Majandus-, tööhõive- ja eelarvepoliitika: 2019. aasta riigipõhised soovitused

Nõukogu võttis 9. juulil 2019 vastu 2019. aasta soovitused ja arvamused liikmesriikide majandus-, tööhõive- ja eelarvepoliitika kohta.

Soovituste üldine eesmärk on julgustada liikmesriike parandama majanduse moderniseerimise kaudu oma kasvupotentsiaali ja veelgi tugevdama vastupanuvõimet.

Üleilmsest ebakindlusest ja vähem soodsatest tingimustest hoolimata peaks kõikide liikmesriikide majandus 2020. aastal prognooside kohaselt kasvama ja töötuse tase on rekordiliselt madal. Sellistes oludes keskendutakse riigipõhistes soovitustes tulemuslike struktuurireformide rakendamisele, investeerimisstrateegiate edendamisele ja vastutustundliku eelarvepoliitika soodustamisele.

Tänane riigipõhiste soovituste vastuvõtmine on 2019. aasta Euroopa poolaasta ehk iga-aastase majanduspoliitika koordineerimise protsessi viimane etapp. Euroopa Ülemkogu arutas riigipõhiseid soovitusi 20. juunil. Tööhõivepoliitikat käsitlevad osad kiitis tööhõive, sotsiaalpoliitika, tervise- ja tarbijakaitseküsimuste nõukogu heaks 8. juulil.

Euroopa poolaasta hõlmab liikmesriikide majandus-, tööhõive- ja eelarvepoliitika samaaegset jälgimist kuuekuulise ajavahemiku jooksul igal aastal.

Vastavalt poliitilistele suunistele, mida Euroopa Ülemkogu igal aastal märtsis annab, esitavad liikmesriigid aprillis:

• oma majanduspoliitika riiklikud reformikavad. Need sisaldavad keskpika perioodi makromajanduslikku stsenaariumi, riiklikke eesmärke ELi tööhõive ja majanduskasvu strateegia „Euroopa 2020“ rakendamiseks, majanduskasvu põhitakistuste kindlaksmääramist ning meetmeid majanduskasvu soodustavate algatuste jaoks lühikeses perspektiivis
• oma eelarvepoliitika stabiilsus- või lähenemisprogrammid. Euroala riigid esitavad stabiilsusprogrammid ja euroalasse mittekuuluvad liikmesriigid esitavad lähenemisprogrammid. Nendes esitatakse eelarvealased keskpika perspektiivi eesmärgid, majanduse eeldatava arengu põhiprognoosid, eelarve- ja majanduspoliitika meetmete kirjeldus ning analüüs selle kohta, kuidas muutused prognoosides võiksid mõjutada eelarve- ja võlaseisundit

Seejärel võtab nõukogu vastu riigipõhised soovitused ja arvamused. Nõukogu esitab selgitused nendel juhtudel, kui soovitused ei vasta komisjoni poolt soovitatule.

Esimest korda ja pärast seda, kui Kreeka viis 2018. aasta augustis lõpule kolmanda majandusliku kohandamisprogrammi, on 2019. aasta riigipõhised soovitused suunatud kõigile 28 liikmesriigile.

Nõukogu võttis 2019. aasta märtsis vastu konkreetse soovituse euroala majanduspoliitika kohta. Nõukogu tegi seda varasemas etapis, et riigipõhiste soovituste heakskiitmisel saaks euroala küsimusi arvesse võtta.

Soovituste eelnõud on esitatud järgmistes dokumentides:

• Austria
• Belgia
• Bulgaaria
• Horvaatia
• Küpros
• Tšehhi Vabariik
• Taani
• Eesti
• Soome
• Prantsusmaa
• Saksamaa
• Kreeka
• Ungari
• Iirimaa
• Itaalia
• Läti
• Leedu
• Luksemburg
• Malta
• Madalmaad
• Poola
• Portugal
• Rumeenia
• Slovakkia
• Sloveenia
• Hispaania
• Rootsi
• Ühendkuningriik

• Nõukogu soovitus euroala majanduspoliitika kohta, 28. märts 2019