Terrorism ei ole Euroopas uus nähtus. See ähvardab meie julgeolekut, meie demokraatlike ühiskondade väärtusi ning Euroopa kodanike õigusi ja vabadusi. Aastatel 2009–2013 leidis ELi liikmesriikides aset 1010 ebaõnnestunud, ära hoitud või toime pandud terrorirünnakut, milles hukkus 38 inimest. Lisaks on terrorirühmitused maailma eri paigus röövinud või tapnud mitu Euroopa kodanikku. Nähtus, et Euroopast pärit võitlejad suunduvad erinevatesse paikadesse džihaadi eest võitlema, ja julgeolekuoht, mida nad pärast tagasipöördumist võivad ELis kujutada, jääb ilmselt püsima ka eelseisvatel aastatel.

Kuna need ohud ei tunne riigipiire, tuleb neile vastu astuda nii riigi kui ka rahvusvahelisel tasandil.

ELi strateegia

ELi terrorismivastase võitluse strateegia eesmärk on võidelda terrorismi vastu kogu maailmas, austades ühtlasi inimõigusi, ja muuta Euroopa ohutumaks, et võimaldada ELi kodanikel elada vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneval alal.

Euroopa Liidu liikmesriigid on pühendunud sellele, et ühiselt võidelda terrorismiga ja pakkuda oma kodanikele parimat võimalikku kaitset. Selleks võttis nõukogu 2005. aastal vastu ELi terrorismivastase võitluse strateegia. 

Strateegia keskendub neljale põhitegevusele: ennetamine, kaitse, jälitamine ja reageerimine. Kõigi nende tegevuste puhul tähtsustatakse strateegias koostööd kolmandate riikide ja rahvusvaheliste organisatsioonidega.

Ennetamine

Üks ELi prioriteete terrorismivastase võitluse valdkonnas on teha kindlaks radikaliseerumist soodustavad tegurid ning meetodid, mille abil värvatakse isikuid terroriaktide toimepanemiseks, ja nendega võidelda. Sel eesmärgil on nõukogu vastu võtnud radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastase ELi strateegia. Võttes arvesse uusi suundumusi, näiteks selliseid nähtusi nagu üksi tegutsevad terroristid ja välisvõitlejad või sotsiaalmeedia suurenev kaasamis- ja suhtlemispotentsiaal, võttis nõukogu 2014. aasta juunis vastu selle strateegia ajakohastatud versiooni.

Justiits- ja siseministrid võtsid 2014. aasta detsembris vastu mitmed suunised radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastase ELi muudetud strateegia kohta. Nendes suunistes esitatakse rida ELi ja liikmesriikide poolt rakendatavaid meetmeid.

Kaitse

ELi terrorismivastase võitluse strateegia teine prioriteet on kaitsta kodanikke ja taristuid ning vähendada nende haavatavust rünnakute suhtes. See hõlmab välispiiride kaitset, transpordi turvalisuse parandamist, strateegiliste sihtmärkide kaitset ja elutähtsate taristute haavatavuse vähendamist. Selles valdkonnas teeb EL praegu tööd õigusaktiga, millega reguleeritakse broneeringuinfo (PNR andmete) kasutamist õiguskaitse eesmärkidel.

Jälitamine

EL teeb tööd, et takistada terroristide kavandamis- ja organiseerumisvõimekust ning tuua terroristid kohtu ette. Nende eesmärkide saavutamiseks püüab EL esmajoones tugevdada riikide suutlikkust, parandada politsei- ja kohtuorganite vahelist praktilist koostööd ja teabevahetust (eriti Europoli ja Eurojusti kaudu), tõkestada terrorismi rahastamist ning jätta terroristid ilma ründamis- ja suhtlemisvahenditest.

2015. aasta mais võtsid nõukogu ja Euroopa Parlament vastu uued eeskirjad, et tõkestada rahapesu ja terrorismi rahastamist.

Reageerimine

ELi terrorismivastase võitluse strateegia neljas eesmärk on valmistada end solidaarselt ette terrorirünnakutega toime tulemiseks ja nende tagajärgede miinimumini viimiseks. Selleks parandatakse võimet tegelda tagajärgedega, reageerimise koordineerimisega ja ohvrite vajadustega. Selle valdkonna prioriteedid on ELi kriiside koordineerimise korra arendamine, kodanikukaitse mehhanismi läbivaatamine, riskihindamise arendamine ja terrorismiohvrite abistamise heade tavade jagamine.

Viimastel aastatel on prioriteetide hulgas olnud järgmised küsimused:

  • solidaarsusklausli liidupoolse rakendamise korra määratlemine 2014. aasta juunis vastu võetud nõukogu otsusega
  • ELi hädaolukordade ja kriiside koordineerimise korra läbivaatamine, mida 2013. aasta juunis hakkas asendama ELi integreeritud kord poliitiliseks reageerimiseks kriisidele (IPCR)
  • kodanikukaitset käsitlevate ELi õigusaktide läbivaatamine 2013. aasta lõpus

Koostöö rahvusvaheliste partneritega

Euroopa Liidu julgeolek on tihedalt seotud olukorra arenguga teistes, eriti naaberriikides, ja seetõttu peab ELi terrorismivastase võitluse strateegia olema ülemaailmse ulatusega.

 2014. aasta juunis vastu võetud justiits- ja siseküsimuste strateegilistes suunistes kutsus Euroopa Ülemkogu üles töötama välja tõhusa terrorismivastase võitluse poliitika, kuhu on integreeritud selle võitluse sise- ja välisaspektid. 12. veebruaril 2015 rõhutasid ELi riigipead ja valitsusjuhid, et julgeoleku ja terrorismivastase võitluse küsimustes on tähtis teha rohkem koostööd kolmandate riikidega.

ELi ja kolmandate riikide vahelistes suhetes väljendub terrorismivastane võitlus mitmel viisil, mille hulka kuulub kõrgetasemeliste poliitiliste dialoogide pidamine, koostööklauslite ja -lepingute vastuvõtmine ning konkreetsed abiprojektid ja suutlikkuse suurendamise projektid strateegiliste riikidega. EL teeb terrorismivastase võitluse alal koostööd Lääne-Balkani, Saheli, Põhja-Aafrika, Lähis-Ida, Aafrika Sarve ja Põhja-Ameerika riikide, samuti Aasia riikidega.

Koostöö USAga on üks ELi strateegia põhikomponent. Viimastel aastatel on saavutatud koostöökokkulepped sellistes valdkondades nagu terrorismi rahastamine, transport ja piirid, vastastikune õigusabi ja väljaandmine. USA ametivõimud teevad üha tihedamat koostööd Europoli ja Eurojustiga.

Terrorismivastase võitluse välismõõtme oluline osa on ka tihe koostöö teiste rahvusvaheliste ja piirkondlike organisatsioonidega rahvusvahelise konsensuse saavutamiseks ja terrorismivastase võitluse rahvusvaheliste standardite edendamiseks. Euroopa Liit teeb koostööd rahvusvaheliste organisatsioonide, sealhulgas ÜRO ja ülemaailmse terrorismivastase võitluse foorumiga, ning selliste piirkondlike organisatsioonidega nagu Euroopa Nõukogu, OSCE, Araabia Riikide Liiga ja Islami Koostöö Organisatsioon.

Osana ÜROga tehtavast koostööst ja pärast mitme ÜRO Julgeolekunõukogu resolutsiooni vastuvõtmist on EL vastu võtnud teatavad piiravad meetmed Al Qaeda võrguga seotud isikute ja üksuste vastu.