Kreeka: kolmas majanduslik kohandamisprogramm

Ajakava

20.03.2017

Eurorühm innustab kiiresti sõlmima ametnike tasandi kokkulepet

20.02.2017

Eurorühm väljendab heameelt Kreeka programmi käsitlevatel kõnelustel saavutatud edu üle

23.01.2017

ESM ja EFSF kiidavad Kreeka jaoks heaks lühiajalised võlakergendusmeetmed

07.11.2016

Eurorühma kohtumine

25.10.2016

Direktorite nõukogu kiitis heaks 2,8 miljardi euro väljamaksmise Kreekale

Kreeka kolmas majanduslik kohandamisprogramm algas 19. augustil 2015 ja kestab kava kohaselt 20. augustini 2018.

Programmi kaudu antav kuni 86 miljardi euro suurune finantsabi tuleb Euroopa stabiilsusmehhanismist (ESM).

Finantsabi saamise tingimuste hulka kuuluvad mitmed meetmed ja reformid, mida Kreeka on lubanud rakendada oma praeguste majanduslike probleemide lahendamiseks.

Programmi üldine eesmärk on tagada jätkusuutliku majanduskasvu taastamine Kreekas.

Ülevaade

Kreeka taotles 8. juulil 2015 ESMist ametlikult stabiilsustoetust valitsuse laenu kujul. Taotlus tehti selleks, et täita Kreeka võlakohustused ja tagada finantssüsteemi stabiilsus.

ESMi juhatajate nõukogu andis 8. juulil 2015 Euroopa Komisjonile ülesande hinnata euroala finantsstabiilsust ähvardavate riskide olemasolu, Kreeka võla jätkusuutlikkust ja riigi võimalikke rahastamisvajadusi. See hindamine tuleb viia läbi enne programmi üle läbirääkimiste alustamist.

Pärast Euroopa Komisjoni hindamist, mis viidi läbi koostöös Euroopa Keskpangaga (EKP) ja esitati 10. juulil 2015, leppis ESMi juhatajate nõukogu kokku, et läbirääkimised Kreeka uue finantsabiprogrammi üle võivad alata.

Võla jätkusuutlikkus

Kreeka võla jätkusuutlikkuse analüüsis, mille viis läbi Euroopa Komisjon koostöös EKPga, jõuti järeldusele, et võla jätkusuutlikkus on saavutatav kaugeleulatuva ja usaldusväärse reformiprogrammi ning täiendavate võlaga seotud meetmete abil, rakendamata nominaalseid võla väärtuskärpeid.

Kooskõlas 12. juulil toimunud euroala tippkohtumise avaldusega kinnitas eurorühm 14. augustil 2015, et on valmis kaaluma võimalikke täiendavaid meetmeid Kreeka brutorahastamisvajaduste jätkusuutlikule tasemele jäämise tagamiseks. Need meetmed võivad hõlmata pikemaid ajapikenduse ja tagasimaksmise tähtaegu ning nende tingimuseks on programmis kokku lepitud meetmete täielik rakendamine.

Eurorühm leppis oma 24. mai 2016. aasta koosolekul kokku mitmes meetmes Kreeka riigivõla jätkusuutlikkuse tagamiseks. Meetmed jagunevad lühiajalisteks, keskpikkadeks ja pikaajalisteks. Mõned neist tuleb rakendada enne programmi lõppu ja teised pärast selle edukat lõpuleviimist. Viimaste ulatus määratakse kindlaks ajakohastatud võla jätkusuutlikkuse analüüsi alusel.

