Nõukogu järeldused pangandusliidu väljakujundamist käsitleva tegevuskava kohta

EUROOPA LIIDU NÕUKOGU:

1. TULETAB MEELDE, et viimastel aastatel on enneolematus tempos astutud suuri samme pangandusliidu loomiseks. Pärast kõigi oluliste krediidiasutuste põhjalikku hindamist pangandusliidus loodi 2014. aastal täielikult ühtne järelevalvemehhanism ning 2016. aastal muutus toimivaks ühtne kriisilahenduskord;

2. TULETAB peale selle MEELDE asjaolu, et peaaegu kõik liikmesriigid on ühtse reeglistiku asjakohased õigussätted oma siseriiklikusse õigusesse üle võtnud ja seal rakendanud. See on kogu ELis taganud ühtsema õigusliku reguleerimise ja kvaliteetse järelevalve järgmise abil: pankade rangemad usaldatavusnõuded, mis kehtestati kapitalinõuete direktiivi ja määrusega (CRD IV / CRRi pakett); uus pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse raamistik, mis kehtestati pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga; riiklike hoiuste tagamise skeemide toimimine, mida täiustati hoiuste tagamise skeemi direktiiviga;

3. KORDAB ühtse kriisilahendusfondiga seoses, et osalevad liikmesriigid leppisid 8. detsembril 2015. aastal kokku, et Ühtse Kriisilahendusnõukoguga sõlmitakse ühtlustatud laenuleping, mille kohaselt loovad riigid Ühtse Kriisilahendusnõukogu jaoks krediidiliinid, et toetada ühtse kriisilahendusfondi riikide alafonde juhul, kui üleminekuperioodil peaks pankade kriisilahenduse järgselt tekkima puudujääk asjaomase riigi alafondi rahastamises. Kõik liikmesriigid, kes ei ole Ühtse Kriisilahendusnõukoguga laenulepingut veel allkirjastanud, kohustuvad seda tegema võimalikult peatselt ja hiljemalt 2016. aasta septembriks;

4. LEIAB, et need saavutused koos Euroopa Keskpanga meetmete ja riikide meetmetega andsid märkimisväärse panuse finantsstabiilsuse tagamisse, pöörates ümber finantsturgude killustumise suundumuse, leevendades moraaliriski ja avaliku sektori rahaliste vahendite kaasamisega seonduvat riski;

5. tuginedes tehtud suurtele edusammudele ning võttes arvesse majandus- ja rahaliidu süvendamist, KORDAB pangandusliidu väljakujundamise olulisust;

6. TUNNISTAB, et selleks on vaja teha asjakohases järjekorras täiendavaid samme seoses riskide vähendamise ja jagamisega finantssektoris, eesmärgiga käsitleda mitmeid lahendamata küsimusi;

7. RÕHUTAB, kui oluline on mitme institutsiooni poolt pangandusliidu, EL 28 ja rahvusvahelisel tasandil tehtav töö, eelkõige komisjoni töö, mille eesmärk on:

a) esitada ettepanekud õigusraamistiku muutmiseks, pidades silmas kogu kahjumikatmisvõime (Total Loss Absorbing Capacity) standardi rakendamist ning omavahendite ja kõlblike kohustuste miinimumnõuete läbivaatamist. Nõukogu eesmärk on tagada sidusad reeglid ja piisavad summad kohustuste ja nõudeõiguste teisendamist võimaldavateks puhvriteks, mis aitavad kaasa pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiiviga kooskõlas toimuvale tõhusale ja korrapärasele kriisilahenduse protsessile kõikide krediidiasutuste puhul, kelle jaoks kohustuste ja nõudeõiguste teisendamine saab olla kehtiv kriisilahendusstrateegia;

b) esitada ettepanek pankade võlausaldajate nõuete rahuldamisjärkude suhtes võetava ühise lähenemisviisi kohta, et suurendada õiguskindlust kriisilahenduse korral;

c) teha osana üldisest läbivaatamisest ettepanekuid CRD IV / CRRi paketi muutmiseks, mille tulemus oleks:

i. liikmesriikidele antud valikuvõimaluste ja kaalutlusõiguse ühtlustamine või täpsemini kindlaksmääramine, mis võib samuti aidata kaasa finantsturgude killustatuse vähendamise eesmärgi saavutamisele;

