Eesistuja Donald Tuski kiri ELi juhtidele enne nende mitteametlikku õhtusööki Tallinnas

Euroopa Ülemkogu
  • 21.09.2017
  • 18:25
  • Pressiteade
  • 529/17
  • Ühtne turg
  • Siseasjad
  • Välisasjad ja rahvusvahelised suhted
  • Euroala
  • Institutsioonilised küsimused
  • Eelarve
21.09.2017
Pressi kontaktteave

Preben Aamann
Euroopa Ülemkogu eesistuja pressiesindaja
+32 22815150
+32 476850543

Peaminister Ratas palus mul juhatada õhtusööki enne Tallinna digitaalvaldkonna tippkohtumist ning see on ka selle kirja kirjutamise põhjus.

29. juunil 2016, mõni päev pärast Brexiti hääletust Ühendkuningriigis, otsustasime alustada arutelu 27 liikmesriigist koosneva Euroopa Liidu tuleviku üle. Esimene sellele teemale pühendatud kohtumine toimus septembris 2016, kus me võtsime vastu Bratislava tegevuskava. Me leppisime kokku, et pöörame põhitähelepanu meie kodanike kõige pakilisematele mureküsimustele: ränne, julgeolek ning majandus- ja sotsiaalküsimused. Me arendasime seda tegevuskava edasi käesoleval aastal Maltal ja Brüsselis ning selle tulemusena sündis Rooma deklaratsioon, milles esitati terviklikum visioon eelseisvateks aastateks.

Samal ajal lubasime jätkata selle tegevuskavaga tööd meie korralistel Euroopa Ülemkogu kohtumistel. Meil on õnnestunud leida lahendus mitmele küsimusele, mille tulemusel on olukord praegu Euroopas parem ja mis lubab meil vaadata tulevikku suurema optimismiga. Rändeküsimuses keskendusime kõigepealt Vahemere idaosa ning seejärel Vahemere keskosa rändeteele, taastades kontrolli oma välispiiride üle ja vähendades ebaseaduslike sisserändajate ja merel hukkunute arvu. Julgeoleku vallas tugevdasime veelgi oma vahendeid võitluses terrorismiga ja tegime suuri edusamme Euroopa kaitses, sealhulgas koostöös NATOga. Majanduse poole pealt alustasime uue suuna andmisega meie kaubanduspoliitikale, et leevendada globaliseerumise negatiivset mõju. Me säilitame suured ambitsioonid seoses turu avamisega (kaubanduslepingud Kanada ja Jaapaniga) ning tugevdame samal ajal oma jõulist vastust ebaausatele kaubandustavadele.

Kõigis neis küsimustes seisab meil ees suur ja raske töö. Meil on vaja tugevdada välisrändepoliitikat, parandada tagasisaatmissuutlikkust ja leida püsivad lahendused seoses reformitud varjupaigasüsteemiga. Me peame jätkama Euroopa kaitse tugevdamist, alustades esimese asjana alalise struktureeritud koostöö sisseseadmisest detsembris. Samamoodi on meil vaja jätkata oma majandusliku baasi parandamist, sealhulgas digitaalse ühtse turu kaudu (Tallinna tippkohtumine), tagades samal ajal, et see oleks sotsiaalselt tasakaalus (Göteborgi tippkohtumine novembris).

Samuti tuleb meil teha otsus euro edasise arengu kohta. Majandus- ja rahaliidu kohe ja lõplikult väljakujundamiseks ei ole olemas imerohtu. Kuid ma olen veendunud, et meil on kohustus parandada majandus- ja rahaliidu toimimist ning seda järk-järgult tugevdada. Meie prioriteet peaks olema saada pangandusliidu loomisega valmis kooskõlas kokkulepitud ajakavaga, nii et euroala tugevneks struktuuriliselt. See tähendab, et meil tuleb valmistada ette ühine kaitsemeede pangandusliidu jaoks, jätkata tööd riskide edasise vähendamisega ning liikuda Euroopa hoiuste tagamise skeemi kehtestamise suunas. Me peaksime samuti parandama Euroopa tegutsemissuutlikkust, mis võiks hõlmata ESMi edasiarendamist Euroopa Valuutafondiks. Euroala juhtimise ja eelarvevahendite kohta on pakutud mitmeid ideid, mis vajavad põhjalikku arutamist. Selle tegevuskavaga edasiliikumiseks korraldan ma detsembris euroala tippkohtumise, mis toimub kaasavas formaadis. Konkreetsed otsused nendes küsimustes tuleks teha Euroopa Ülemkogus hiljemalt järgmise aasta juunis.

Samal ajal peaksime jätkama liidu rahvusvahelise rolli arendamist nii oma naabruses kui ka ülemaailmsel tasandil. Teen ettepaneku arutada oktoobris toimuval Euroopa Ülemkogul meie vastust arengutele suhetes Türgiga ning järgmise aasta mais on kokkuleppel peaminister Borisoviga kavas koguneda Bulgaarias Lääne-Balkani riikide tippkohtumisele. Samuti on meie töös endiselt tähtsal kohal kaubandus.

Vaadates kaugemale nendest pakilistest prioriteetidest, seisab meil ees suur töö ELi järgmise mitmeaastase eelarvega. See arutelu, mis kujundab meie poliitikaid eelseisvateks aastateks, algab intensiivselt siis, kui oleme sõlminud kokkuleppe Ühendkuningriigi väljaastumise kohta. See on tähtis arutelupunkt meie töös seni, kuni me jõuame õigel ajal 2021. aastal algavas uues mitmeaastases finantsraamistikus konsensusele.

Me ei saa käsitleda – ja ammugi lahendada – kõiki neid küsimusi Tallinnas. Kuid ma usun, et see kohtumine on hea võimalus arutada, kuidas me sellele mõttevahetusele läheneme, pidades silmas paljusid hiljuti kuuldud huvitavaid seisukohavõtte nii arutelu sisu, meetodi kui ka eesmärkide kohta. Loodan teilt saada suuniseid, et pärast meie arutelu otsustada, kuidas Euroopa Ülemkogu tööd selles küsimuses korraldada. Et tagada avatud, otsekohene ja vaba arvamustevahetus nendel teemadel, ei tugine me ühelegi dokumendile ja meie arutelude tulemuste kohta ei koostata kirjalikke järeldusi.

Lõpetuseks soovin märkida, et me kõik peaksime olema teadlikud, et Brexit on endiselt üks meie põhiülesandeid. Seda küsimust arutame meie järgmisel artikli 50 põhjal toimuval 27 liikmesriigi kohtumisel oktoobris.