5. detsembril 2016 kiitis eurorühm heaks kõik lühiajalised võlakergendusmeetmed Kreeka jaoks. Neil meetmetel on märkimisväärne positiivne mõju Kreeka riigivõla jätkusuutlikkusele. Need on järgmised:

  • pikendada Kreeka tagasimaksegraafikut praeguse laenude kaalutud keskmise tähtaja raames, milleks on maksimaalselt 32,5 aastat
  • vähendada intressimääraga seotud riski, kasutades EFSFi ja ESMi rahastamisstrateegiat, tekitamata samas lisakulusid eelnevatele kohandamisprogrammi kohaldanud riikidele
  • loobuda 2017. aastaks ette nähtud intressimäära kasvu marginaalist, mis on seotud Kreeka teise programmi võla tagasiostmist käsitleva osaga

ESMi ja EFSFi direktorite nõukogu võttis meetmed ametlikult vastu 23. jaanuaril 2017 ja avas tee nende rakendamiseks.

Eelnevad meetmed

Euroala riikide juhid jõudsid pärast riski, rahastamisvajaduste ja võla jätkusuutlikkuse hindamist 13. juulil 2015 Kreekaga kokkuleppele eelnevate meetmete suhtes, mis tuleb rakendada, et läbirääkimised saaksid vastastikuse mõistmise memorandumis kindlaksmääratavatel tingimustel alata.

Kokkulepitud eelnevad meetmed hõlmasid järgmist:

  • käibemaksu- ja pensionireformiga seotud meetmed
  • pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi (pangandusliidu eeskirjad) ülevõtmine
  • Kreeka statistikaameti sõltumatuse kaitsmine
  • tsiviilkohtumenetluse seadustiku vastuvõtmine

Kreeka rakendas need kokkulepitud eelnevad meetmed 14. augustiks 2015.

Eurorühm leppis 16. juulil 2015 kokku, et alustatakse läbirääkimisi uue programmi üle, ja ESMi juhatajate nõukogu otsustas 17. juulil 2015 põhimõtteliselt, et Kreekale antakse stabiilsustoetust.

Vastastikuse mõistmise memorandum

Pärast seda, kui ESMi liikmesriigid kinnitasid kooskõlas oma siseriiklike menetlustega vastastikuse mõistmise memorandumi, kus määratakse kindlaks, milliste reformipoliitikameetmete võtmist Kreekalt oodatakse, kiitis ESMi juhatajate nõukogu selle 19. augustil 2015 heaks.

Juhatajate nõukogu kinnitas samal päeval ka laenulepingu (rahalise abi süsteemi raamleping).

Juunis 2016 toimunud programmi esimese läbivaatamise jooksul kirjutati alla täiendavale vastastikuse mõistmise memorandumile. Sellega ajakohastati tingimusi kuni 2017. aasta kolmanda kvartalini, täpsustades algse vastastikuse mõistmise memorandumi valdkondades oodatavaid tulemusi.

Kreeka programm: peamised punktid

Vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud reformid võib rühmitada nelja peamisse suunda:

  • riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamine
  • finantsstabiilsuse kaitsmine
  • majanduskasvu ja töökohtade loomist soodustavate reformide rakendamine
  • valitsemissektori kaasajastamine

Muude kokkulepitud tingimuste seas lubas Kreeka kasutada reformide kavandamisel täielikult ära ELi tehnilist abi. Sellist tehnilist abi koordineerib Euroopa Komisjoni uus struktuurireformi tugiteenistus.

Riigi rahanduse jätkusuutlikkuse taastamine

Mis on esmane eelarveülejääk?

Loetakse, et valitsus on saavutanud esmase eelarveülejäägi siis, kui tema jooksev tulu on suurem, kui tema jooksev kulu (välja arvatud võlaintressidele). Keskmise pikkusega perioodi jooksvad esmased eelarveülejäägid võimaldavad vähendada valitsemissektori võlga ja taastada riigi rahanduse jätkusuutlikkust, mis on jätkusuutliku majanduskasvu taastamiseks põhjapaneva tähtsusega.

