Me kasutame küpsiseid (cookies) selleks, et saaksite meie veebisaidil kindlasti parima kogemuse. Lisateave selle kohta, kuidas me küpsiseid kasutame ja kuidas saate muuta oma seadistusi.

Õigusalane koostöö

Kodanike elu lihtsustamine: õiguse- ja õiglusepõhine Euroopa

 

Eurojust

Eurojusti loomine 2002. aastal oli märk õigusalase koostöö kiirendamisest, mille kohta Euroopa Ülemkogu võttis vastu otsuse oma 1999. aasta kohtumisel Tamperes. Samuti 2002. aastal nõukogu raamotsusega loodud Euroopa vahistamismäärus on oluline samm edasi Euroopa tõhusate koostöövahendite väljatöötamisel. Stockholmi programmiga arendatakse neid saavutusi edasi:


 Vastastikuse tunnustamise põhimõtte rakendamise edendamine

Kriminaalasjades asendatakse kõik tõendite saamise vahendid laiaulatusliku süsteemiga, mis hõlmab võimaluse korral kõiki tõendite liike, näeb ette rakendamise tähtajad ning piiritleb keeldumise põhjused.

 

Muuhulgas võimaldab Lissaboni leping luua Eurojusti põhjal Euroopa prokuratuuri.

Laieneb vastastikuse tunnustamise põhimõtte kohaldamine.

Õigusalase koostöö valdkonnas võimaldab nõukogu 2008. aasta otsus Eurojusti tugevdamise kohta jätkata järgmistel aastatel Eurojusti arendamist, eelkõige seoses uurimise alustamise ja kohtualluvuskonfliktide lahendamisega. Muuhulgas võimaldab Lissaboni leping luua Eurojusti põhjal Euroopa prokuratuuri.

Tsiviilasjades jätkub Stockholmi programmiga hõlmatud ajavahemiku jooksul vahemeetmete (välisriigi kohtuotsuste täidetavaks tunnistamise menetluse) kaotamise protsess. Selle protsessiga kaasnevad mitmed kaitsemeetmed, muuhulgas sellised, mis on seotud menetlusõigusega ning vajaduse korral kodanike elu olulistes valdkondades, näiteks lahutuse küsimuses kohaldatava seaduse kindlaksmääramise eeskirjad. Vastastikust tunnustamist laiendatakse samuti olulistele valdkondadele, näiteks pärimisküsimustele ja testamentidele, abielusuhtest tulenevatele varalistele õigustele ning lahkumineku varalistele tagajärgedele, võttes samas arvesse liikmesriikide õigussüsteemide eripära.

 

 

■ Vastastikuse usalduse suurendamine

Liit toetab liikmesriikide jõupingutusi nende kohtusüsteemide tõhususe parandamisel, soodustades parimate tavade vahetamist ja õigussüsteemi ajakohastamist käsitlevate uuenduslike projektide väljatöötamist. Eelkõige toimub see kõrgemate ametnike ja kohtunike võrgustike moodustamise ja arendamise teel.

■ Ühiste eeskirjade väljatöötamine

Kriminaalõiguses tuleks eriti rasked ja piiriülese mõõtmega õiguserikkumised ühiselt kuriteoks klassifitseerida ja nende suhtes tuleks kohaldada ühiseid maksimaalsete sanktsioonide miinimummäärasid. Esmatähtsaks peetakse terrorismi, inimkaubanduse, ebaseadusliku uimastikaubanduse, naiste ja laste seksuaalse ekspluateerimise, lapsporno ja küberkuritegude vastast võitlust.

Tsiviilõiguses kaasnevad välisriigi kohtuotsuse tunnustamise menetluse kaotamisega mitmed kaitsemeetmed, eelkõige seoses tagaseljaotsusega. Tegemist võib olla eelkõige menetlusõiguslike meetmete või kollisiooninormidega (näiteks dokumentide kättetoimetamine või õigus vaidlustada tunnustatavat otsust).

■ Kodanikele ja õigusvaldkonna töötajatele kättesaadavad uued tehnoloogiad

Euroopa e-õiguskeskkonna portaal on ühtne veebileht.

Euroopa e-õiguskeskkonna portaal on ühtne veebileht, mis võimaldab kodanikele ja õigusvaldkonna töötajatele juurdepääsu asjaomasele kasulikule teabele ja

teatavatele funktsioonidele. See hõlbustab kodanike juurdepääsu õigusekaitsele ning toetab muuhulgas majandustegevust. Julgustatakse videokonverentside korraldamist, näiteks selleks, et vältida mõnikord raskeks osutuvat ohvrite ühest kohast teise reisimist. Kooskõlas andmekaitse eeskirjadega ühendatakse omavahel järk-järgult teatavad riiklikud registrid (nt maksejõuetusregistrid). Teatavaid Euroopa või siseriiklikke piiriüleseid menetlusi (nt Euroopa maksekäsumenetlust) võib teha Interneti teel. E-õiguskeskkonna süsteemi hallatakse detsentraliseeritud viisil, samal ajal seda Euroopa tasandil koordineerides.

■ Tugevdada liidu rahvusvahelist mõjujõudu

Tsiviilõiguses tegutseb Euroopa Liit tänu oma Haagi rahvusvahelise eraõiguse konverentsi liikmelisusele aktiivselt selle nimel, et konventsioonid ratifitseeriks võimalikult suur hulk liikmesriike. Kriminaalõiguses edendab liit aktiivselt partnerriikide võimalikult laialdast ühinemist kõige olulisemate konventsioonidega ning osutama õigusaktide nõuetekohase rakendamise eesmärgil võimalikult palju abi teistele riikidele.

Liidu institutsioonid tagavad liidu ja rahvusvahelise õiguskorra vahelise sidususe. Eelkõige tuleks tagada võimalikult suur sidusus Euroopa Nõukogu tööga.