Poliitiline arutelu Euroopa Liidu tuleviku teemal

Euroopa Ülemkogu

Ühendkuningriigi referendumi tulemustest lähtuvalt kohtusid 27 riigipead ja valitsusjuhti 16. septembril 2016 Bratislavas, et alustada poliitilist arutelu 27 liikmesriigist koosneva ELi tuleviku üle.

Juhid leppisid kokku Bratislava tegevuskavas, mis suunab ELi tegevust järgmistel kuudel. 27 juhti kohtuvad uuesti 3. veebruaril 2017 Maltal ning viivad aruteluprotsessi lõpule 25. märtsil 2017 Roomas Rooma lepingute 60. aastapäeva tähistamise raames.

Euroopa Ülemkogu järgmistel ametlikel kohtumistel 2016. aasta oktoobris, 2016. aasta detsembris ja 2017. aasta märtsis on võimalik näha ette konkreetseid järelmeetmeid Bratislavas kokku lepitud eesmärkidele.

„Ma loodan, et Bratislava tippkohtumise tulemusel taastub usaldus ja kindlustunne Euroopa Liidu suhtes. See juhtub ainult sel juhul ja siis, kui inimesed saavad aru, et me täidame oma lubadusi liikmesriikide ja institutsioonide vahelise lojaalse koostöö kaudu.“

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk

2017

10. märts

Riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine

Reedel, 10. märtsil kohtusid 27 juhti mitteametlikult, et teha ettevalmistusi Rooma lepingute 60. aastapäeva tähistamiseks, ja arutasid Rooma deklaratsiooni peamisi elemente.

Arutelul keskenduti ELi tulevikule, sealhulgas mitmekiiruselise Euroopa ideele.

„Osad ootavad süsteemseid muutusi, mis lõdvendaksid ELi-siseseid sidemeid ja suurendaksid riikide rolli ühenduses. Teised seevastu otsivad integratsiooni uusi, sügavamaid mõõtmeid,“ ütles eesistuja Donald Tusk mõttevahetuse kokkuvõtteks.

Ta rõhutas, et võttes arvesse 27 riigist koosneva ühenduse huve seoses eelseisvate läbirääkimistega Brexiti üle ja ELi pikaajalisi strateegilisi huve, kutsub ta kõiki tungivalt üles seadma eesmärgiks poliitilise ühtsuse säilitamise 27 riigi seas.

„Arutades erinevaid Euroopa jaoks võimalikke stsenaariume, peaks meie põhieesmärk olema vastastikuse usalduse ja ühtsuse tugevdamine 27 riigi vahel. Pärast tänast mõttevahetust võin ma avameelselt öelda, et kõik 27 juhti nõustuvad selle eesmärgiga,“ sõnas Tusk.

1. märts

Valge raamat Euroopa tuleviku kohta

Euroopa Komisjon avaldas dokumendi seoses eelseisva Rooma lepingute 60. aastapäevaga. Selles esitatakse viis tulevikustsenaariumi, millest igaüks pakub vaadet liidu võimalikule olukorrale aastaks 2025, tulenevalt Euroopas tehtavatest valikutest.

Stsenaariumides vaadeldakse, kuidas Euroopa muutub järgmise kümne aasta jooksul, käsitledes teemaderingi, mis ulatub uute tehnoloogiate mõjust ühiskonnale ja töökohtadele kuni globaliseerumisega seotud kahtluste, julgeolekuriskide ja populismi kasvuni.

3. veebruar

ELi riigipeade ja valitsusjuhtide mitteametlik kohtumine Maltal

Malta peaministri Joseph Muscati korraldatud ja Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tuski juhatatud mitteametlik tippkohtumine oli 27 riigi juhi jaoks võimalus teha ettevalmistusi Rooma lepingute 60. aastapäeva tähistamiseks 25. märtsil 2017.

Arutelus tugineti poliitilisele arutelule 27 liikmesriigist koosneva ELi tuleviku üle, mis käivitati kohe pärast seda, kui Ühendkuningriik hääletas 23. juunil 2016 Euroopa Liidust lahkumise poolt, ning mida jätkati Bratislavas 16. septembril 2016.

31. jaanuar

Kiri Euroopa tuleviku kohta

United we stand, divided we fall,“ ütles Tusk enne Malta tippkohtumist.

