Kuidas Euroopa poolaasta toimib?

Euroopa poolaasta hõlmab täpset ajakava, mille alusel antakse liikmesriikidele ELi tasandi nõuandeid (suuniseid), misjärel esitavad nad oma poliitikakavad (riiklikud reformikavad ja stabiilsus- või lähenemisprogrammid) ELi tasandil hindamiseks.

Pärast poliitikakavade hindamist antakse liikmesriikidele individuaalsed soovitused (riigipõhised soovitused) nende riikliku eelarve- ja reformipoliitika jaoks. Liikmesriikidelt oodatakse, et oma järgmise aasta eelarve koostamisel ning majandus-, tööhõive-, hariduspoliitika ja muude poliitikatega seotud otsuste tegemisel võtavad nad neid soovitusi arvesse.

Vajadusel esitatakse neile ka soovitused makromajandusliku tasakaalustamatuse korrigeerimiseks.

Ettevalmistusetapp: olukorra analüüs ja eelmise aasta järelmeetmed

November ja detsember

Komisjon esitab iga-aastase majanduskasvu analüüsi ja häiremehhanismi aruande järgmise aasta kohta. Ta esitab ka nõukogu soovituse eelnõu euroala majanduspoliitika kohta.

Iga-aastases majanduskasvu analüüsis esitatakse komisjoni seisukoht ELi järgmise aasta poliitiliste prioriteetide kohta. Liikmesriike kutsutakse üles neid oma järgmise aasta majanduspoliitika kujundamisel arvesse võtma.

Häiremehhanismi aruandes vaadatakse läbi makromajanduslikud arengud üksikutes ELi liikmesriikides.

Häiremehhanismi aruande alusel võib komisjon otsustada põhjalikult analüüsida olukorda nendes riikides, kus makromajandusliku tasakaalustamatuse esinemise võimalust peetakse suureks.

Kõnealused analüüsid aitavad tuvastada, kas tegemist on makromajandusliku tasakaalustamatusega, ning määrata makromajandusliku tasakaalustamatuse korral kindlaks selle täpse laadi ja ulatuse. Lisaks võimaldavad need komisjonil esitada liikmesriikidele poliitilisi soovitusi.

Soovituse eelnõus euroala majanduspoliitika kohta kutsutakse euroala liikmesriike üles rakendama nende kui euroala liikmete jaoks spetsiifilisi poliitikaid. Eesmärgiks on saavutada euroala ja riigisisese mõõtme parem integreerimine ELi majandusjuhtimisse.

1. etapp: poliitikasuunised ELi tasandil

Jaanuar ja veebruar

ELi nõukogu arutab iga-aastast majanduskasvu analüüsi, annab üldised poliitikasuunised ja võtab vastu järeldused.

Nõukogu arutab ka euroala majanduspoliitikat käsitleva nõukogu soovituse eelnõu, muudab seda vajaduse korral ja kiidab selle heaks.

Euroopa poolaasta mõjutab mitmeid poliitikavaldkondi. ELi nõukogu arutab seda oma erinevates koosseisudes.

Ka Euroopa Parlament arutab iga-aastast majanduskasvu analüüsi ja võib avaldada algatusraporti. Parlament esitab arvamuse tööhõivesuuniste kohta.

Lisaks osaleb parlament Euroopa poolaastas ka majandusdialoogi kaudu. Euroopa Parlament võib kutsuda nõukogu eesistuja, komisjoni ning vajaduse korral Euroopa Ülemkogu eesistuja või eurorühma esimehe arutama Euroopa poolaastaga seotud küsimusi. Ka üksikutele liikmesriikidele võidakse pakkuda võimalust osaleda arvamuste vahetuses.

Märts

Komisjon avaldab riigipõhised aruanded kõigi Euroopa poolaastas osalevate riikide kohta. Riigipõhised aruanded hõlmavad põhjalikke makromajanduslikku tasakaalustamatust käsitlevaid analüüse nende liikmesriikide kohta, kus kõnealuse tasakaalustamatuse võimalust peeti suureks.

Nendele analüüsidele tuginedes võib komisjon koostada liikmesriikidele suunatud soovitused tuvastatud tasakaalustamatuse korrigeerimiseks. Need soovitused võidakse esitada üheaegselt põhjalike analüüside avaldamisega või hiljem koos teiste riigipõhiste soovitustega.

Euroopa Ülemkogu esitab poliitikasuunad, tuginedes iga-aastasele majanduskasvu analüüsile ning ELi nõukogu analüüsile ja järeldustele.

Liikmesriikidel palutakse võtta neid suundi ja riigipõhiste aruannete järeldusi arvesse oma riiklike stabiilsus- või lähenemisprogrammide ning riiklike reformikavade koostamisel. Nendes programmides ja kavades antakse ülevaade liikmesriikide eelarvepoliitikast ning majanduskasvu ja konkurentsivõimet edendavatest poliitikameetmetest.

2. etapp: riigipõhised eesmärgid, poliitikameetmed ja kavad

Aprill

Liikmesriigid esitavad oma poliitikakavad:

  • stabiilsus- ja lähenemisprogrammid, milles antakse ülevaade liikmesriikide keskpika perioodi eelarvestrateegiast, ning
  • riiklikud reformikavad, milles antakse ülevaade liikmesriikide struktuurireformide kavadest, keskendudes majanduskasvu ja tööhõive edendamisele

Liikmesriikidel palutakse esitada need programmid ja kavad 15. aprilliks ja hiljemalt aprilli lõpuks.

Mai

Euroopa Komisjon hindab riiklikke poliitikakavasid ja esitab riigipõhiste soovituste kavandid.

Juuni

ELi nõukogu arutab riigipõhiste soovituste ettepanekuid ja lepib kokku nende lõplikus versioonis.

Seejärel kinnitab lõplikud soovitused Euroopa Ülemkogu.

Juuli

ELi nõukogu võtab riigipõhised soovitused vastu ja liikmesriike kutsutakse üles neid rakendama.

3. etapp: rakendamine

Juuli – aasta lõpp

Aasta ülejäänud 6 kuu jooksul, mida nimetatakse mõnikord riiklikuks poolaastaks, võtavad liikmesriigid neid soovitusi arvesse oma järgmise aasta riigieelarve koostamisel.

Euroala liikmesriigid peavad esitama komisjonile ja eurorühmale oma eelarveprojekti oktoobri keskpaigaks.

Liikmesriigid võtavad oma riigieelarve vastu aasta lõpus.

Järgmise tsükli algus

Tsükkel algab taas aasta lõpu poole, kui komisjon esitab järgmist aastat käsitlevas iga-aastases majanduskasvu analüüsis ülevaate majanduslikust olukorrast.

Komisjon vaatleb üksikute liikmesriikide poolt soovituste elluviimisel tehtud edusamme.