Justiits- ja siseküsimuste strateegilised suunised

Lissaboni lepingus on sätestatud, et Euroopa Liit peab olema vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajanev ala, kus täielikult austatakse põhiõigusi. Selle saavutamiseks on Euroopa Ülemkogule antud ülesanne määratleda strateegilised suunised seadusandliku ja operatiivtegevuse kavandamiseks sellel alal. Suunistes käsitletakse selliseid aspekte nagu piirikontroll, rände- ja varjupaigapoliitika ning politsei- ja õigusalane koostöö.

2014. aasta juunis määratles Euroopa Ülemkogu eelseisvate aastate strateegilised suunised vabadusel, turvalisusel ja õigusel rajaneva ala kohta. Kõnealused suunised on kooskõlas samuti juunis vastu võetud ELi strateegilises tegevuskavas seatud prioriteetidega. Suunised tuginevad Stockholmi programmi (justiits- ja siseküsimuste mitmeaastane programm aastateks 2010–2014) rakendamisel tehtud edusammudele.

Suunistest tehakse vahekokkuvõte 2017. aastal.

Üksikasjalikum teave

Pärast Lissaboni lepingu vastuvõtmist keskendus EL selliste õigusaktide väljatöötamisele, mille abil luua justiits- ja siseküsimuste jaoks tugev õigusraamistik. 2014. aasta juunis vastu võetud strateegiliste suuniste kohaselt on nüüd rõhk olemasolevate õigusaktide ja poliitikameetmete rakendamisel ja konsolideerimisel. Seoses sellega rõhutatakse strateegilistes suunistes vajadust:

  • järjepidevalt ja tõhusalt rakendada olemasolevaid meetmeid
  • tihendada koostööd
  • suurendada ELi asutuste rolli
  • uurida uute tehnoloogiate potentsiaali

Euroopa Ülemkogu märkis samuti vajadust parandada seost ELi sise- ja välispoliitika vahel. Sellised ülemaailmse tähtsusega valdkonnad nagu rände- ja varjupaigaküsimused, terrorismivastane võitlus ja isikuandmete kaitse vajavad käsitlemist nii ELi sees kui ka suhetes kolmandate riikidega.

Lisaks nimetatud üldistele aspektidele on strateegilistes suunistes üksikasjalikult esitatud justiits- ja siseküsimuste erinevate valdkondade põhiprioriteedid.

1. Põhiõiguste kaitse ja edendamine

EL peab tagama põhiõiguste kaitse ja edendamise nii ELi sees kui ka väljaspool ELi. Põhiõigustest pööratakse erilist tähelepanu andmekaitsele. Selles valdkonnas on strateegilistes suunistes seatud üheks eesmärgiks võtta vastu üldine andmekaitseraamistik. Nimetatud uus raamistik jõustus 2016. aasta mais.

2. Rände-, varjupaiga- ja piiriküsimused

Peamisteks eesmärkideks selles valdkonnas on:

  • optimeerida kasu, mida seaduslik ränne võib ELile tuua
  • anda kaitset neile, kes seda vajavad
  • võidelda ebaseadusliku rändega, vältides Euroopasse püüdlevate rändajate hukkumist

Seejuures tuleb arvesse võtta solidaarsuse ja vastutuse õiglase jagamise põhimõtteid.

Seaduslik ränne

Elanikkonna vananemisest tulenevate probleemidega toimetulekuks peab Euroopa jääma atraktiivseks sihtkohaks andekatele inimestele ning kasutama maksimaalselt ära seadusliku rändega kaasnevaid võimalusi. Strateegilistes suunistes kutsutakse üles korraldama arutelu äriringkondade ja muude sotsiaalpartneritega, võtma vastu sidusad ja tõhusad eeskirjad ning töötama välja liikmesriikide aktiivse integratsioonipoliitika.

