veebruar

Puhas energia kõikidele eurooplastele

Ministrid andsid esmase tagasiside komisjoni seadusandlikule paketile „Puhas energia kõikidele eurooplastele“. Nimetatud algatusel on kolm peamist eesmärki:

  • seada esikohale energiatõhusus
  • saavutada ülemaailmne juhtpositsioon taastuvenergia alal
  • pakkuda tarbijatele kaupu ja teenuseid õiglase hinnaga

Puhta energia pakett hõlmab ettepanekuid sellistes olulistes valdkondades nagu elektrituru korraldus, energiatõhusus, varustuskindlus, taastuvad energiaallikad ja juhtimiseeskirjad.

Strateegia üldine eesmärk on muuta EL 2030. aastaks vähese CO₂-heitega majanduseks. Ministrid tunnistasid nende õigusaktide tähtsust ja toonitasid vajadust teha edusamme kõikide ettepanekute osas.

2016

5. detsember

Energeetika nõukogu arutas gaasivarustuskindluse küsimust

Nõukogu arutas määruse eelnõu, milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid kogu ELis.

Määruse eesmärk on luua kulutõhus ELi piirkondlik raamistik, mis võimaldab vähendada võimalike gaasitarnehäirete mõju. ELi ministrid saavutasid kompromissi põhiküsimustes:

  • piirkondlik koostöö: see tugineb liikmesriikide rühmadele, mis määratakse kindlaks ELi gaasivarustuse peamiste riskide põhjal
  • teabevahetus: Euroopa Komisjoni ja riiklikke ametiasutusi teavitatakse pikaajalistest lepingutest, mis moodustavad vähemalt 40% või rohkem mingi ELi riigi aastasest gaasitarbimisest
  • solidaarsus: liikmesriigid võivad hüvitiste arvutamisel võtta arvesse riiklikke erinevusi

20.–21. oktoober

Euroopa Ülemkogu kutsus üles energialiitu välja kujundama

Euroopa Ülemkogu kutsus üles kujundama energialiitu välja ja seda rakendama 2018. aastaks.

6.–7. juuni

Energialepinguid puudutavat teabevahetust käsitlev seisukoht

Nõukogu leppis kokku üldises lähenemisviisis otsuse eelnõu suhtes, milles käsitletakse liikmesriikide ja kolmandate riikide vahelisi rahvusvahelisi energiakokkuleppeid puudutava teabevahetuse mehhanismi loomist.

See algatus on üks energialiidu strateegia nurgakividest. Selle eesmärk on:

  • parandada energia siseturu toimimist
  • suurendada ELi energiaalaste välissuhete läbipaistvust ja järjepidevust
  • tugevdada läbirääkimisseisukohta kolmandate riikidega

Nõukogu arutas samuti muudetud määruse ettepanekut, milles käsitletakse gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid, et vähendada võimalike katkestuste mõju. Asjaomaste meetmete eesmärk on parandada liikmesriikidevahelist koostööd. Need põhinevad energia siseturu saavutustel. Ettepanekust tulenevad peamised muudatused:

  • suurem piirkondlik koostöö ja kooskõlastamine
  • piirkondlikud ennetusmeetmed ja hädaolukorra lahendamise kavad ning piirkondlikud riskihindamised
  • uus äärmuslikes kriisiolukordades kohaldatav solidaarsusmehhanism
  • rangemad kohustused tagada vajaliku taristu kättesaadavus

17.–18. märts

Kohustus vähendada ELi kasvuhoonegaaside heidet

Euroopa Ülemkogu rõhutas ELi kohustust vähendada liidus kasvuhoonegaaside heidet.

Samuti lubasid ELi juhid suurendada taastuvenergia osakaalu ja parandada energiatõhusust, nagu lepiti kokku Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri kohtumisel.

