Peamised eesmärgid:

  • kaasata kuni aastani 2018 täiendavaid investeeringuid 315 miljardi euro ulatuses
  • tagada nende investeeringute vastavus reaalmajanduse vajadustele
  • parandada investeerimiskeskkonda

Euroopa investeerimiskava eesmärk on kaasata kuni aastani 2018 vähemalt 315 miljardi euro ulatuses avaliku ja erasektori investeeringuid. Selle eesmärgid on:

  • edendada investeeringuid
  • suurendada konkurentsivõimet
  • toetada pikaajalist majanduskasvu ELis

Euroopa Komisjon esitas selle kava 2014. aasta novembris pärast seda, kui Euroopa Ülemkogu kutsus oma 2014. aasta juuni kohtumisel üles tegelema ELi madala investeeringute tasemega, et edendada majanduskasvu ja tööhõivet.

Euroopa investeerimiskava: kolm sammast

Euroopa investeerimiskaval on kolm põhielementi:

  • Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond
  • selle tagamine, et investeeringute rahastamine jõuab reaalmajanduseni
  • investeerimiskeskkonna parandamine

1. Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

Fond loodi 2015. aastal Euroopa Investeerimispangas (EIP) hallatava eraldi kontona. Fond kasutab avaliku sektori vahendeid täiendavate erainvesteeringute kaasamise eesmärgil ning pakub krediidiriski kaitset EIP ja Euroopa Investeerimisfondi pakutavale rahastamisele.

Üks fondi ülesannetest on võtta enda kanda mõned EIP riskid, mistõttu saab EIP investeerida riskantsematesse projektidesse. EIP osalus peaks eeldatavalt tooma sellistesse projektidesse juurde erasektori investeeringuid.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) keskendub sellele, et investeerida paljudesse erinevatesse sektoritesse, kaasa arvatud taristu, energeetika, teadusuuringud ja innovatsioon, lairibaühendused ja haridus. Fond on valmis toetama ka väikesi ja keskmise suurusega ettevõtjaid (peamiselt Euroopa Investeerimisfondi kaudu).

Praegu on fondi koostisosadeks 16 miljardi euro suurune tagatis ELi eelarvest ja 5 miljardit eurot Euroopa Investeerimispangast.

Fond, mille koguväärtus on 21 miljardit eurot, peaks ootuste kohaselt saavutama üldise mitmekordistava mõju suhtes 1:15, mis seega tähendaks uusi investeeringuid summas kuni 315 miljardit eurot. See tähendab, et 1 euro fondi poolt kasutatavat avaliku sektori raha tooks juurde 12 eurot erainvestoritelt ja 3 eurot EIP-lt. Täpne mitmekordistav mõju on iga projekti puhul erinev.

Uus EFSIt käsitlev ettepanek

Nõukogu leppis 2016. aasta detsembris kokku oma läbirääkimispositsioonis uue määruse ettepaneku suhtes, millega pikendatakse fondi kestust 31. detsembrini 2020 ning tehakse mitmeid tehnilisi täiustusi seoses fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskusega.

Lisaks fondi kestuse pikendamisele leppis nõukogu veel kokku järgmistes olulistes EFSI muudatustes:

  • investeerimiseesmärgi suurendamine 500 miljardi euroni;
  • ELi eelarvetagatise suurendamine 26 miljardi euroni (millest 16 miljardit eurot on realiseeritavateks tagatisteks kättesaadav 2018. aasta keskpaigani);
  • Euroopa Investeerimispanga panuse suurendamine 7,5 miljardi euroni (praegu 5 miljardit eurot).

Peale selle on täiustuste eesmärk tagada, et fondi toetus hõlmaks võimalikult paljusid ELi riike, et sellest rahastataks senisest rohkem sektoreid, näiteks põllumajandust, metsandust, kalandust ja muid biomajanduse osasid ning kliimamuutuste alast tegevust.

Samuti hõlmaks see sektoreid, kes vastavad EIP toetuse saamise tingimustele vähem arenenud üleminekupiirkondades. Lisaks puudutavad täiustused sätteid läbipaistvuse kohta.

Nõukogu alustab Euroopa Parlamendiga kõnelusi määruse eelnõu lõpliku versiooni üle siis, kui parlament on oma läbirääkimisseisukohas kokku leppinud.

2. Kuidas tagada investeeringute rahastamise jõudmine reaalmajanduseni

Selleks et aidata investeeringute rahastamisel jõuda reaalmajanduseni, loodi Euroopa investeerimisprojektide portaal ja Euroopa investeerimisnõustamise keskus.

Nõustamiskeskus annab tehnilist abi ja tuge. See kogub kokku olemasolevad EIP tehnilise abi programmid ja pakub täiendavat nõuandeteenust juhtudel, mida olemasolevad programmid ei hõlma.

Projektide portaal aitab potentsiaalsetel investoritel leida teavet iga projekti ja investeerimisvõimaluste kohta.

Nõukogu leppis 2016. aasta detsembris kokku oma läbirääkimisseisukohas ettepaneku suhtes teha Euroopa investeerimisnõustamise keskusega seoses tehnilisi täiustusi.

