Inimõiguste kaitse ja edendamine

2000. aastal kuulutasid Euroopa Parlament, Euroopa Komisjon ja nõukogu välja ELi põhiõiguste harta. Selles dokumendis sätestati Euroopa Liidu poolt tunnustatud põhiõigused ja -vabadused.

Lissaboni lepingu jõustumisega 2009. aastal muutusid hartas kirjeldatud õigused, vabadused ja põhimõtted ELi ja liikmesriikide jaoks ELi õiguse kohaldamisel õiguslikult siduvaks. Nimetatud lepingus kutsutakse Euroopa Liitu üles ühinema ka Euroopa inimõiguste konventsiooniga.

Lissaboni lepingus on sätestatud kohustus:

  • austada Euroopa Liidus põhiõigusi
  • edendada ja tugevdada inimõigusi ELi välistegevuses

Nõukogu tagab põhiõiguste arvessevõtmise ELi õiguse ja meetmete väljatöötamisel. Ta töötab ka selle nimel, et edendada inimõigusi suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste institutsioonidega ning rahvusvaheliste lepingute üle peetavatel läbirääkimistel.

Inimõigused ELis

Põhiõiguste kaitsmine on horisontaalne küsimus, mis mõjutab kõiki ELi tegevusvaldkondi. See tähendab, et põhiõigusi peavad oma töös arvesse võtma kõik nõukogu organid, sõltumata sellest, mis tasandil nad tegutsevad või milliseid teemasid käsitlevad.

Lisaks sellele on olemas eriorgan, põhiõiguste, kodanikuõiguste ja isikute vaba liikumise töörühm, kus käsitletakse kõiki põhiõigustega vahetult seotud küsimusi.

Mõned nõukogu põhiõiguste alase tegevuse põhivaldkonnad on:

  • ELi põhiõiguste harta rakendamine
  • ELi ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga

ELi põhiõiguste harta rakendamine

Andmekaitsereform

Isikuandmete kaitse on ELi õiguse alusel üks põhiõigustest. Nõukogu ja Euroopa Parlament võtsid 2016. aasta aprillis vastu õigusaktide paketi isikuandmete kaitse reformimiseks ja ajakohastamiseks.

Vajaduse korral võtab EL vastu õigusakte, et tagada hartas määratletud õiguste kaitse. Selliste õigusaktidega reguleeritakse näiteks õigust õiglasele kohtulikule arutamisele ja oma isikuandmete kaitsele.

Lisaks võttis nõukogu 2011. aastal vastu järeldused, milles määrati kindlaks nõukogu roll ELi põhiõiguste harta tõhusa rakendamise tagamisel. Neis järeldustes määrati kindlaks vajadus nõukogu tegevuse järele mitmes valdkonnas, sealhulgas kolm järgmist põhipunkti.

1. Komisjoni aastaaruanne harta kohaldamise kohta

Igal kevadel esitab komisjon aastaaruande harta kohaldamise kohta. See aruanne annab nõukogule võimaluse korraldada enda iga-aastane mõttevahetus harta teemal. Pärast arvamuste vahetust võtab nõukogu vastu komisjoni aruannet käsitlevad järeldused. 2016. aastal käsitleti nendes järeldustes mitmeid küsimusi, sealhulgas teadlikkus hartast ja harta järgimine, rassism ja ksenofoobia ning sise- ja välispoliitika vaheline sidusus.

2. Koostöö Euroopa Liidu Põhiõiguste Ametiga

Nõukogu teeb tihedat koostööd ELi põhiõiguste ametiga. See koostöö hõlmab muu hulgas:

  • ameti õigusliku aluse ja mitmeaastase raamistiku vastuvõtmist
  • ameti aastaaruande ja muude nõukogu töö seisukohast oluliste uurimuste ja aruannete järelmeetmete tagamist

2016. aastal käsitleti selle aastaaruandega seoses võetavaid järelmeetmeid nõukogu järeldustes harta kohaldamise kohta 2015. aastal.

3. Põhiõigused seadusandlikus menetluses

Kõik nõukogu ettevalmistavad organid peavad tagama, et nende arutatavates tekstides austataks põhiõigusi. Selle lihtsustamiseks koostas põhiõiguste, kodanikuõiguste ja isikute vaba liikumise töörühm koos nõukogu õigustalitusega suunised põhiõiguste austamise kontrollimiseks. Neid suuniseid ajakohastati viimati 2014. aastal.

ELi ühinemine Euroopa inimõiguste konventsiooniga

1950. aastal vastu võetud Euroopa inimõiguste konventsiooni on ratifitseerinud 47 Euroopa Nõukogu liikmesriiki. Kõik 28 ELi liikmesriiki on konventsiooniga ühinenud.

Selle tagamiseks, et ELi ja ELi õiguse suhtes kohaldataks samu standardeid, mida kohaldatakse liikmesriikide suhtes, sätestatakse Lissaboni lepingus Euroopa Liidu kohustus konventsiooniga ühineda. Konventsiooniga ühinemine täiustaks ELi kodanike põhiõiguste kaitset ja tugevdaks põhiväärtusi. Samuti muudaks see ELi õiguse tõhusamaks ja põhiõiguste kaitse Euroopas sidusamaks.

