Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond (EFSI) on väga oluline osa Euroopa investeerimiskavast, mille eesmärk on edendada Euroopa Liidus pikaajalist majanduskasvu ja konkurentsivõimet.

Fondi eesmärk on aidata kasutada avalik-õiguslikku rahastamist, muu hulgas ELi eelarvest, et kaasata erainvesteeringuid paljude ELis teostatavate projektide jaoks. Projekte teostatakse sellistes valdkondades nagu taristud, teadusuuringud ja innovatsioon, haridus, tervis, info- ja kommunikatsioonitehnoloogia, aga ka muudes valdkondades.

Fond on eraldiseisev ja läbipaistev üksus ning Euroopa Investeerimispanga (EIP) poolt eraldi hallatav konto. Fond loodi 2015. aasta juulis Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi, Euroopa investeerimisnõustamise keskust ja Euroopa investeerimisprojektide portaali käsitleva määrusega.

Uus EFSIt käsitlev ettepanek

Nõukogu on alates 2016. aasta septembrist teinud tööd Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi käsitleva uue ettepanekuga, eesmärgiga muuta 2015. aasta EFSI määrust.

Detsembris 2016 leppis nõukogu kokku oma seisukohas, mille alusel hakatakse määruse ettepaneku üle pidama läbirääkimisi Euroopa Parlamendiga. Läbirääkimistega alustatakse pärast seda, kui parlament on leppinud kokku oma seisukohas.

Muudetud määrust käsitleva nõukogu seisukoha põhipunktid

Nõukogu nõustus enamiku väljapakutud muudatustega ja lisas mitmed enda ettepanekud.

Fondi kestus ja rahastamise tingimused

Vastavalt nõukogu läbirääkimisseisukohale:

  • pikendatakse fondi kestust kuni 2020. aastani
  • suurendatakse ELi eelarvetagatist 10 miljardi euro võrra kokku kuni 26 miljardi euroni (millest 16 miljardit eurot on realiseeritavateks tagatisteks kättesaadav 2018. aasta keskpaigani)
  • suurendatakse Euroopa Investeerimispanga (EIP) panust kuni 7,5 miljardi euroni (praegu 5 miljardit eurot)
  • suurendatakse fondi investeerimiseesmärki kokku 500 miljardi euroni
  • peaks EFSI toetus olema vajaduse korral kergesti kombineeritav toetusega muudest ELi rahastamisvahenditest, näiteks Euroopa struktuuri- ja investeerimisfondidest ja muudest fondidest

Toetuskõlblikud projektid ja valdkonnad

Nõukogu üldises lähenemisviisis tehakse ettepanek laiendada EFSI rahastamist sellistele valdkondadele nagu põllumajandus, metsandus, kalandus, vesiviljelus ja muudele biomajanduse valdkonnadele.

Samuti sisaldab see ettepanekut tagada, et ühegi EFSI toetatava projekti puhul ei kasutataks ega kaasataks maksude vältimise struktuure, näiteks agressiivset maksuplaneerimist ja sarnaseid skeeme.

Kliimamuutused

Nõukogu ettepaneku kohaselt võiks EFSI aidata kaasa ka kliimamuutustega võitlemise ELi eesmärkide saavutamisele. Pakutakse välja, et vähemalt 40 % EFSI toetusest taristute ja innovatsiooniga seotud kombineeritud eesmärkide saavutamiseks võiks minna kliimamuutuste alasele tegevusele. Nõukogu ettepaneku kohaselt ei peaks see määr hõlmama seda osa fondist, mis on mõeldud väikestele ja keskmise suurusega ettevõtjatele ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjatele.

Turutõrked ja investeerimise kitsaskohad

Üks fondi tugevdamise eesmärk on toetada neid projekte, mis aitavad selgelt käsitleda kindlakstehtud turutõrkeid või mitteoptimaalseid investeerimisolukordi.

Nõukogu teeb samuti ettepaneku, et EIP jagab Euroopa Komisjoniga teavet investeerimistakistuste kohta, mis ta on teinud kindlaks EFSI toimingute käigus. Nõukogu kutsub komisjoni üles kasutama seda teavet oma töös regulatiivse keskkonna parandamiseks, eesmärgiga hoogustada investeeringuid (Euroopa investeerimiskava nn kolmanda samba alusel).

Järgmine aruanne fondi tulemuste kohta

Nõukogu teeb ettepaneku, et Euroopa Komisjon hindab fondi tulemusi, ELi tagatise kasutamist ja investeerimisnõustamise keskuse toimimist ning esitab nõukogule aruanded.

Nõukogu ettepaneku kohaselt tuleb esimene aruanne esitada 30. juuniks 2018 ja teine aruanne 31. detsembriks 2019. Viimati nimetatud aruande põhjal tuleks teha edasine otsus selle kohta, kas fondi kestust 2020. aastale järgnevaks ajaks pikendada või selle tegevus lõpetada.