Euroopa Ülemkogu eesistuja tõi 27 riigipeale ja valitsusjuhile saadetud kirjas välja kolm peamist ohtu, mis ohustavad Euroopa stabiilsust. Need on järgmised:

  • uus geopoliitiline olukord: ennast üha rohkem kehtestav Hiina, Venemaa agressiivne poliitika Ukraina ja oma naabrite suhtes, sõjad, terror ja anarhia Lähis-Idas ja Aafrikas, milles on oluline roll radikaalsel islamil, ning USA uue valitsuse muret tekitavad avaldused – kõik see muudab meie tuleviku prognoosimise väga keeruliseks
  • liidusisene olukord: ELis endas kasvav natsionalistlik ja üha enam ksenofoobne meelsus
  • Euroopa-meelse eliidi suhtumine: vähenev usk poliitilisse integratsiooni, populistlike argumentide kasutamine ning kahtlemine liberaalse demokraatia põhiväärtustes.

Eesistuja Donald Tusk kutsus oma kirjas juhte üles jääma ühtseks.

„Tuleb teha väga selgeks, et Euroopa Liidu lagunemine ei vii liikmesriikide mingi müütilise täieliku suveräänsuse taastamiseni, vaid toob kaasa nende tõelise ja tegeliku sõltuvuse sellistest suurriikidest nagu USA, Venemaa ja Hiina. Vaid koos saame olla täiesti iseseisvad,“ ütles Tusk.

2016

13. detsember

Nõukogu lepib kokku läbirääkimispositsiooni kaubanduse kaitsevahendite suhtes

Alaliste esindajate komitee (COREPER) leppis kokku nõukogu läbirääkimispositsioonis ettepaneku suhtes, mis käsitleb ELi kaubanduse kaitsevahendite ajakohastamist.

Kavandatud määrusega muudetakse praegu kehtivaid dumpingu- ja subsiidiumidevastaseid määrusi, et paremini reageerida ebaausatele kaubandustavadele. Eesmärk on kaitsta ELi tootjaid ebaausast konkurentsist tuleneva kahju eest ja tagada vaba ja õiglane kaubandus.

7. detsember

Kokkulepe süstemaatiliste kontrollide kohta välispiiridel

Alaliste esindajate komitee (COREPER) kiitis heaks Euroopa Parlamendiga kokku lepitud kompromissteksti Schengeni piirieeskirjade muutmise kohta, eesmärgiga tugevdada asjaomastes andmebaasides tehtavaid kontrolle välispiiridel.

7. detsember

Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet moodustab kiirreageerimisreservi

Kiirreageerimisreservi kuulub ELi liikmesriikidest ja Schengeni lepinguga ühinenud riikidest lähetatud 1500 ametnikku. Kriisiolukorras antakse nad viivitamata Frontexi käsutusse, kes saab alustada nende kasutamist viie tööpäeva jooksul.

6. detsember

Nõukogu lepib kokku Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamises

Nõukogu leppis kokku oma seisukohas seoses ettepanekuga pikendada Euroopa investeerimiskava kohaseks ELi juhtalgatuseks oleva Euroopa strateegiliste investeeringute fondi (EFSI) kestust.

Kokkulepitud kompromissiga pikendatakse nii EFSI kestust kui ka suurendatakse selle finantssuutlikkust, võttes 2020. aastaks kasutusele vähemalt poole triljoni euro ulatuses investeeringuid. Sellega tehakse ka mitu täiustust EFSI toimimises, et võtta arvesse esimesel rakendamisaastal saadud kogemusi.

6. detsember

Ühised ettepanekud ELi-NATO ühisdeklaratsiooni rakendamise kohta

Nõukogu võtab vastu järeldused ELi-NATO ühisdeklaratsiooni rakendamise kohta, kiites heaks 40 ettepanekut seitsmes valdkonnas. Ettepanekud kiidetakse samal päeval heaks Põhja-Atlandi Nõukogus.

14. november

Julgeolekut ja kaitset käsitlev rakenduskava

ELi välis- ja kaitseministrid arutavad julgeoleku- ja kaitseküsimuste rakenduskava ELi üldise välis- ja julgeolekupoliitika strateegia raames. Nad määravad kindlaks ambitsioonide taseme ja edasised sammud seoses ELi julgeoleku- ja kaitsepoliitika tulevase arenguga.

30. oktoober

CETA allkirjastamine

Euroopa Ülemkogu eesistuja Donald Tusk, Euroopa Komisjoni president Jean-Claude Juncker ja Kanada peaminister Justin Trudeau kohtusid Brüsselis ELi ja Kanada 16. tippkohtumisel. Nad allkirjastasid ELi ja Kanada vahelise laiaulatusliku majandus- ja kaubanduslepingu (CETA) ja strateegilise partnerluse lepingu ning esitasid ühisdeklaratsiooni ELi ja Kanada partnerluse kohta.

20.-21. oktoober

Euroopa Ülemkogu, 20.–21. oktoober 2016

Juhid tegid kokkuvõtte olukorrast seoses Bratislava tegevuskavaga. Peaminister Robert Fico andis neile ülevaate seni saavutatud tulemustest, mis hõlmab Pariisi kokkuleppe ratifitseerimist ning Euroopa piiri- ja rannikuvalve käivitamist.