Kreeka püüab eeldatavalt saavutada keskmise pikkusega perioodi esmaseks eelarveülejäägiks 3,5% SKPst. See saavutatakse eelkõige järgmiste meetmete abil:

  • maksureformid, sealhulgas käibemaksu- ja pensionisüsteemi reformid, mida toetab ambitsioonikas programm maksukuulekuse ja avaliku sektori finantsjuhtimise parandamiseks
  • maksudest kõrvalehoidumise vastu võitlemine, tagades samas haavatavate rühmade piisava kaitse

Esmase eelarveülejäägi saavutamiseks kokku lepitud eelarve kohandamise kava on järgmine:

  • -0,25% 2015. aastal
  • 0,5% 2016. aastal
  • 1,75% 2017. aastal
  • 3,5% 2018. aastal

Finantsstabiilsuse kaitsmine

Kreekalt oodatakse meetmete võtmist finantssektorile kindla aluse andmiseks.

Vastastikuse mõistmise memorandumis kokku lepitud tingimused hõlmavad järgmist:

  • viivislaenude käsitlemine pangandussektoris
  • pankade rekapitaliseerimine
  • Kreeka finantsstabiilsuse fondi ja pankade valitsemise parandamine

Pankade rekapitaliseerimine

EKP viis 2015. aasta sügisel läbi Kreeka tähtsamate pankade põhjaliku hindamise ja varade kvaliteedi läbivaatamise. Mõjutatud pangad rekapitaliseeriti pärast seda hindamist, nagu oli kokku lepitud eurorühma 14. augusti 2015. aasta avalduses.

Selleks maksis Euroopa stabiilsusmehhanism Kreeka finantsstabiilsuse fondile pärast Euroopa Komisjoni vajalike riigiabi käsitlevate otsuste tegemist välja 5,4 miljardit eurot, millega täiendati pankade kaasatud erakapitali.

Majanduskasv, konkurentsivõime ja investeeringud

Kreekalt oodatakse mitmesuguste suuremat majanduskasvu, konkurentsivõimet ja investeeringuid soodustavate reformide kavandamist ja rakendamist. Reformide läbiviimist eeldatakse eelkõige tööturgudel ja tooteturgudel, sealhulgas energiaturul. Need reformid peaksid tagama ELi nõuete täieliku järgimise ja olema suunatud vastavuse saavutamisele Euroopa parimate tavadega.

Tööturu reformidest eeldatakse kollektiivläbirääkimiste ja palgakujunduse ning kollektiivsete aktsioonide ja töölepingute kollektiivse ülesütlemise raamistike läbivaatamist. Üks prioriteet peaks olema ka deklareerimata töö vastu võitlemine.

Erastamisprogramm

Kreekalt oodatakse ka erastamisprogrammi ja investeeringute tegemist toetava poliitika rakendamist. Kreeka ametivõimud andsid lubaduse võtta vastu õigusaktid läbipaistva erastamise tagamiseks.

Lisaks on programmi tingimuste seas nõue asutada sõltumatu fond, mida juhivad ELi asjakohaste institutsioonide järelevalve all Kreeka ametiasutused. Fondi ülesandeks on erastada sõltumatu hindamise läbinud Kreeka riigi varad.

Vastavalt euroala tippkohtumise 12. juuli 2015. aasta avaldusele kasutatakse erastamisprogrammi kaudu saadud rahalisi vahendeid selleks, et:

  • maksta tagasi pankade ja muude varade rekapitaliseerimine
  • vähendada Kreeka võla ja SKP suhet
  • teha investeeringuid

Riigi ja avaliku halduse ajakohastamine

Riigi ja avaliku halduse ajakohastamine on üks programmi peamisi prioriteete. Eriti tähtis eesmärk on avaliku sektori tõhususe suurendamine esmatähtsate avalike hüvede ja teenuste pakkumisel.

Programm hõlmab meetmeid kohtusüsteemi tõhususe parandamiseks ja korruptsioonivastase võitluse tugevdamiseks. Samuti nõutakse selles siseriiklike asutuste (nagu maksuamet ja statistikaamet – ELSTAT) institutsioonilise ja operatiivse sõltumatuse suurendamist.