2015

17.–18. detsember

Euroopa Ülemkogu hindas energialiiduga seotud edusamme

Euroopa Ülemkogu hindas energialiidu loomisel tehtud edusamme ning kutsus üles:

  • esitama kiiresti asjakohased seadusandlikud ettepanekud kooskõlas ülemkogu poolt varem antud suunistega
  • täielikult rakendama õigusakte taastuvenergia, energiatõhususe ja muude meetmete, nagu parandatud investeerimisvõimaluste kohta, et täita 2020. aastaks seatud eesmärk
  • töötama välja teadusuuringute, innovatsiooni ja konkurentsivõime integreeritud strateegia

12. detsember

Kliimamuutused: Pariisi kokkulepe saavutatud

30. novembrist 12. detsembrini toimunud Pariisi kliimakonverentsil saavutati uus kliimamuutusi käsitlev ülemaailmne kokkulepe.

Kokkulepe hõlmab tegevuskava piirata globaalset soojenemist nii, et see jääks tunduvalt alla 2 °C, ning püüelda selle suunas, et temperatuuri tõus ei oleks suurem kui 1,5 °C.

26. november

Edusammud juhtimises ja energiatõhususes

Nõukogu võttis vastu järeldused energialiidu juhtimisstruktuuri kohta. Ta püüab suunata komisjoni selle töös.

Juhtimissüsteemiga jälgitakse ELi ühiseid edusamme ELi energia- ja kliimaeesmärkide saavutamise suunas. Süsteem hõlmab viit laia valdkonda:

  • energiajulgeolek, solidaarsus ja usaldus
  • energia siseturg
  • energianõudluse vähendamine energiatõhususe kaudu
  • majanduse CO₂-heite vähendamine
  • teadusuuringud, innovatsioon ja konkurentsivõime

Samuti võtsid ELi ministrid vastu üldise lähenemisviisi määruse eelnõu suhtes, millega kehtestatakse energiamärgistuse raamistik.

Energiamärgistus aitab tarbijatel valida energiatõhusamad tooted. Samuti aitab energiamärgistus kaasa energianõudluse üldisele vähendamisele ELi tasandil, võimaldades tarbijatel teha teadlikke otsuseid.

Ettepaneku põhieesmärk on toetada innovatsiooni ja üha energiatõhusamate toodete tootmist.

8. juuni

Järeldused energialiidu rakendamise kohta

Nõukogu võttis vastu järeldused energialiidu strateegilise raamistiku rakendamise kohta.

Järeldustes keskenduti sellele, kuidas varustada tarbijaid – nii kodumajapidamisi kui ka ettevõtteid – turvalise, säästva ja taskukohase energiaga. Samuti innustati edendama energiasektoris vajalike investeeringute tegemist.

Ministrid leppisid kokku ELi energiapoliitika olulistes elementides:

  • tarneteede ja -allikate mitmekesistamine
  • piirkondlik koostöö
  • energiaturg
  • taristu arendamine

Energeetikaministrid hindasid ka energiajulgeoleku strateegia rakendamist ja arutasid selle tulevasi arengusuundi, eriti varustuskindlust.

19.–20. märts

Euroopa Ülemkogu arutas energiajulgeolekut ja läbipaistvust

Euroopa Ülemkogu leppis kokku energialiidu loomise esimestes sammudes. ELi juhtide arutelu keskendus energiajulgeolekule ja läbipaistvusele. Aruteludes jõuti järeldusele, et kõik gaasitarnelepingud:

  • peaksid olema kooskõlas ELi õigusega
  • peaksid olema läbipaistvamad
  • ei tohiks avaldada negatiivset mõju Euroopa energiajulgeolekule

ELi riigipead ja valitsusjuhid leppisid samuti kokku uuenduslike strateegiate väljatöötamises uue põlvkonna taastuvenergia jaoks, energiatõhususe suurendamises ja ELi kliimadiplomaatia tõhustamises Pariisi kokkuleppe edu nimel.

6. märts

Edusammud energialiidu ettepaneku käsitlemisel

ELi keskkonnaministrid arutasid energialiidu paketi kliimapoliitikaga seotud aspekte, eelkõige majanduse CO₂-heite vähendamist.

