Reageerimine terroristidest välisvõitlejate probleemile ja hiljuti Euroopas toimunud terrorirünnakutele

Kronoloogia: terroristidest välisvõitlejad ja hiljuti Euroopas toimunud terrorirünnakud

22.06.2017

ELi juhid kinnitavad taas oma pühendumust teha ELi tasandil koostööd

09.06.2017

Nõukogu ajakohastab suuniseid radikaliseerumise ja terroristide värbamise vastu võitlemiseks

27.03.2017

Nõukogu järeldused komisjoni reisidokumentide võltsimise vastase tegevuskava kohta

07.03.2017

Nõukogu võtab vastu terrorismivastast võitlust käsitleva direktiivi

07.03.2017

Nõukogu võtab vastu määruse kontrolli tugevdamiseks välispiiridel

Oht, mida kujutavad endast radikaliseeruvad eurooplased, kellest paljud reisivad ka välismaale võitlemise eesmärgil, jääb lähiaastatel tõenäoliselt püsima. Nende probleemide tõhusaks lahendamiseks on vaja terviklikku lähenemisviisi ja pikaajalist pühendumist.

Terrorismi vastu võitlemine on eelkõige liikmesriikide ülesanne. EL saab siiski etendada (ja peakski etendama) toetavat rolli, misläbi ta aitab reageerida kõnealuse ohu piiriülesele laadile.

Nõukogu roll

Radikaliseerumise ja terroristidest välisvõitlejate küsimus on alates 2013. aasta algusest olnud korrapäraselt ELi nõukogu ja Euroopa Ülemkogu päevakorras. Nad on välja töötanud tervikliku lähenemisviisi, mis hõlmab nii sise- kui ka välispoliitilisi tegevussuundi.

Pärast 2015. aasta jaanuaris Pariisis toimunud terrorirünnakuid otsustas Euroopa Liit tugevdada oma reageerimist ja kiirendada kokkulepitud meetmete elluviimist. ELi juhid pidasid 12. veebruaril mõttevahetuse edasiste sammude üle ja leppisid kokku avalduses, mis suunab ELi ja liikmesriikide tööd lähikuudel. Avalduses kutsuti üles võtma konkreetseid meetmeid, keskendudes kolmele tegevusvaldkonnale:

  • kodanike julgeoleku tagamine
  • radikaliseerumise ennetamine ja väärtuste kaitsmine
  • koostöö rahvusvaheliste partneritega

ELi juhtide avaldus tugines sise-, justiits-, majandus- ja välisministrite poolt möödunud kuudel tehtud tööle.

ELi riigipead ja valitsusjuhid märkisid 2015. aasta detsembris, et avalduses kindlaks määratud meetmete täielik rakendamine on endiselt prioriteet.

Olulised teetähised ELi julgeoleku tõhustamiseks

Parem kontroll tulirelvade üle

25. aprillil 2017 võttis nõukogu vastu relvade omandamise ja valduse kontrolli käsitleva direktiivi. Direktiivi eesmärk on täiustada olemasolevaid õigusakte Euroopas hiljuti toimunud terrorirünnakute järel.

Direktiiv sisaldab meetmeid tulirelvade jälgitavuse parandamiseks ning tulirelvade laskekõlbulikuks muutmise ja ümbertegemise takistamiseks. See sisaldab samuti rangemaid tulirelvade omandamise ja valdamise eeskirju.

Infograafik – Teabevahetus aitab muuta Euroopa turvalisemaks

Teabevahetus aitab muuta Euroopa turvalisemaks

Terroriaktide käsitamine kuriteona

7. märtsil 2017 võttis nõukogu vastu terrorismivastase võitluse direktiivi. Uute õigusnormidega tugevdatakse ELi õigusraamistikku, et hoida ära terrorirünnakuid ja tegeleda terroristidest välisvõitlejate küsimusega. Direktiiviga kriminaliseeritakse selline tegevus nagu terrorismialase väljaõppe saamine või terroristlikel eesmärkidel reisimine, samuti selliste reiside korraldamine või nende toimumisele kaasaaitamine.

