Me kasutame küpsiseid (cookies) selleks, et saaksite meie veebisaidil kindlasti parima kogemuse. Lisateave selle kohta, kuidas me küpsiseid kasutame ja kuidas saate muuta oma seadistusi.

ELi mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavad läbirääkimised

Mitmeaastast finantsraamistikku käsitlev määrus

Mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas määruses sätestatakse iga-aastased maksimumsummad (ülemmäärad), mida ELil on lubatud poliitikavaldkondade (rubriikide) puhul kulutada minimaalselt viie aasta pikkuse ajavahemiku jooksul. Samuti sätestatakse selles kogukulude iga-aastane üldine ülemmäär.

Praeguse mitmeaastase finantsraamistiku eelarvetsükkel hõlmab aastaid 2007–2013. Kavandatav uus mitmeaastane finantsraamistik hõlmaks aastaid 2014–2020.

 

1. Mis on mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse eesmärk?

Mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määruse eesmärk on:

  1. väljendada arvudes poliitilisi prioriteete aastaid 2014–2020 hõlmavaks eelarvetsükliks;
  2. tagada ELi puhul eelarvedistsipliin;
  3. hõlbustada ELi aastaeelarve vastuvõtmist mitmeaastase raamistiku abil.

Mitmeaastast finantsraamistikku käsitleva määrusega määratakse üldjoontes kindlaks üksikasjalikuma ELi aastaeelarve kulude pool. ELi eelarves lepivad iga-aastase eelarvemenetluse käigus ja Euroopa Komisjoni ettepaneku alusel kokku nõukogu ja Euroopa Parlament, järgides mitmeaastase finantsraamistiku puhul kehtestatud kulude piirmäärasid. Kuna mitmeaastase finantsraamistiku ülemmäärad ei kujuta endast kulude mahulisi eesmärke, siis on ELi aastaeelarve tavaliselt väiksem kui mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas määruses sätestatud kulude ülemmäärad. Ainus erand on ühtekuuluvuspoliitika, mille puhul käsitatakse mitmeaastase finantsraamistiku asjaomast ülemmäära kulude mahulise eesmärgina.

Mitmed eelarvevahendid on praegu jäetud mitmeaastasest finantsraamistikust väljapoole

Mitmeaastane finantsraamistik ei kujuta endast ELi aastaeelarvet.
ELi aastaeelarve peab alati jääma mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas määruses sätestatud kulude ülemmääradest väiksemaks.

 

2. Mida kujutavad endast mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas määruses sätestatud kulude ülemmäärad ja rubriigid?

Mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevas määruses sätestatakse ülemmäärad 2 liiki iga-aastaste kulude jaoks:

  • kulukohustused – õiguslikult siduvad lubadused kulutada raha, mida ei pea ilmtingimata maksma välja samal aastal, vaid mida võib maksta välja mitme eelarveaasta jooksul;
  • maksed – asjaomasel aastal tegelikult välja makstavad summad.

Kulude ülemmäärasid on 2 liiki:

  • kulukohustuste ülemmäär iga rubriigi puhul;
  • kogukulude üldine ülemmäär kulukohustuste ja maksete lõikes. Kulukohustuste üldine ülemmäär on kõigi rubriikide ülemmäärade summa.

Ühe rubriigi raames kasutada olevat varu ei tohi kasutada mõnes teises rubriigis kirjendatud kulude katmiseks – see eeldab mitmeaastase finantsraamistiku muutmist.

ceilings03bis-et

Lisaks sellele hõlmab praegune mitmeaastane finantsraamistik alamrubriike ja vaheülemmäärasid.

 

3. Milline on Lissaboni lepingu mõju mitmeaastast finantsraamistikku käsitlevale määrusele?

Lissaboni lepinguga kehtestati nõue, et mitmeaastane finantsraamistik peab olema sätestatud määruses. Neli eelmist mitmeaastast finantsraamistikku (alates 1988. aastast) olid osa nõukogu, parlamendi ja komisjoni vahelistest institutsioonidevahelistest kokkulepetest.

Määrus on õigusakt, mis on tervikuna siduv ja vahetult kohaldatav kõikides liikmesriikides, samas kui institutsioonidevahelised kokkulepped on siduvad üksnes kokkuleppeosaliste jaoks.

 

Täiendav teave
Komisjoni poolt aastateks 2014–2020 ette pandud mitmeaastase finantsraamistiku kulude ülemmäärad