Ministrid juhtisid tähelepanu sellele, et CO₂-heite vähendamine peaks olema osa kliima- ja energiapoliitika raamistikust 2030, milles lepiti kokku juba Euroopa Ülemkogu 2014. aasta oktoobri kohtumisel.

Ministrid olid üksmeelel, et heitkogustega kauplemise süsteemil on keskne roll ELi 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärgi saavutamisel.

Keskkonnaministrite mõttevahetuse tulemusi kasutati ulatuslikult Euroopa Ülemkogu 19.–20. märtsi kohtumisel energialiidu teemal peetud aruteludel.

5. märts

Esimene arutelu energialiidu paketi üle

Transpordi, telekommunikatsiooni ja energeetika nõukogus vahetati arvamusi energialiidu strateegilist raamistikku käsitleva Euroopa Komisjoni ettepaneku üle. Eelkõige arutasid ministrid järgmisi küsimusi:

  • energiajulgeolek
  • energia siseturu väljakujundamine
  • energiatõhusus
  • majanduse CO₂-heite vähendamine
  • konkurentsivõime

Ministrid suhtusid ettevaatusega valitsustevaheliste lepingute ja tarnelepingute läbipaistvuse suurendamisse. Nad rõhutasid vajadust austada liikmesriikide riiklikke pädevusi energeetikaga seotud otsuste puhul.

Lisaks toimus nõukogus poliitiline mõttevahetus energiataristu arengusuundade ja prioriteetide üle.

25. veebruar

Euroopa Komisjon esitas energialiitu käsitleva ettepaneku

Euroopa Komisjoni energialiidu paketi eesmärk on kujundada välja energia siseturg, reformides samal ajal seda, kuidas energiat Euroopas toodetakse, transporditakse ja tarbitakse.

Pakett sisaldab kolme teatist:

  • energialiidu raamstrateegia, selle eesmärgid ja konkreetsed meetmed
  • meetmed, mille abil saavutada elektrivõrkude 10% piiriülese ühendatuse eesmärk 2020. aastaks
  • ELi nägemus Pariisi kliimamuutuste konverentsiks (30. novembrist 12. detsembrini 2015)

2014

18. detsember

ELid juhid palusid energialiitu käsitlevat ettepanekut

ELi juhid palusid Euroopa Komisjonil esitada ettepanek Euroopa energialiidu loomiseks, eesmärgiga ühendada võrgud piiriüleselt, suurendada Euroopa energiajulgeolekut ja vähendada heitkoguseid.

23.–24. oktoober

Kliima- ja energiapoliitika raamistik aastani 2030

Euroopa Ülemkogu rõhutas oma üleskutset luua energialiit, mis pakub taskukohast, kindlat ja säästvat energiat.

Ühtlasi soovitas ta võtta täiendavaid meetmeid, et vähendada ELi energiasõltuvust ja suurendada liidu elektri- ja gaasitarnete kindlust.

ELi juhid leppisid kokku kliima- ja energiapoliitika raamistikus aastani 2030. Nad kinnitasid neli eesmärki:

  • siduv eesmärk vähendada 2030. aastaks kasvuhoonegaaside heidet 40% võrreldes 1990. aasta tasemega
  • eesmärk, et 2030. aastal on taastuvenergia osakaal vähemalt 27% tarbitavast energiast
  • eesmärk parandada energiatõhusust 27%
  • eesmärk kujundada välja energia siseturg

26.–27. juuni

Euroopa Ülemkogu: energialiit on ELi strateegiline eesmärk

Euroopa Ülemkogu märkis, et energialiidu loomine kuulub Euroopa strateegilise tegevuskava viie põhieesmärgi hulka. Tegevuskavas esitatakse ELi järgmiste aastate prioriteedid.

Energialiidul on kolm eesmärki:

  • varustada tarbijaid ja ettevõtteid taskukohase energiaga
  • tagada energia kõikidele ELi riikidele, vähendades ELi energiasõltuvust
  • luua rohkem rohelist energiat ja jätkata võitlust kliimamuutuste vastu