Programmi alusel antav finantsabi

Euroopa stabiilsusmehhanism on valmis andma finantsabi kuni 86 miljardi euro ulatuses. ESM saab rahalised vahendid finantsturgudelt ja laenab need seejärel Kreeka valitsusele.

Rahvusvahelise Valuutafondi uus Kreekat käsitlev programm vähendaks ESMilt vajatavat summat.

Lisaks võiks Kreeka jaoks vajaliku finantsabi suurust vähendada, kui riik saaks programmi rakendamise ajal tagasi juurdepääsu laenuvõimalustele finantsturgudel. Summat mõjutab ka see, kui edukad on Kreeka reformimeetmed, sealhulgas riigi varade erastamine.

Euroopa finantsstabiilsusmehhanismi (EFSM) abi

EFSM andis 2015. aasta juulis uue programmi üle peetud läbirääkimiste ajal Kreekale 7 miljardi euro suuruse üleminekulaenu.

Laen maksti tagasi siis, kui algas ESMi programm, ja see sisaldub ESMi programmile sihtotstarbeliselt määratud 86 miljardi euro suuruses summas.

Finantsabi maksmine

Kreekale antakse finantsabi eraldi osades, mis on jagatud veel allosadeks ja osamakseteks.

Iga osamakse eraldamine sõltub kokkulepitud tingimuste edukast rakendamisest.

ESMi programmi kohase esimese osa suurus on 26 miljardit eurot; see eraldati pärast heakskiidu saamist ESMi juhatajate nõukogult 19. augustil 2015 ja Kreekale maksti välja 24,1 miljardi euro suurune kogusumma.

Eurorühm kinnitas 24. mail 2016 ametnike tasandi kokkuleppe programmi esimese läbivaatamise kohta, mis võimaldas ESMil mitme osamaksena välja maksta finantsabi teise osa (10,3 miljardit eurot) pärast ESMi ja euroala liikmesriikide asjakohaseid kinnitamismenetlusi.

9. juunil 2016 avaldas Euroopa Komisjon programmi esimese läbivaatamise kontekstis aruande vastastikuse mõistmise memorandumist kinnipidamise kohta. Vastavusaruandes, mis sisaldab ka ajakohastatud võla jätkusuutlikkuse analüüsi, anti üldine positiivne hinnang programmi rakendamise kohta ning avaldati arvamust, et finantsabi järgmine vabastamine võlateenindusvajaduste rahuldamiseks ja maksevõlgnevuste arveldamiseks on võimalik.

OsaSummaKättesaadav
1. osa26 miljardit eurotEraldati pärast finantsabi heakskiitmist ESMi juhatajate nõukogu poolt 19. augustil 2015.
1. allosa10 miljardit eurotMääratud sihtotstarbeliselt pankade rekapitaliseerimiseks ja kriisilahenduseks. Kättesaadav alates 23. novembrist 2015. 2015. aasta detsembris eraldati ESMi eraldi kontolt pärast Euroopa Komisjoni asjaomaseid otsuseid riigiabi kohta 5,4 miljardit eurot Kreeka finantsstabiilsuse fondile (HFSF). Ülejäänud summat ei ole kasutatud.
2. allosa16 miljardit eurotMaksti välja mitme osamaksena.
2. allosa 1. osamakse13 miljardit eurotEraldati 20. augustil 2015.
2. allosa 2. osamakse2 miljardit eurotEraldati 24. novembril 2015 pärast esimeste vahe-eesmärkide edukat rakendamist.
2. allosa 3. osamakse1 miljard eurotEraldati 23. detsembril 2015 pärast teiste vahe-eesmärkide edukat rakendamist.
2. osa 10,3 miljardit eurot Teise osa kinnitas ESMi direktorite nõukogu 17. juunil 2016.
2. osa 1. allosa 7,5 miljardit eurotESMi direktorite nõukogu andis loa väljamakse tegemiseks 17. juunil 2016.
2. osa 2. allosa 1,1 miljardit eurot

Eurorühm andis poliitilise heakskiidu 10. oktoobril 2016 ESMi juhatajate nõukogu andis 25. oktoobril loa teha väljamakse. Seda summat tuleb kasutada võla teenindamiseks.