ii. ülejäänud Baseli reformide rakendamine ja lõpule viimine, sealhulgas finantsvõimenduse määra kehtestamine (finantssüsteemi seisukohalt oluliste pankade jaoks tõenäoliselt tasemel üle 3%) ning stabiilse netorahastamise kordaja kasutuselevõtmine;

d) esitada seadusandlik ettepanek minimaalse ühtlustamise kohta maksejõuetusõiguse valdkonnas kapitaliturgude liidu kontekstis, mis võib samuti toetada jõupingutusi vähendada viivislaenude tulevasi mahtusid;

e) jätkata tööd jätkamine selle uurimisel, kas ja kuidas saab eeskirjade ühtlustamine ja moratooriumi kehtestamist võimaldavate vahendite kohaldamine aidata asjakohastel ametiasutustel krediidiasutust stabiliseerida sekkumisele eelneval perioodil ja vajaduse korral ka pärast sekkumist;

8. RÕHUTAB sellega seoses järgmisi olulisi samme:

a) punktis 7 märgitud komisjoni pangandusalaste ettepanekutega seoses kutsub nõukogu komisjoni üles esitama ettepanekud võimalikult peatselt ja hiljemalt 2016. aasta lõpuks. Nende alusel alustab nõukogu viivitamatult tehnilist tööd eesmärgiga tagada kiire rakendamine. Nõukogu rõhutab ülemaailmsete reguleerivate standardite, sealhulgas Baseli standardite ELis rakendamisel Euroopa eripärade arvesse võtmise tähtsust;

b) ühtse kriisilahendusfondi jaoks ette nähtud ühise kaitsemeetmega seoses võtab nõukogu teadmiseks liikmesriikide kavatsuse alustada tööd 2016. aasta septembris, kui kõik osalevad liikmesriigid on pankade finantsseisundi taastamise ja kriisilahenduse direktiivi siseriiklikusse õigusesse täielikult üle võtnud. Sellega seoses teeb nõukogu samuti kokkuvõtte üleminekulaenude korra kehtestamisest, märkides, et osalevad liikmesriigid peavad selleks ajaks olema allkirjastanud laenulepingud. Nõukogu kinnitab taas vajadust selle järele, et hiljemalt üleminekuperioodi lõpuks oleks olemas täielikult toimiv kaitsemeede. Kui töö on lõpule viidud, võidakse kooskõlas punktis a nimetatud riskivähendusmeetmetega otsustada, et kaitsemeede hakkab toimima enne üleminekuperioodi lõppu;^[1]

c) riiginõuete regulatiivse käsitlusega seoses nõustub nõukogu ootama ära Baseli pangajärelevalve komitee töö tulemused. Tuginedes Baseli komitee tööle, kaalub nõukogu võimalikke järgmisi Euroopa kontekstis võetavaid meetmeid;

d) seoses Euroopa hoiuste tagamise skeemiga jätkab nõukogu konstruktiivset tööd tehnilisel tasandil. Läbirääkimised poliitilisel tasandil algavad kohe, kui on tehtud piisavalt täiendavaid edusamme eespool nimetatud riskivähendusmeetmete osas. Sellega seoses võtab nõukogu teadmiseks liikmesriikide kavatsuse kasutada valitsusevahelist kokkulepet, kui alustatakse poliitilisi läbirääkimisi Euroopa hoiuste tagamise skeemi üle;

e) nõukogu hindab igal aastal edusamme, mis on tehtud eespool nimetatud meetmetega pangandusliidu väljakujundamise lõpuleviimiseks;

9. KINNITAB TAAS, et kõigi liikmesriikide jaoks asjakohaste meetmete üle peetavaid arutelusid jätkatakse EL 28 tasandil eesmärgiga tagada, et pangandusliit oleks endiselt avatud kõigile liikmesriikidele, ning pidades silmas ühtse turu säilitamist ELis.

---

[1] Kriisilahendusfondi kaitsemeetme kord on keskpikas perioodis fiskaalselt neutraalne, tagab võrdväärse kohtlemise kõigis osalevates liikmesriikides ning ei too kaasa mingeid kulusid pangandusliidus mitteosalevatele liikmesriikidele.

Koosoleku lehekülg