Tugevdatud kontroll välispiiridel

7. märtsil 2017 võttis nõukogu samuti vastu määruse, millega muudetakse Schengeni piirieeskirju eesmärgiga tugevdada asjaomastes andmebaasides kontrolli tegemist välispiiridel. Muudatused kohustavad liikmesriike süstemaatiliselt kontrollima asjaomastes andmebaasides kõiki isikuid välispiiri ületamisel.

Uus julgeolekuliidu volinik

19. septembril 2016 nimetas nõukogu ühisel kokkuleppel komisjoni presidendi Jean-Claude Junckeriga Julian Kingi uueks julgeolekuliidu volinikuks. Kõnealuse uue portfelliga toetab volinik Euroopa julgeoleku tegevuskava elluviimist.

Infograafik – Andmebaaside ühendamine aitab muuta Euroopa turvalisemaks

Andmebaaside ühendamine aitab muuta Euroopa turvalisemaks

Parem teabevahetus

Euroopa Ülemkogu kutsus oma 18. detsembri 2015. aasta järeldustes tungivalt üles parandama infosüsteemide koostalitlusvõimet. 10. juunil 2016 kiitsid ministrid heaks tegevuskava teabevahetuse ja teabehalduse, sealhulgas koostalitlusvõime lahenduste edendamiseks.

Nõukogu võttis 9. juunil 2017 vastu järeldused, milles käsitletakse teabevahetuse parandamist ja ELi infosüsteemide koostalitlusvõime tagamist. Järeldustes järgitakse 2016. aastal komisjoni moodustatud kõrgetasemelise infosüsteemide ja koostalitlusvõime eksperdirühma lõplikku aruannet.

Euroopa terrorismivastase võitluse keskus

Justiits- ja siseküsimuste nõukogu 20. novembri 2015. aasta otsusele tuginedes loodi 2016. aasta jaanuaris Euroopa terrorismivastase võitluse keskus (ECTC). Tegu on platvormiga, mille kaudu liikmesriigid saavad suurendada teabevahetust ja koordineerida paremini operatiivtegevust seoses seire ja uurimismeetmetega terroristidest välisvõitlejate, ebaseaduslike tulirelvadega kauplemise ja terrorismi rahastamise suhtes.

Võitlus radikaliseerumise vastu internetis

2015. aasta märtsis andis nõukogu Europolile volitused luua sihtotstarbeline üksus terroristliku propaganda internetis levitamise vastu võitlemiseks. ELi internetisisust teavitamise üksus (EU IRU) loodi 2015. aasta juulis. Selle üksuse eesmärk on teha kindlaks internetis terroristlik ja vägivalda õhutav äärmuslik sisu ning anda liikmesriikidele muuhulgas nõu kõnealuses küsimuses.

2017. aasta juunis toimunud Euroopa Ülemkogu kohtumisel kutsusid ELi juhid sektorit üles aitama kaasa võitlusele terrorismi ja internetikuritegevusega. Juhid ootavad sektorilt oma foorumi loomist ning terroristliku internetisisu automaatse tuvastamise ja kõrvaldamise parandamist. Seda tuleks vajaduse korral täiendada asjakohaste seadusandlike meetmetega ELi tasandil.

Tõhustatud koostöö kolmandate riikidega

2015. aasta veebruaris otsustas nõukogu tõhustada terrorismivastast välistegevust, eelkõige Vahemere piirkonnas, Lähis-Idas, Põhja Aafrikas, Pärsia lahe piirkonna riikides ja Sahelis:

  • tugevdatakse koostööd peamiste partneritega
  • alustatakse uute suutlikkuse suurendamist toetavate projektidega
  • tõhustatakse radikaliseerumise ja vägivaldse ekstremismi vastaseid meetmeid

ELi terrorismi/välisvõitlejate vastase strateegia, mis keskendub Süüriale ja Iraagile, võttis nõukogu vastu 2014. aasta oktoobris. Kõnealuses strateegias tuuakse välja mitmed prioriteetsed valdkonnad, sealhulgas kolmandate riikidega koostöö parandamine, et tuvastada värbamisvõrgustikud ja välisvõitlejad.