Ettepaneku eesmärk on muuta Euroopa investeerimisnõustamise keskuse jaoks lihtsamaks sihipärasemate tehnilise abi teenuste osutamine kohalikul tasandil kogu ELis. Samuti on selle eesmärk muuta lihtsamaks EFSI rahastamise kombineerimine muudest ELi rahastamisallikatest, sealhulgas Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest, saadava toetusega.

Kapitaliturgude liit

Kapitaliturgude liidu algatuse eesmärk on veelgi integreerida ELi liikmesriikide kapitaliturgusid

3. Investeerimiskeskkonna parandamine

Eesmärk on suurendada investeeringuid, parandades ettevõtluskeskkonda ja lihtsustades juurdepääsu rahastamisele, eelkõige väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate jaoks.

Üldine eesmärk on kõrvaldada investeerimistõkked ning tagada lihtsam, parem ja prognoositavam reguleerimine ELis, eelkõige taristusektorites, kus investeeringud hõlmavad mitme aasta või aastakümne pikkust ajavahemikku.

Püüdes parandada rahastamistingimusi ELis, nähakse kavas ette kapitaliturgude liidu loomine, et vähendada finantsturgude killustatust ning suurendada kapitali kättesaadavust ettevõtjate ja investeerimisprojektide jaoks.

Nõukogu võttis 2016. aasta detsembris vastu järeldused mitme ELis investeerimist mõjutava küsimuse kohta, mis majanduspoliitika komitee esile tõi. Järeldusi tuleks arvesse võtta soovitustes, mis antakse liikmesriikidele Euroopa poolaasta, s.o ELi poliitika jälgimise protsessi raames.

Töö nõukogus

6. detsember 2016: nõukogu võttis vastu oma läbirääkimispositsiooni uue EFSI ettepaneku suhtes, millega pikendatakse fondi kestust aastani 2020, suurendatakse fondi investeerimiseesmärki 500 miljardi euroni, sealhulgas ELi eelarvetagatist 26 miljardi euroni ja EIP panust 7,5 miljardi euroni. Kokkulepe võimaldab nõukogu eesistujariigil alustada Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi õigusakti lõpliku versiooni üle, kohe kui parlament on võtnud vastu oma läbirääkimisseisukoha.

20.–21. oktoober 2016: Euroopa Ülemkogu palus nõukogul leppida 2016. aasta detsembris kokku oma läbirääkimispositsioonis uue EFSI ettepaneku suhtes, võttes arvesse sõltumatut välishindamist, mis peaks valmima novembris.

September 2016: nõukogu alustas tööd komisjoni ettepanekuga, mis käsitleb määrust Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi kestuse pikendamise ning fondi ja Euroopa investeerimisnõustamise keskuse tehnilise täiustamise kohta.

12. juuli 2016: nõukogu vaatas läbi töö, mida on tehtud investeerimistõkete kõrvaldamiseks – Euroopa investeerimiskava kolmas sammas. Majandus- ja rahanduskomitee on teinud kindlaks kolm valdkonda, kus liikmesriigid võiksid võtta meetmeid: maksejõuetuse raamistikud, juurdepääs rahastamisele ja piiriülesed sünergiad, eelkõige võrgutööstustes. Nõukogu palus majandus- ja rahanduskomiteel oma tööd selles küsimuses jätkata ja arutab seda teemat jälle mõnel tulevasel istungil.

25. juuni 2015: nõukogu võttis vastu Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi (EFSI) käsitleva määruse pärast seda, kui Euroopa Parlament oli selle 24. juunil heaks kiitnud. EFSI määrus jõustus 2015. aasta juuli alguses.

28. mai 2015: nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid EFSI määruse eelnõu suhtes esialgse kokkuleppe.

23. aprill 2015: nõukogu ja Euroopa Parlament alustasid läbirääkimisi EFSI määruse lõpliku versiooni üle.

10. märts 2015: nõukogu võttis vastu oma läbirääkimispositsiooni (üldise lähenemisviisi) määruse eelnõu suhtes.

19. jaanuar 2015: nõukogu alustas tööd EFSI määrust käsitleva komisjoni ettepanekuga, mis esitati varem samal kuul.

18. detsember 2014: Euroopa Ülemkogu andis Euroopa investeerimiskavale oma toetuse.

ELi poliitilise tegevuse kindlaksmääramine

Euroopa Ülemkogu võttis 2014. aasta juunis vastu „strateegilise tegevuskava”, milles nähti ette viis ELi jaoks esmatähtsat tegevusvaldkonda

Miks on tarvis rohkem investeeringuid?

Investeeringute tase ELis on olnud mitu aastat märkimisväärselt madalam kriisieelsest, 2007. aasta tasemest.

Investeeringute madalat taset peetakse üheks põhjuseks, miks ELi ja eriti euroala majanduse elavnemine on olnud aeglane. Lisaks võivad püsivalt madalad investeeringud mõjuda negatiivselt pikaajalisele majanduskasvule ja konkurentsivõimele.

Taustteave

Investeeringute suurendamine on üks ELi strateegilises tegevuskavas kindlaks määratud strateegilisi esmatähtsaid valdkondi aastateks 2014–2019. Samuti on see üks ELi majanduspoliitika prioriteete struktuurireformide ja vastutustundliku eelarvepoliitika kõrval.