Kuus edukat ELi laienemist

  • 2013: Horvaatia
  • 2007: Bulgaaria ja Rumeenia
  • 2004: Eesti, Küpros, Leedu, Läti, Malta, Poola, Slovakkia, Sloveenia, Tšehhi Vabariik, Ungari
  • 1995: Austria, Rootsi ja Soome
  • 1986: Hispaania ja Portugal
  • 1981: Kreeka
  • 1973: Iirimaa, Taani ja Ühendkuningriik

Laienemine on riikide Euroopa Liiduga ühinemise protsess.

Kuidas toimub ELi laienemine?

ELi liikmeks saamise taotluse võib esitada iga Euroopa riik, kes järgib Euroopa Liidu lepingus sätestatud ELi väärtusi ja on pühendunud nende edendamisele.

Ühinemiskriteeriumid

Esimese sammuna peab riik täitma ühinemiskriteeriumid. Need kriteeriumid määrati kindlaks 1993. aastal Kopenhaagenis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel ning neile viidatakse sageli kui Kopenhaageni kriteeriumidele.

Kopenhaageni kriteeriumides on sätestatud ELiga ühineda soovivate riikide jaoks mitmed demokraatlikud, majanduslikud ja poliitilised tingimused:

  • stabiilsed institutsioonid, mis tagavad demokraatia, õigusriigi, inimõigused ning vähemuste austamise ja kaitse
  • toimiv turumajandus ning suutlikkus tulla toime konkurentsi ja turujõududega ELis
  • suutlikkus võtta liikmesusega seotud kohustused ja neid tulemuslikult täita, sealhulgas järgida poliitilisi, majanduslikke ja rahaliiduga seotud eesmärke

EL peab samuti olema võimeline uusi liikmeid integreerima.

ELi laienemise hüved

  • kõikide liikmesriikide jõukuse suurenemine: 3 korda suurem kaubavahetus vanade ja uute liikmesriikide vahel, 5 korda suurem kaubavahetus uute liikmesriikide vahel
    • suurem stabiilsus Euroopas
    • ELi mõjuvõimu suurenemine globaalsetes küsimustes

    Ühinemisläbirääkimiste algus

    Serbia – jaanuar 2014
    Montenegro – juuni 2012
    Türgi – oktoober 2005

    Kandidaatriigid

    Albaania – juuni 2014
    endine Jugoslaavia Makedoonia vabariik – detsember 2005

    Potentsiaalsed kandidaatriigid

    Bosnia ja Hertsegoviina – taotlus esitati 2016. aasta veebruaris
    Kosovo*

    *Kõnealune nimetus ei piira seisukohti staatuse suhtes ning on kooskõlas ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooniga 1244/1999 ja Rahvusvahelise Kohtu arvamusega Kosovo iseseisvusdeklaratsiooni kohta.

    Laienemisstrateegia

    ELi laienemispoliitika juhindub jätkuvalt Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumisel kokku lepitud uuest laienemiskonsensusest. ELi juhid leppisid kokku järgida strateegiat, mis põhineb järgmisel:

    • käimasolevate ühinemisläbirääkimistega seotud ELi kohustuste konsolideerimine
    • õiglased ja ranged kriteeriumid kandidaatriikidega peetavate läbirääkimiste kõigis etappides
    • suurem läbipaistvus ja parem teavitustegevus üldsuse laia ja püsiva toetuse tagamiseks
    • ELi suutlikkus uusi liikmeid integreerida

    Lääne-Balkani riigid

    19.–20. juunil 2003 Thessalonikis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kinnitati ülemkogu otsust täielikult toetada Lääne-Balkani riikide Euroopa perspektiivi.

    Euroopa Ülemkogu 2006. aasta detsembri kohtumisel kinnitasid ELi juhid, et Lääne-Balkani riikide tulevik on Euroopa Liidus.

    Lääne-Balkani riigid saavad ELi lahutamatuks osaks, kui nad täidavad täielikult:

    • ühinemiskriteeriumid
    • stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessis sätestatud tingimused

    Nõukogus

    Üldasjade nõukogu koosseis kehtestab ELi laienemisprotsessi ja ühinemisläbirääkimised ning teostab nende üle järelevalvet. Kui riik esitab ELiga ühinemise taotluse, palub nõukogu Euroopa Komisjonil esitada taotluse kohta arvamuse.

    Üldasjade nõukogu otsusega avatakse tehnilise hindamise menetlus, mille käigus tehakse kindlaks, kas:

    • riik täidab kõik vajalikud kriteeriumid, et ta saaks ametlikult ELi kandidaatriigiks
    • ametlikud ühinemisläbirääkimised võib avada ja edukalt lõpule viia
    • kandidaatriik võib ELiga ühineda

    Kõik üldasjade nõukogu otsused kandidaatriikide tehtud edusammude hindamiseks nõuavad 28 ELi liikmesriigi ühehäälset nõusolekut.

    Iga aasta detsembris teeb üldasjade nõukogu laienemisprotsessist kokkuvõtte. Arutelu ja kõik võimalikud otsused põhinevad komisjoni iga-aastasel laienemisstrateegial ja iga laienemisprotsessis osaleva riigi individuaalsel eduaruandel. Need avaldatakse tavaliselt oktoobris.

    Viimased otsused

    2016

    13. detsembril 2016 arutas üldasjade nõukogu laienemist ning stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi, mille järel eesistujariik märkis, et puudub üksmeel, mis võimaldaks võtta vastu nõukogu selleteemalised järeldused. Sellest tulenevalt koostas eesistujariik järeldused, mis pälvisid arutelude käigus delegatsioonide valdava enamuse toetuse.

    2015

    Nõukogu võttis 15. detsembril 2015 vastu järeldused:

    • ELi laienemispoliitika kohta, hõlmates Türgit, Montenegrot ja Serbiat
    • ELi ja Lääne-Balkani stabiliseerimis- ja assotsieerimisprotsessi kohta, hõlmates endist Jugoslaavia Makedoonia vabariiki, Albaaniat, Bosniat ja Hertsegoviinat ning Kosovot.

    Järeldustes kinnitatakse nõukogu pühendumust laienemisprotsessile ja Lääne-Balkani riikide Euroopa Liiduga ühinemise väljavaatele.