Läbipaistvus

Nõukogu lepib kokku, et EFSIst projektidele toetuse andmise otsused ja nende otsuste põhjendused peaksid olema üldsusele kättesaadavad. Nõukogu teeb ettepaneku avaldada need otsused pärast seda, kui EIP direktorite nõukogu on EFSI toimingud heaks kiitnud.

Töö nõukogus

15. detsember 2016: Euroopa Ülemkogu tervitas nõukogus saavutatud kokkulepet EFSI kestuse pikendamise kohta.

6. detsember 2016: nõukogu leppis kokku oma läbirääkimisseisukohas EFSI kestuse pikendamise ettepaneku suhtes.

20.–21. oktoober 2016: Euroopa Ülemkogu palus nõukogul leppida 2016. aasta detsembris kokku oma läbirääkimisseisukohas uue EFSI ettepaneku suhtes, võttes arvesse sõltumatut välishindamist, mis valmis novembris 2016.

September 2016: nõukogu alustas tööd uue ettepanekuga 2015. aasta EFSI määruse muutmiseks, et pikendada EFSI kestust ja teha tehnilisi muudatusi Euroopa investeerimisnõustamise keskuse osas.

25. juuni 2015: nõukogu võttis vastu EFSI määruse pärast seda, kui Euroopa Parlament oli selle 24. juunil 2015 heaks kiitnud. Määrus jõustus 2015. aasta juuli alguses.

28. mai 2015: nõukogu ja Euroopa Parlament saavutasid määruse eelnõu suhtes esialgse kokkuleppe.

23. aprill 2015: nõukogu ja Euroopa Parlament alustasid läbirääkimisi EFSI määruse lõpliku versiooni üle.

10. märts 2015: nõukogu võttis vastu oma läbirääkimisseisukoha (nõukogu üldise lähenemisviisi) kavandatava määruse suhtes.

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fond

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi peamised eesmärgid

  • suurendada EIP investeerimistehingute riskitaluvust
  • tegeleda turulünkade ja olukordadega, kus investeerimisaktiivsus on liiga madal
  • aidata 3 aasta jooksul luua umbes 315 miljardi euro ulatuses lisainvesteeringuid

Eesmärk

EFSI peamine ülesanne on võtta enda kanda mõned riskid seoses Euroopa Investeerimispanga (EIP) ja Euroopa Investeerimisfondi tegevusega.

EFSI poolt EIP-le pakutav suurem riskitaluvus võimaldab EIP-l investeerida tavapärasest suurema riskiprofiiliga projektidesse. ELi tagatisega EIP investeeringud peaksid ligi meelitama erainvesteeringuid.

Fond, mille koguväärtus on 21 miljardit eurot, peaks hinnangute kohaselt saavutama üldise mitmekordistava mõju suhtes 1:15, mis seega tähendaks uute investeeringute tegemist umbes 315 miljardi euro ulatuses.

See tähendab, et 21 miljardi euro suurune fond võimaldab Euroopa Investeerimispangal laenata investeerimiseks ja projektide rahastamiseks umbes 3 korda rohkem, s.o umbes 63 miljardit eurot.

Investeerimiseks saadaolevad 63 miljardit eurot tõmbavad omakorda eeldatavasti ligi erainvestorite investeeringuid, mille koguväärtus peaks olema umbes 315 miljardit eurot.

Prognoos kordaja kohta põhineb EIP ja Euroopa Komisjoni enda kogemustel sarnaste projektidega minevikus.

Ülesehitus

EFSI on eraldiseisev ja läbipaistev üksus ning eraldi hallatav konto EIPs. See täiendab EIP tavapäraseid investeerimistegevusi.

EFSI aluseks on:

  • 16 miljardi euro suurune tagatis ELi eelarvest (16 miljardi euro suuruse tagatise toetamiseks on ELi eelarvest määratud 8 miljardit eurot)
  • 5 miljardit eurot Euroopa Investeerimispangast

Juhtimine

Euroopa Strateegiliste Investeeringute Fondi juhitakse kahel tasandil:

  • juhatus
  • investeeringute komitee

EFSI igapäevase juhtimise ja investeeringute komitee koosolekute juhatamise eest vastutab tegevdirektor. Ta annab regulaarselt aru juhatusele.

Tegevdirektori kandidaadi valib juhatus. Valiku kiidab heaks Euroopa Parlament pärast kuulamist.

Juhatus

Juhatus koosneb neljast liikmest: kolm nimetab ametisse Euroopa Komisjon ja ühe EIP. EFSI juhatus langetab otsuseid järgmistes küsimustes:

  • EFSI üldine strateegia
  • EFSI riskiprofiil
  • EFSI tegevuspõhimõtted ja -kord
  • investeerimisplatvormide ja riiklike tugipankade suhtes kohaldatavad sätted

Juhatus langetab otsuseid ühehäälselt.

Investeeringute komitee

Investeeringute komitee vaatab projektid üle ja otsustab, millised neist saavad ELi tagatist kasutada. Komitee annab aru juhatusele.