2. osa 3. allosa 1,7 miljardit eurot Pärast seda, kui ESMi direktorite nõukogu sai positiivse hinnangu, milles käsitleti võlgnevuste arveldamist Kreeka poolt, andis ta 25. oktoobril loa väljamakse tegemiseks. See summa kantakse võlgnevuste arveldamise jaoks loodud kontole.

 

Vahe-eesmärgid

Vahe-eesmärgid on programmi tingimused, mille täitmine võimaldab maksta välja finantsabi kokkulepitud osamakse. Näiteks oli esimese osa kahe osamakse maksmine seotud kahtede vahe-eesmärkidega.

Programmi esimese läbivaatamise jooksul leppisid Kreeka ametivõimud kokku 15 konkreetses vahe-eesmärgis, mis tuleb täita 2016. aasta septembri lõpuks. Need on seotud järgmiste programmilt oodatavate tulemustega:

  • pensionireformid
  • pankade juhtimine
  • energiasektori reformid
  • erastamisfondi loomise lõpuleviimine
  • maksuameti loomine

(Üksikasjaliku vahe-eesmärkide loetelu leiab 2016. aasta juuni vastavusaruande 5. peatükist).

Eurorühm tunnistas 10. oktoobril, et Kreeka on täitnud kõik 15 vahe-eesmärki, ning leidis, et Kreeka võlateenindamise vajaduste rahuldamiseks saab maksta välja teise allosa summas 1,1 miljardit eurot, kui ESMi juhatajate nõukogu selleks loa annab.

IMFi osalemine

Kooskõlas ESMi asutamislepinguga püütakse koos ESMi programmiga üldjuhul läbi viia ka IMFi programm. Kreeka kolmanda programmi puhul sõltub fondi otsus anda Kreekale täiendavat finantsabi sellest, kas tema hinnangul on:

  • lõpule viidud kõik ESMi programmi rakendamise esimeses läbivaatamises sisalduvad eelarve-, struktuuri- ja finantssektori reformid
  • kaalutud täiendavate meetmete vajadust
  • saavutatud kokkulepe võimaliku võlakergenduse üle, et tagada võla jätkusuutlikkus

IMF väljendas 24. mail 2016 kavatsust soovitada IMFi direktorite nõukogul kiita enne 2016. aasta lõppu heaks rahastamisvahendid, mis toetavad kokkulepitud reformide rakendamist Kreekas.

Järelevalve

Programmi rakendamise edusammude üle teostab järelevalvet Euroopa Komisjon koostöös EKP, ESMi ja võimaluse korral IMFiga. Kontrollkäigud Ateenasse toimuvad iga kolme kuu järel ja neid võib täiendada vahepealsete käikudega.

Sõltuvalt Kreeka ametivõimude saavutatud edust programmi tingimuste rakendamisel võimaldavad kontrollkäigud ajakohastada makromajanduslikke eeldusi ja programmi tingimusi.

Varasemad programmid

Kreekas on aastatel 2010–2015 läbi viidud kaks kohandamisprogrammi.

Esimene programm

Esimese kohandamisprogrammi ajal rahastati Kreekat euroala liikmesriikidelt Kreeka laenulepingu kaudu antavate kahepoolsete laenude abil. Eurorühm kuulutas selle välja 2. mail 2010.

Kreeka sai esimese programmi kaudu kokku 52,9 miljardi euro ulatuses finantsabi. IMF maksis täiendavalt välja ligikaudu 20 miljardit eurot.

Teine programm

Teine kohandamisprogramm asendas esimese. Eurorühm kinnitas selle 9. märtsil 2012 ja see kestis kuni 2015. aasta juunini.

Rahastamine tuli euroala liikmesriikidelt Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) mehhanismi kaudu. Selle aja jooksul maksis EFSF välja 141,8 miljardit eurot ja IMF ligikaudu 12 miljardit eurot.