Varjupaigapoliitika

ELi pühendumus rahvusvahelise kaitse pakkumisele nõuab tugevat Euroopa varjupaigapoliitikat. Strateegilistes suunistes seatud üks peamisi prioriteete on Euroopa ühise varjupaigasüsteemi ülevõtmine ja rakendamine. See võimaldab anda varjupaigataotlejatele samu menetluslikke tagatisi ja kaitset igas ELi liikmesriigis.

Samuti kutsus Euroopa Ülemkogu üles suurendama Euroopa Varjupaigaküsimuste Tugiameti (EASO) rolli – tegemist on ELi asutusega, mis vastutab koostöö tihendamise ja liikmesriikide toetamise eest varjupaigaküsimustes.

Ebaseaduslik ränne

Ebaseadusliku rände küsimuses kutsutakse strateegilistes suunistes üles võtma meetmeid selle nähtuse algpõhjustega võitlemiseks ning tegelema rändevoogudega. Mõlema aspekti puhul etendab olulist osa koostöö rändajate päritolu- ja transiitriikidega. Rändeküsimustes tehtav koostöö on määratletud rände ja liikuvuse suhtes võetud üldises lähenemisviisis, mis on ELi raamistik dialoogi pidamiseks ja koostööks ELi mittekuuluvate päritolu-, transiit- ja sihtriikidega.

Euroopa Ülemkogu seatud peamised eesmärgid ebaseadusliku rände valdkonnas on järgmised:

  • tõhustada ja laiendada piirkondlikke kaitseprogramme
  • jõuliselt tegeleda inimeste ebaseadusliku üle piiri toimetamise ja inimkaubanduse küsimustega
  • kehtestada tõhus ühine tagasisaatmispoliitika

Piiri- ja viisaküsimused

Piirikontrolli puudumine sisepiiridel ja ELi saabuvate reisijate arvu pidev suurenemine nõuab ELi ühiste välispiiride tõhusat ja ajakohastatud haldamist. Euroopa Ülemkogu kutsus üles:

  • ajakohastama piirihaldust kulutõhusal viisil
  • suurendama Frontexi ja uue Euroopa piiride valvamise süsteemi (EUROSUR) pakutavat abi
  • uurima Euroopa piirivalvesüsteemi loomise võimalust
  • ajakohastama ühist viisapoliitikat

3. Julgeolek: kuritegevuse ja terrorismi vastane võitlus

Terrorismi ning raske ja organiseeritud kuritegevuse vastase võitluse valdkonnas kutsutakse strateegilistes suunistes üles:

  • mobiliseerima kõik õigusalase koostöö ja politseikoostöö vahendid
  • tugevdama Europoli ja Eurojusti rolli

Seda peaks toetama:

  • sisejulgeolekustrateegia läbivaatamine
  • küberturbe ja küberkuritegevuse suhtes võetava kõikehõlmava lähenemisviisi väljatöötamine
  • radikaliseerumise ja ekstremismi ennetamine ning välisvõitlejate probleemi käsitlemine

4. Õigusalane koostöö

Euroopa Ülemkogu toonitas vajadust tõelise Euroopa õigusruumi järele, kus austatakse erinevaid õigussüsteeme ja valitseb suurem vastastikune usaldus üksteise õigussüsteemide suhtes. Mõningad peamised tegevusvaldkonnad on:

  • ELi õigusaktide järjepidevuse ja selguse edendamine
  • õigusemõistmisele juurdepääsu lihtsustamine
  • süüdistatavate õiguste ja kuriteoohvrite kaitse tugevdamine
  • kohtuotsuste vastastikuse tunnustamise tugevdamine
  • Euroopa Prokuratuuri loomise üle peetavate läbirääkimiste edendamine
  • piiriülese tegevuse, operatiivkoostöö ja väljaõppe hõlbustamine

5. Vaba liikumine

Euroopa Ülemkogu kordas, et ELi kodanike õigust vabalt liikuda, elada ja töötada teistes liikmesriikides tuleb kaitsta, võideldes samal ajal võimaliku väärkasutamise ja pettuslike nõuete esitamisega.