Peamised tulemused, 26. november 2018
Noored
Nõukogu saavutas osalise üldise lähenemisviisi (nõukogu seisukoha) Euroopa solidaarsuskorpust (2021–2027) käsitleva määruse kohta. Sellega ei ole hõlmatud eelarvega seotud teemad/arvud, mille üle peetakse praegu arutelusid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste raames.
- Ettepanek: Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus, millega luuakse Euroopa solidaarsuskorpuse programm
Samuti võttis nõukogu vastu resolutsiooni uue ELi noortestrateegia (2019–2027) kohta ja pidas arutelu selle rakendamise üle. Selle strateegia alusel kujundatakse eeldatavalt valdkondadevaheline lähenemisviis, käsitledes noorte vajadusi muudes ELi poliitikavaldkondades.
Ministrid võtsid vastu järeldused, mis käsitlevad noorsootöö rolli rände- ja pagulasküsimuste kontekstis. Riikide valitsused teevad koos Euroopa Komisjoniga tööd, et seada prioriteediks sisserändaja taustaga noorte, kaasa arvatud äsja sisserännanute ja pagulaste integreerimine, võttes aluseks 2015. aasta ELi noortearuandes esitatud teabe ja arvestades poliitilisi arenguid.
Haridus
Ministrid leppisid kokku osalises üldises lähenemisviisis programmi „Erasmus+“ käsitleva määruse ettepaneku kohta. Osalise üldise lähenemisviisiga ei ole hõlmatud eelarvega seotud teemad/arvud, mille üle peetakse praegu arutelusid järgmise mitmeaastase finantsraamistiku üle peetavate läbirääkimiste raames. Ettepaneku eesmärk on võimaldada muuta programm kaasavamaks, parandades selle kättesaadavust, näiteks väikeste ja rohujuure tasandi organisatsioonide ning vähemate võimalustega noorte jaoks, ja laiendades selle ulatust, et hõlmata kõik hariduse ja koolituse tasandid.
Samuti võttis nõukogu vastu soovituse kõrg- ja keskhariduskvalifikatsioonide ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundite automaatse vastastikuse tunnustamise edendamise kohta See on mõeldud selleks, et tagada aastaks 2025, et liidu kõiki akrediteeritud asutuse väljastatud kõrgkoolidiplomeid ja keskkooli lõputunnistusi ning välismaal läbitud õppeperioodide õpiväljundeid tunnustatakse kõigis liikmesriikides automaatselt edasiste õpingute võimaldamiseks.
Ministrid pidasid poliitilise mõttevahetuse usaldusel, vastastikusel tunnustusel, koostööl ja parima tava vahetamisel, liikuvusel ja majanduskasvul põhineva Euroopa haridusruumi 2025. aastaks loomise üle. Mõttevahetus põhines eesistujariigi aruteludokumendil.
Peamised tulemused, 27. november 2018
Kultuur
Ministrid võtsid teadmiseks eduaruande ettepaneku kohta, mis käsitleb programmi „Loov Euroopa“ (2021–2027). Programmi üldeesmärgid on edendada Euroopa koostööd kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse ning pärandi valdkonnas ning suurendada kultuuri- ja loomesektorite, eriti audiovisuaalsektori konkurentsivõimet.
Nõukogu võttis vastu järeldused kultuurivaldkonna töökava (2019–2022) kohta. Töökava käsitatakse strateegilise dokumendina, milles kehtestatakse prioriteedid ja määratakse kindlaks konkreetsed meetmed, et käsitleda kultuurivaldkonnas digiüleminekut, globaliseerumist ja suurenevat ühiskondlikku mitmekesisust.
Samuti võttis nõukogu vastu järeldused, mis käsitlevad Euroopa sisu tugevdamist digitaalmajanduses. Järeldustes keskendutakse sellistele ELi prioriteetidele nagu mitmekesisuse, nähtavuse ja innovatsiooni soodustamine, võrdsete tingimuste loomine ning oskuste ja pädevuste parandamine.
Ministrid pidasid avaliku mõttevahetuse väärinfo veebis levimise tõkestamise üle, keskendudes libauudistele, meediale ja selle rollile väärinfo tõkestamisel.
Väärinfo küsimuse käsitlemine oli meie jaoks prioriteet ja meil on hea meel, et see teema lisati täna toimunud nõukogu istungil vastu võetud järeldustesse. Klassikalise ajakirjanduse jätkusuutlikkuse majanduse seisukohalt vastutustundlikul viisil tagamisel on oluline aspekt veebis tegutsevate tehnoloogiahiiglaste vastutus.
Austria ELi asjade, kunsti-, kultuuri- ja meediaminister Gernot Blumel
Mõttevahetus põhines eesistujariigi aruteludokumendil. Ministritel paluti esitada oma arvamus veebis leviva väärinfo tõkestamiseks ELi tasandil hiljuti käivitatud ja rakendatud algatuste kohta.
Sport
Ministrid pidasid koos UEFA ürituste (EURO 2020) tegevjuhi Martin Kalleniga avaliku mõttevahetuse spordi suursündmuste kui innovatsiooni käivitajate üle. Mõttevahetus põhines eesistujariigi aruteludokumendil, milles toonitatakse spordi suursündmuste ja innovatsiooni vahelisi seoseid, muu hulgas patenditaotlusi ja spordiüritustega seotud uusi tehnoloogiaid.
Ministrid võtsid ka vastu järeldused spordi majandusliku mõõtme ja spordist tuleneva sotsiaal-majandusliku kasu kohta. Eesmärk on tunnistada sporti majanduskasvu ja töökohtade loomise hoogustajana ning kodanike tervise ja sotsiaalsete tingimuste parandamise vahendina.