18. detsembril 2014 esitas Euroopa Liidu Kohus arvamuse, mille kohaselt ühinemislepingu eelnõu ei ole kooskõlas ELi aluslepingutega. Arutamisel on uus lahendus, mis võimaldab täita lepingujärgse ühinemiskohustuse ja milles võetakse arvesse kõiki kohtu arvamuses nimetatud aspekte.

Inimõigused väljaspool ELi

Inimõiguste austamisel on keskne osa kõigis ELi suhetes kolmandate riikide ja rahvusvaheliste institutsioonidega. Näiteks peavad kõik ELi poolt alla kirjutatud lepingud ja kokkulepped olema kooskõlas ELi põhiõiguste hartas määratletud inimõigustega. See tähendab, et kõik nõukogu organid, kes tegelevad välisasjadega, peavad integreerima inimõigused oma töösse.

Peale selle on inimõiguste edendamine ka omaette prioriteet. ELi poolt selles valdkonnas tehtava töö suunavaks juhiseks on 2015. aasta juulis vastu võetud inimõiguste ja demokraatia tegevuskava ajavahemikuks 2015–2019.

Nõukogus tegeleb inimõigustega vahetult seotud rahvusvaheliste küsimustega spetsiaalne inimõiguste töörühm.

Mõned nõukogu põhiõiguste alase töö põhielemendid on:

  • ÜRO inimõigusi käsitlevatel foorumitel esindatavate ELi prioriteetide seadmine
  • temaatiliste suuniste vastuvõtmine ELi välistegevuse toetamiseks
  • inimõigustealaste dialoogide alustamine kolmandate riikidega
  • inimõiguste ja demokraatia aastaaruande vastuvõtmine

ÜRO foorumitel esindatavate ELi prioriteetide seadmine

Nõukogu lepib kokku ka ELi prioriteedid ÜRO Peaassamblees.

17. juulil 2017 võttis nõukogu vastu ELi prioriteedid ÜRO Peaassamblee 72. istungjärguks, sealhulgas mitu inimõigusi puudutavat punkti.

Nõukogu vastutus on määrata kindlaks Euroopa Liidu strateegilised prioriteedid ÜRO inimõiguste foorumitel. Selleks võtab nõukogu kord aastas vastu järeldused, milles ta määrab kindlaks ELi peamised tegevussuunad eelseisvatel kuudel. Mõned 2017. aastaks seatud sihid olid:

  • edendada turvalist ja võimalusterohket keskkonda inimõiguste vallas tegutsevate valitsusväliste organisatsioonide ja inimõiguste kaitsjate jaoks
  • tagada täielik tähelepanu kohutavale inimõigustealasele ja humanitaarolukorrale Süürias
  • tõsta esile Ukraina idaosas asetleidva konfliktiga seotud tõsiseid inimõiguste rikkumisi
  • väljendada vastuseisu hukkamistele ja kutsuda üles surmanuhtluse kaotamisele
  • seista kindlalt igasuguse piinamise absoluutse keelamise eest
  • mõista hukka terroristlike rühmituste, sealhulgas Daeshi ja Boko Harami poolt naiste ja laste vastu suunatud inimõiguste rikkumised
  • edendada usu- ja veendumusvabadust ning võrdsuse ja mittediskrimineerimise põhimõtteid
  • kaitsta varjupaigataotlejate, pagulaste, rändajate ja kõigi põgenike õigusi

Temaatiliste suuniste vastuvõtmine

Nõukogu koostab ja võtab vastu temaatilisi suuniseid. Need suunised toetavad ELi välistegevust ja annavad ELi ametnikele praktilist teavet selle kohta, kuidas aidata edenda konkreetseid õigusi.

Inimõigustealaste dialoogide alustamine

Euroopa Liit peab oma välisteenistuse kaudu inimõiguste teemal regulaarseid dialooge kolmandate riikidega. Iga selline dialoog luuakse vastavalt inimõigustealaseid dialooge käsitlevatele ELi suunistele, mille nõukogu võttis vastu 2001. aastal ja mida viimati ajakohastati 2008. aastal.

Nende suuniste kohaselt on mis tahes otsuseks dialoogi alustamise kohta esmalt vaja hinnata inimõiguste olukorda asjaomases riigis. Selle hindamise viib läbi inimõiguste töörühm, koordineerides oma tegevust muude asjaomaste töörühmadega.

Pärast taotletavate eesmärkide kindlaksmääramist ja mitmeid ettevalmistavaid kõnelusi vastava riigiga teeb nõukogu dialoogi alustamise kohta lõpliku otsuse, võttes vastu järeldused.

Inimõiguste ja demokraatia alane aruandlus

Kogu ELi tööd ja kõiki tema saavutusi inimõiguste edendamisel oma välisteenistuse kaudu kirjeldatakse üksikasjalikult inimõiguste ja demokraatia aruandes, mille nõukogu võtab vastu kord aastas. 20. juunil 2016 võttis nõukogu vastu 2015. aastat käsitleva ELi aruande temaatilise osa. 20. septembril 2016 võttis nõukogu vastu 2015. aastat käsitleva aruande riikide ja piirkondadega seotud küsimusi käsitleva osa.