6. oktoober

Euroopa Piirivalveameti käivitamine

Euroopa Piirivalveamet alustas ametlikult tegevust 6. oktoobril 2016. Avaüritus toimus Kapitan Andreevo piiripunktis Bulgaaria välispiiril Türgiga.

„Oleme välispiiridel loomas uut reaalsust. Selline on Bratislava tegevuskavas kokku lepitud ühiste püüdluste käegakatsutav tulemus ja liikmesriikide üksmeele reaalne väljendus,“ sõnas Slovakkia peaminister ja ELi nõukogu praegune eesistuja Robert Fico. „See aitab meil pöörduda tagasi toimiva Schengeni süsteemi juurde,“ lisas ta.

Euroopa Piirivalveameti ülesandeks on jälgida tähelepanelikult ELi välispiire, tuvastada koostöös liikmesriikidega kiiresti ELi välispiire ähvardavad võimalikud julgeolekuohud ja need üheskoos kõrvaldada.

5. oktoober

EL ratifitseeris Pariisi kokkuleppe

EL ratifitseeris ametlikult Pariisi kokkuleppe, mille tulemusena see kokkulepe ka peagi jõustub. Nõukogu eesistujariigi ja Euroopa Komisjoni esindajad andsid ametlikud ratifitseerimiskirjad hoiule ÜRO peasekretärile.

Kokkulepe jõustub 30 päeva möödumisel pärast seda, kui selle on ratifitseerinud vähemalt 55 riiki, kes tekitavad kokku vähemalt 55% ülemaailmsest kasvuhoonegaaside koguheitest. Kokkuleppe ratifitseerimisega ELi ja selle 7 liikmesriigi poolt sai see künnis ületatud.

Kokkulepe jõustub enne 7.–18. novembril 2016 Marrakechis toimuvat kliimamuutuste konverentsi.

16. september

Bratislava tippkohtumine, 16. september 2016

27 riigipead ja valitsusjuhti kohtusid Bratislavas, et alustada poliitilist arutelu 27 liikmesriigist koosneva ELi edasise arengu üle.

Juhid leppisid kokku Bratislava deklaratsioonis ja tegevuskavas, milles on seatud eesmärgid järgmisteks kuudeks:

  • taastada täielik kontroll välispiiridel
  • tagada sisejulgeolek ja võidelda terrorismi vastu
  • tugevdada ELi koostööd välisjulgeoleku ja kaitse alal
  • tõhustada ühtse turu toimimist ja pakkuda Euroopa noortele paremaid võimalusi

18. august – 15. september

Konsultatsioonid Bratislava tippkohtumise eel

Eesistuja Donald Tusk pidas 2016. aasta augustis ja septembris Bratislava tippkohtumise eel ELi juhtidega konsultatsioone.

„Mul ei ole kahtlustki, et kolmeks peamiseks väljakutseks on kontrollimatu ebaseaduslik ränne, terrorism ja üleilmastumisega seotud hirmud,“ sõnas eesistuja Donald Tusk enne Rootsi peaministri Stefan Löfveniga Stockholmis toimunud kohtumist. „Minu soov on, et saaksime Bratislavas kokku leppida peamistes prioriteetides ning selles, mida peame nende osas lähikuudel ette võtma.“

8. septembril reisis eesistuja Donald Tusk ka Londonisse, et vahetada mõtteid Suurbritannia peaministri Theresa Mayga.

29. juuni

ELi 27 riigipea ja valitsusjuhi mitteametlik kohtumine, 29. juuni 2016

27 juhti kohtus mitteametlikult, et arutada edasist tegevust pärast 23. juunil 2016 Ühendkuningriigis toimunud referendumit.

„Me oleme kindlalt otsustanud jääda ühtseks ja töötada ELi raamistikus, et tulla toime 21. sajandi väljakutsetega ning leida lahendusi meie riikide ja rahvaste huvides,“ ütlesid juhid oma ühisavalduses.

Juhid leppisid kokku järgmistes põhimõtetes:

  • enne, kui Ühendkuningriik ei ole teinud artikli 50 kohast teavitust, ei saa toimuda mingisuguseid läbirääkimisi
  • tulevikus peaks Ühendkuningriik jääma ELi lähedaseks partneriks
  • kokkulepete tegemisel tuleks lähtuda sellest, et õigused ja kohustused oleksid tasakaalus
  • juurdepääs ühtsele turule nõuab kõigi nelja vabaduse tunnustamist

27 juhti leppisid kokku, et kohtuvad uuesti 2016. aasta septembris, et jätkata kõnelusi ELi tuleviku teemal.