Kasvav ebastabiilsus ELi lõunanaabruses on suurendanud nende inimeste hulka, kes püüavad jõuda Euroopa Liitu. EL ja selle liikmesriigid intensiivistavad jõupingutusi, et kujundada tõhus, humanitaarne ja turvaline Euroopa rändepoliitika.

Seejuures on oluline roll Euroopa Ülemkogul, kes seab strateegilised prioriteedid. Nende prioriteetide põhjal paneb ELi nõukogu paika teatavad tegevussuunad ja annab volitused läbirääkimiste pidamiseks kolmandate riikidega. Ta võtab vastu ka õigusakte ja määrab kindlaks konkreetseid programme.

Viimastel kuudel on nõukogu ja Euroopa Ülemkogu teinud tööd jõuliseks reageerimiseks mitmes valdkonnas. Rändesurve kronoloogia annab ülevaate nõukogu ja Euroopa Ülemkogu poolt rändesurvele ELi reageeringu kujundamiseks tehtud töö peamistest arengutest.

Valletta rändeteemaline tippkohtumine – interaktiivne kaart
Interaktiivse kaardi avamiseks klõpsa pildil (vaid inglise ja prantsuse keeles)

Samuti on nõukogu eesistujariik aktiveerinud ELi integreeritud korra poliitiliseks reageerimiseks kriisidele. Sellega pakutakse võimalusi tõhustada toetust nõukogu reageerimistegevusele kriisi korral nii poliitilisel kui ka töötasandil ning hõlmates komisjoni, Euroopa välisteenistust ja asjaomaseid asutusi.

ELi rändepoliitika tegevussuunad on järgmised:

  • koostöö päritolu- ja transiidiriikidega
  • ELi välispiiride tugevdamine
  • rändevoogude juhtimine ja inimsmugeldajate ohjeldamine
  • Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine
  • seaduslike rände kanalite loomine
  • kolmandate riikide kodanike integreerimise edendamine

koostöö päritolu- ja transiidiriikidega

Rände ja liikuvuse suhtes võetud üldine lähenemisviis on ELi ja kolmandate riikide vaheliste suhete üldiseks raamistikuks. Selle lähenemisviisi alusel on algatatud ja edasi arendatud mitmeid rändeteemalisi dialooge ning loodud koostööraamistikke asjaomaste kolmandate riikidega. 2015. aastal leppisid ELi juhid kokku Valletta tegevuskavas, et reageerida peamiselt Aafrika riikidest ELi saabuvate sisserändajate voogudele. 2016. aastal kiitis Euroopa Ülemkogu heaks uue rändealase partnerlusraamistiku loomise, et süvendada koostööd peamiste päritoluriikidega. Samal aastal võeti vastu ELi-Türgi avaldus, et tegeleda Türgi kaudu ELi saabuva ebaseadusliku rände vooga. Lisaks võtab EL meetmeid, et rahuldada Türgis, Jordaanias ja Liibanonis asuvate Süüria põgenike kiireloomulisi humanitaarvajadusi.

ELi välispiiride tugevdamine

ELi välispiiride tõhus haldamine on ELis vaba liikumise hea toimimise seisukohast väga oluline. 2016. aasta oktoobris käivitati Euroopa Piiri- ja Rannikuvalve Amet, tulenevalt Euroopa Ülemkogu 2015. aasta septembri üleskutsest tugevdada välispiirikontrolli. Praegu peetakse läbirääkimisi tugevdatud kontrolli kehtestamise üle välispiiridel ning kontrolli tugevdamise üle uute tehnoloogiate kasutamise abil.

Põhimõisted

Tagasivõtuleping – leping, milles sätestatakse eeskirjad ebaseaduslike riigis viibijate tagasisaatmiseks nende päritolu- või transiidiriiki.

Ümberpaigutamine – rahvusvahelise kaitse taotluse esitanud isiku saatmine tema taotluse läbivaatamise eest vastutavast liikmesriigist (praegu Kreeka või Itaalia) teise liikmesriiki.

Ümberasustamine – selgelt rahvusvahelist kaitset vajavate kolmanda riigi põgenike saatmine kolmandast riigist ELi liikmesriiki.

Rändevoogude juhtimine ja inimsmugeldajate ohjeldamine

ELi rändepoliitika üks peamisi prioriteete on ebaseadusliku rände ennetamine ning ebaseaduslike rändajate tagasisaatmine nende päritoluriiki. Tagasisaatmisdirektiivis sätestatakse selged, läbipaistvad ja õiglased eeskirjad ebaseaduslikult riigis viibivate kolmandate riikide kodanike tagasisaatmiseks. ELi tagasivõtulepingud on väga olulised ELi tagasisaatmispoliitika rakendamiseks. EL on loonud ka mitu mereväeoperatsiooni, et turvata ELi piire, päästa rändajate elusid merel ning võidelda inimkaubanduse võrgustike ja smugeldajate vastu.

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine

Rändekriis tõi esile Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimise vajaduse. Kehtiva raamistiku alusel ei kohelda varjupaigataotlejaid ühetaoliselt ning taotluste rahuldamise määrad on erinevad, mis võib õhutada teisest rännet ja soodsaima varjupaigariigi valimist. Nõukogu vaatab praegu läbi Euroopa Komisjoni poolt Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimiseks esitatud seitset seadusandlikku ettepanekut.

Seadusliku rände kanalite loomine

EL on pühendunud sellele, et tagada rahvusvahelise kaitse vajajatele turvalised ja seaduslikud võimalused Euroopasse jõudmiseks. 2015. aasta juulis leppisid liikmesriigid kokku 22 504 isiku ümberasustamises. 2016. aasta märtsi ELi-Türgi avalduses nähakse ette, et iga Kreeka saartelt Türgisse tagasi saadetud süürlase kohta asustatakse üks süürlane Türgist ümber ELi. 13. juulil 2016 tegi komisjon ettepaneku alalise ELi ümberasustamise raamistiku kohta, millega luuakse ühised standardid ja menetlused. Lisaks vaatab nõukogu läbi ettepanekut, millega soovitakse parandada sinise kaardi direktiivi, et meelitada ligi kõrgelt kvalifitseeritud talente, keda ELi majandus vajab.

Kolmandate riikide kodanike integreerimise edendamine

Pagulas- ja rändekriisile reageerimiseks võetud ümberpaigutamis- ja ümberasustamismeetmed on toonud esile vajaduse toetada väiksema integratsioonikogemusega liikmesriike. Kolmandate riikide kodanikud seisavad ELis sageli silmitsi takistustega tööhõive, hariduse ja sotsiaalse kaasatuse vallas. Nõukogu kutsus oma 2016. aasta detsembri järeldustes liikmesriike üles vahetama parimaid tavasid kolmandate riikide kodanike integreerimise kohta, parandama integratsiooni seiret ja hindamist ning käsitlema kolmandate riikide kodanike kvalifikatsioonide ja oskuste tunnustamise küsimust.