Komitee koosneb 8 sõltumatust turueksperdist ja tegevdirektorist. Eksperdid nimetab pärast avatud ja läbipaistvat valikumenetlust ametisse juhatus kuni 3 aastaks, mida saab 1 korra pikendada.

EFSI töö korraldatakse selliselt, et oleks tagatud investeeringute komitee tegevuse sõltumatus.

Komitee teeb otsuseid lihthäälteenamusega.

Rahastatavad projektid

EFSI keskendub projektidele paljudes eri valdkondades, sealhulgas:

  • taristu arendamine
  • teadus- ja arendustegevus ning innovatsioon
  • investeeringud haridusse ja koolitusse, tervishoidu ning info- ja kommunikatsioonitehnoloogiasse
  • energiasektori arendamine

Ligikaudu veerand fondist on mõeldud väikeste ja keskmise suurusega ettevõtjate (VKEd) ning keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtjate toetamise projektide jaoks. Keskmise turukapitalisatsiooniga ettevõtja on kuni 3000 töötajaga ettevõte, mis ei ole VKE.

EFSI ei anna toetusi ega subsiidiume.

Projektide valimise kriteeriumid

Toetuskõlblikud projektid peavad:

  • olema majanduslikult ja tehniliselt elujõulised
  • toetama ELi eesmärke
  • olema suutelised võimendama muid rahastamisallikaid
  • olema sellised projektid, mis vajavad EFSI toetust ja mida ei saa ellu viia üksnes olemasolevate ELi ja EIP vahendite abil

Projekte saab rakendada kõikjal ELis ja kõikides nõuetele vastavates sektorites: geograafilisi ega sektoripõhiseid kvoote ei ole. Tagatakse, et EIP ei võtaks konkreetses sektoris või asukohas ülemääraseid riske.

Investeerimissuunised

Investeerimissuunistes, mis on sätestatud EFSI määruse lisas, määratakse kindlaks üksikasjalikumad projektide valimise kriteeriumid.

Investeeringute komitee kasutab suuniseid selleks, et teha otsuseid ELi tagatise kasutamise kohta erinevate projektide puhul.

Suuniseid on võimalik muuta delegeeritud aktidega.

Tagatis

EFSI määruse kohaselt annab EL 16 miljardi euro suuruse tagatise, et toetada EIP investeeringuid ja rahastamistehinguid. Selleks luuakse 8 miljardi euro suurune tagatisfond, et kaitsta ELi eelarvet EFSI tegevusest tuleneda võiva potentsiaalse kahjumi eest.

Tagatisfond moodustatakse järk-järgult ELi üldeelarvest ja selle sihttasemeks on 8 miljardit eurot. See moodustab 50% ELi poolt EFSI määruse alusel antava tagatise koguväärtusest.

Seda tagatist rahastatakse järgmiste vahendite ümberjagamisega:

  • 2,8 miljardit eurot Euroopa ühendamise rahastust
  • 2,2 miljardit eurot programmist „Horisont 2020”
  • 3 miljardit eurot kasutamata eelarvevarust

Fondi eluiga

Fondi asutamise määruse kohaselt peab Euroopa Komisjon hindama EFSI toimimist ja seda, kas ta on saavutanud määruse eesmärgid. Sõltuvalt hindamise tulemustest võib komisjon soovitada fondi tegevust pikendada.

2016. aasta alguses läbi viidud hindamise järel tegi Euroopa Komisjon ettepaneku EFSI määrust muuta, et pikendada fondi tegevust 31. detsembrini 2020.

Stabiilsuse ja kasvu pakti eeskirjad ja investeeringud

Euroopa Komisjon teeb ettepaneku, et liikmesriikide poolt EFSIsse tehtud makseid ei võeta arvesse stabiilsuse ja kasvu pakti ennetavate ega paranduslike eeskirjade alusel.

Kes võivad EFSI poolt edendatavates tegevustes osaleda?

ELi liikmesriigid

ELi liikmesriigid saavad anda oma panuse EFSIsse tagatiste või sularaha kujul.

Nad saavad kõnealustes tegevustes osaleda investeerimisplatvormide kaudu, mis luuakse projektide rühmade toetamiseks. Samuti saavad liikmesriigid panustada konkreetsete projektide rahastamisse.

Peale selle saavad liikmesriigid panustada riiklike tugipankade kaudu – need on avalik-õiguslikud asutused, mis tegutsevad finantseerimise alal liikmesriikides avaliku arendustegevuse toetamiseks.

Teised investorid

Teised, nii avaliku kui ka erasektori investorid, saavad panustada projektidesse või investeerimisplatvormidesse. EFSIsse tehtud panused ei anna mingil moel õigust mõjutada fondi juhtimist.

Järgmised sammud

Nõukogu alustab muudetud EFSI määruse eelnõu üle Euroopa Parlamendiga läbirääkimisi kohe, kui parlament on võtnud vastu oma läbirääkimisseisukoha.