Me kasutame küpsiseid (cookies) selleks, et saaksite meie veebisaidil kindlasti parima kogemuse. Lisateave selle kohta, kuidas me küpsiseid kasutame ja kuidas saate muuta oma seadistusi.

Kodanike õigused

Kodanikuõiguste edendamine: õigustepõhine Euroopa

Alates Maastrichti lepingu jõustumisest annab Euroopa kodakondsus liikmesriikide kodanikele lisaõigusi, sealhulgas õiguse vabalt liikuda ja elada, õiguse hääletada ja kandideerida kohalikel ja Euroopa Parlamendi valimistel, õiguse teise liikmesriigi diplomaatilisele kaitsele väljaspool ELi ning õiguse esitada petitsioon parlamendile ja Euroopa ombudsmanile. Stockholmi programm süvendab seda kodakondsust:


■ Põhiõigustel rajanev Euroopa 

Liit on alustanud läbirääkimisi, et ühineda Euroopa inimõiguste konventsiooniga. See tugevdab liidu kohustust tagada kõigil oma tegevusaladel põhiõiguste ja -vabaduste aktiivne edendamine. 


■ Vaba liikumise õiguse täielik teostamine 

Juhul kui kõik Schengeni acquis kohaldamiseks nõutavad tingimused on täidetud, võtab EL kõik vajalikud meetmed kontrolli eemaldamiseks nende liikmesriikide sisepiiridelt, kes on teatanud oma valmisolekust liituda Schengeni alaga. SIRENE võrgustik mängib Schengeni ala juhtimisel peamist rolli. 

Erilist tähelepanu tuleb eelkõige pöörata seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise ohvriks langenud lastele ning inimkaubanduse ohvriks langenud lastele ja saatjata lastele.

Samuti tuleb erilist tähelepanu pöörata terrorismiohvritele.

Võtta arvesse isikuandmete sagenevat vahetamist ja vajadust tagada eraelu puutumatuse kaitse.

Igal liidu kodanikul, kes asub kolmandas riigis, kus tema liikmesriik ei ole esindatud, on õigus mis tahes teise liikmesriigi diplomaatiliste esinduste kaitsele.

 

 Elamine üheskoos alal, kus austatakse mitmekesisust ja kaitstakse kõige haavatavamaid isikuid

Liidu sisserändepoliitika kontekstis tuleb eelkõige pöörata erilist tähelepanu seksuaalse ärakasutamise ja väärkohtlemise ohvriks langenud lastele ning inimkaubanduse ohvriks langenud lastele ja saatjata lastele. Samuti peavad liit ja liikmesriigid jätkama oma ühiseid jõupingutusi, et kaitsetus olukorras olevad isikuterühmad ja eriti romad igakülgselt ühiskonda kaasata, soodustades nende osalemist haridussüsteemis ja tööturul ning võttes meetmeid, et ennetada vägivalda nende vastu. Kõige haavatavamad isikud, kes asuvad liikmesriigis, milles nad ei ole ei kodanikud ega residendid, vajavad spetsiifilist õigusalast abi ja kaitset. Samuti tuleb erilist tähelepanu pöörata terrorismiohvritele. (vt: Terrorismivastane võitlus).


■ Üksikisikute õigused kriminaalmenetluses

Kriminaalmenetluses kahtlustatavate või süüdistatavate isikute õiguste kaitsmine on liidu alusväärtus, mis on oluline, et säilitada liikmesriikide vastastikune usaldus ja üldsuse usaldus liidu vastu. Seda silmas pidades võeti vastu tegevuskava, mille eesmärk on suurendada kahtlustatavate või süüdistatavate isikute menetlusõigusi kriminaalmenetluses.

■ Kodanikuõiguste kaitse infoühiskonnas

Liidu ees seisab keeruline ülesanne: Võtta arvesse isikuandmete sagenevat vahetamist ja vajadust tagada eraelu puutumatuse kaitse. EL tugevdab oma kõikehõlmavat strateegiat isikuandmete kaitsmiseks nii ELi siseselt kui ka oma suhetes kolmandate riikidega. Seega hõlmab üks üldine direktiiv eelkõige peamisi elemente, mis peavad sisalduma õiguskaitse eesmärkidel kolmandate riikidega sõlmitavates andmekaitset käsitlevates lepingutes, tuginedes andmekaitse kõrgele tasemele.

■ Osalemine liidu demokraatias

ELi lepingu artikliga 11ette nähtud liidu kodanikualgatusega luuakse kodanike osaluse uus mehhanism. Sellega seoses uuritakse, kuidas saab korraldada Euroopa Parlamendi valimised ühisel valimispäeval.


■ Kodanike kaitse kolmandates riikides

Igal liidu kodanikul, kes asub kolmandas riigis, kus tema liikmesriik ei ole esindatud, on õigus mis tahes teise liikmesriigi diplomaatiliste esinduste kaitsele. Võetakse asjakohased meetmed, millega luua konsulaarkaitse hõlbustamiseks vajalik koordineerimine ja koostöö.