Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimine

Euroopa ühises varjupaigasüsteemis nähakse ette kõikide varjupaigataotlejate ja -taotluste käsitlemise ühised miinimumnormid.

Praktikas ei kohtle liikmesriigid varjupaigataotlejaid ühetaoliselt, samuti on taotluste rahuldamise määrad liikmesriigiti erinevad.

Need erinevused võivad õhutada teisest rännet ja soodsaima varjupaigariigi valimist ning seda on süvendanud alates 2015. aasta algusest kestnud pagulas- ja rändekriis. Seepärast on mitu liikmesriiki kehtestanud sisepiiridel ajutise piirikontrolli.

Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformiga soovitakse:

  • muuta süsteem tõhusamaks ja rändesurvele vastupidavamaks
  • kõrvaldada tõmbetegurid ja teisene ränne
  • võidelda kuritarvituste vastu ning tagada piisav toetus kõige rohkem mõjutatud liikmesriikidele

 

2017

23. juuni

ELi juhid kinnitavad taas oma tahet Euroopa ühist varjupaigasüsteemi reformida

Euroopa Ülemkogu juunikuu kohtumisel kordasid ELi juhid taas Euroopa ühise varjupaigasüsteemi reformimise vajadust. Juhid ütlesid, et „tänu Malta eesistumise ajal tehtud edusammudele on jõutud ühisele arusaamale, et reformitud Euroopa ühine varjupaigasüsteem peab saavutama õige tasakaalu vastutustunde ja solidaarsuse vahel“.

Euroopa Ülemkogu kutsus nõukogu üles jätkama läbirääkimisi ning muutma vajaduse korral seadusandlikke ettepanekuid, tehes seda komisjoni toel.

Ajutine sisepiirikontroll

Rände- ja pagulaskriisi tõttu on mitmel liikmesriigil raskusi tõhusa välispiirikontrolli tagamisega. Selliste puudujääkide tulemusena on tekkinud ebaseaduslike rändajate teisene ränne, mis ohustab tõsiselt mitme liikmesriigi avalikku korda ja sisejulgeolekut.

Nõukogu võttis 2017. aasta veebruaris vastu soovituse jätkata sisepiiridel ajutise piirikontrolli teostamist Austrias, Saksamaal, Taanis, Rootsis ja Norras. Seda võib teha üksnes konkreetsetel piirilõikudel ning mitte kauem kui kolm kuud. See otsus järgnes 2016. aasta mais vastu võetud otsusele pikendada nimetatud riikides ajutise sisepiirikontrolli teostamist kuue kuu võrra ja 2016. aasta novembris vastu võetud otsusele pikendada sisepiirikontrolli teostamist veel kolme kuu võrra.

See esialgne 2016. aasta mai otsus võeti vastu pärast seda, kui komisjon oli 2016. aasta veebruaris vastu võtnud soovituse Kreekas välispiiri haldamise valdkonnas Schengeni acquis’ kohaldamisel kindlaks tehtud mitme puuduse kõrvaldamiseks.

Schengeni piirieeskirjadega on ette nähtud, et kui kolm kuud pärast sellise soovituse vastuvõtmist on tõsised puudused endiselt alles ja võetud meetmed ei ole osutunud piisavaks, võib komisjon käivitada artiklis 29 sätestatud menetluse kohaldamise.

See menetlus võimaldab komisjonil esitada nõukogu poolt vastu võetava soovituse ühel või mitmel sisepiirilõigul piirikontrolli taaskehtestamise kohta. Sellise kontrolli võib kehtestada kuni kuueks kuuks. Seda võib pikendada täiendavate kuuekuuliste ajavahemike kaupa kuni kaheks aastaks.