ELi kaubandusregulatsioon

Infograafik – ELi kaubanduse kaitsemeetmed

EL vaatab esimest korda pärast 1995. aastat põhjalikult läbi oma kaubanduse kaitsemeetmed

Euroopa Liit soovib tagada, et kõiki imporditud tooteid müüdaks ELis ausa ja õiglase hinnaga. Sellepärast vaatab ta esimest korda rohkem kui 20 aasta jooksul põhjalikult läbi oma kaubanduse kaitsevahendid.

Kaubanduse reguleerimisega kaubanduse kaitsevahendite abil kaitstakse ELi tootjaid kahjude eest ja võideldakse välisettevõtete ebaausa konkurentsiga, mis avaldub näiteks dumpingu ja subsiidiumidena.

Liikmesriigid püüavad tagada, et ELi kaubanduse kaitsevahendid on võimelised vastu seisma muutuva majandusolukorra uutele väljakutsetele. Lõppeesmärk on kolmeosaline:

  • kaitsta Euroopa töökohti
  • tagada aus konkurents avatud turgudel
  • säilitada vaba kaubandus

Nõukogu ja Euroopa Parlament leppisid 2017. aasta oktoobris viimati toimunud seadusandliku menetluse etapis kokku uues dumpinguvastases metoodikas.

ELi kaubanduse kaitsevahendite kaasajastamine

Dumpinguvastane metoodika

Nõukogu ja parlament saavutasid 3. oktoobril 2017 poliitilise kokkuleppe, millega kehtestatakse uued reeglid, et tugevdada ELi suutlikkust kaitsta oma tootjaid ebaausate kaubandustavade vastu.

Uue dumpinguvastase metoodikaga püütakse avastada juhtumeid, kus imporditud toodete hinnad on riigi sekkumise tõttu kunstlikult madalad, ning võtta selliste juhtumite puhul leevendusmeetmeid. See vastab Euroopa Komisjoni 2016. aasta novembri ettepanekule, mis on paralleelne ELi kaubanduse kaitsevahendite laiema läbivaatamisega.

Tulevased muudatused hõlmavad järgmist:

  • turumajanduse ja mitteturumajanduse vahelise endise eristuse kaotamine dumpingu arvutamisel
  • „oluliste turumoonutuste“ olemasolu tõestamine toote müügihinna ja selle tootmiskulude vahel
  • sotsiaalsete ja keskkonnastandardite arvestamine dumpingujuhtumite kindlakstegemisel

Turumoonutused tehakse kindlaks selliste kriteeriumide põhjal nagu riigi poliitika ja mõju, riigi omandis olevate ettevõtete ulatuslik olemasolu, diskrimineerimine kodumaiste ettevõtete kasuks ja finantssektori sõltumatuse puudumine.

Uued reeglid sõnastatakse riigineutraalsel viisil ja järgides täielikult ELi kohustusi Maailma Kaubandusorganisatsioonis (WTO). Neid kohaldatakse ainult juhtumite suhtes, mis said alguse pärast õigusaktide jõustumist.

Välismaiste otseinvesteeringute taustakontroll

Euroopa Komisjon tegi 13. septembril ettepaneku välismaiste otseinvesteeringute sõelumise raamistiku kohta. See seotud määrus tagaks läbipaistvuse ja usaldusväärsuse investorite ja riikide valitsuste jaoks.

Komisjoni ettepaneku kohaselt tagaks uus õigusraamistik ELi olulised huvid. See hõlmaks:

  • välismaiste otseinvesteeringute sõelumist liikmesriikide poolt, mis hõlmaks läbipaistvuse ja võrdse kohtlemise kohustusi
  • koostöömehhanismi liikmesriikide ja komisjoni vahel – seda saaks aktiveerida siis, kui konkreetne välismaine otseinvesteering ühes või mitmes liikmesriigis võib ohustada teise liikmesriigi julgeolekut või avalikku korda
  • välismaiste otseinvesteeringute sõelumine komisjoni poolt – olukordades, kus välismaised otseinvesteeringud liikmesriikides võivad mõjutada laiemaid ELi projekte sellistes valdkondades nagu teadusuuringud, transport ja energeetika

Kavandatav määrus nõuab seadusandliku tavamenetluse kohaselt kokkulepet nõukogu ja Euroopa Parlamendi vahel.

Euroopa Ülemkogu nõudis „kindlaid“ meetmeid

ELi juhid kordasid 2016. aasta oktoobris toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel, et ebaausate kaubandustavade vastu tuleb võidelda tulemuslikult ja kindlalt.

Ettepanek kaubanduse kaitsevahendite laiemaks läbivaatamiseks

Euroopa Komisjon esitas 2013. aasta aprillis ettepaneku ELi kaubanduse kaitsevahendite laiema läbivaatamise kohta.

Kavandatavate muudatuste eesmärk on muuta ELi kaubanduskaitse tõhusamaks kõigile osalejatele – nii ELi tootjatele kui ka importijatele.

Dumpingu- ja subsiidiumidevastased vahendid muutuvad tõhusamaks ja paremini sobivaks kaitsma ELi tootjaid välisfirmade ebaausate tavade ja vastumeetmete ohu eest. Samal ajal saavad importijad kasu suuremast prognoositavusest seoses tollimaksumäärade muutumisega, mis võimaldab neil oma äritegevust lihtsamini planeerida. Kogu süsteem muutub läbipaistvamaks ja kasutajasõbralikumaks.