Euroopa kliimaseadus: nõukogu jõudis ettepaneku suhtes suures osas kokkuleppele

Täna leppis nõukogu kavandatava Euroopa kliimaseaduse suhtes kokku osalise üldise lähenemisviisi. Ettepanekuga soovitakse lisada õigusaktidesse eesmärk saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne EL. Euroopa Ülemkogu kiitis selle eesmärgi heaks 2019. aasta detsembris.

EL on kindlalt pühendunud sellele, et saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalsus. Oodates Euroopa Ülemkogu suuniseid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ajakohastatud eesmärgi kohta 2030. aastaks, on mul hea meel teatada, et täna suutsime saavutada liikmesriikide vahel Euroopa kliimaseaduse ettepaneku suhtes suures osa kokkuleppe. On oluline, et saavutaksime selle tähtsa õigusakti puhul võimalikult palju edu. Eelmisel nädalal kutsus Euroopa Ülemkogu nõukogu üles jätkama tööd selle tegevuskavaga ning täna saavutasime intensiivse arutelu tulemusena Euroopa kliimaseaduse ettepaneku käsitlemisel olulise vahe-eesmärgi.

Saksamaa keskkonna-, looduskaitse- ja tuumaohutusminister Svenja Schulze

Nõukogu rõhutab oma seisukohas vajadust edendada nii õiglust ja solidaarsust liikmesriikide vahel kui ka kulutõhusust kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel.

Nõukogu seisukoht on osaline, kuna selles ei ole veel täpsustatud 2030. aasta kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise ajakohastatud eesmärki, sest selles küsimuses tuleb liikmesriikide vahel kokkuleppele jõudmiseks tööd jätkata. Nõukogu osalise seisukoha kokkuleppimine on võimalus konsolideerida edusammud, mida on tehtud liikmesriikide vahel kuid kestnud intensiivsete läbirääkimiste tulemusel, sest arutelud ekspertide tasandil algasid juba 2020. aasta märtsis, ning võib aidata nõukogul saavutada (täielik) üldine lähenemisviis, kui lahendamata küsimustes on jõutud kokkuleppele.

Nõukogu muutis esialgse ettepaneku seda osa, mis oleks võimaldanud komisjonil võtta delegeeritud õigusaktidega vastu kliimaneutraalsuse saavutamise trajektoori. Selle asemel palub nõukogu komisjonil teha Pariisi kokkuleppe esimese ülemaailmse kokkuvõtte järel ettepanek 2040. aasta vahe-eesmärgi kohta. Nõukogu säilitab soovitusliku lineaarse trajektoori kontseptsiooni, kuid üksnes vahendina, mis aitab komisjonil hinnata edusamme.

Selleks, et EL püsiks lähiaastatel kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamisel järje peal, teeb nõukogu komisjonile ülesandeks esitada kuue kuu jooksul pärast iga Pariisi kokkuleppe kohast ülemaailmset kokkuvõtet aruande Euroopa kliimaseaduse toimimise kohta. Vajaduse korral võib komisjon teha ettepaneku Euroopa kliimaseadust muuta.

Taustteave ja järgmised sammud

ELi ja liikmesriikide kliimameetmete eesmärk on kaitsta inimesi ja planeeti, heaolu, jõukust, tervist, toidusüsteeme, ökosüsteemide terviklikkust ja bioloogilist mitmekesisust kliimamuutuste ohu eest, maksimeerida planeedi võimaluste piires jõukust ning suurendada ühiskonna vastupanuvõimet ja vähendada selle haavatavust kliimamuutuste suhtes.

Euroopa Keskkonnaameti ja tema viimaste kättesaadavate andmete kohaselt oli EL 2019. aastaks vähendanud kasvuhoonegaaside heitkoguseid kokku 24% võrreldes 1990. aasta tasemega. See tähendab, et EL kavatseb ületada oma 2020. aasta eesmärgi, millega nähti ette heitkoguste vähendamine 20% võrra. Lisaks on ELil nüüd siduv eesmärk vähendada oma kasvuhoonegaaside heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 40% võrra.

Euroopa Ülemkogu leppis oma 12. detsembri 2019. aasta järeldustes kokku eesmärgi saavutada 2050. aastaks kliimaneutraalne liit kooskõlas Pariisi kokkuleppe eesmärkidega, tunnistades samas, et vaja on kehtestada tugiraamistik, mis toob kasu kõikidele liikmesriikidele ning sisaldab piisavaid instrumente, stiimuleid, toetust ja investeeringuid, et tagada kulutõhus, õiglane ning sotsiaalselt tasakaalustatud ja aus üleminek, võttes arvesse riikide erinevat lähteolukorda.

Komisjon võttis 4. märtsil 2020 vastu oma ettepaneku Euroopa kliimaseaduse kohta ja tutvustas seda ministritele keskkonna nõukogu 5. märtsi 2020. aasta istungil. Ettepanek on osa laiemast ambitsioonikate meetmete paketist, mis kuulutati välja komisjoni teatises „Euroopa roheline kokkulepe“.

Komisjon avaldas 17. septembril 2020 teatise 2030. aasta kliimaeesmärgi kava kohta koos põhjaliku mõjuhinnanguga. Komisjon võttis vastu ka ettepaneku, millega muudetakse komisjoni esialgset ettepanekut Euroopa kliimaseaduse kohta, lisades sellesse muudetud ELi eesmärgi vähenda heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55%.

Arutelud ettepaneku üle algasid Horvaatia eesistumise ajal ning on jätkunud Saksamaa eesistumisperioodil, viimasel ajal eelkõige muudetud ettepaneku üle.

Euroopa Ülemkogu arutas oma 15. oktoobri kohtumisel ELi 2030. aasta eesmärgist ambitsioonikama eesmärgi seadmise võimalust. Ta otsustas pöörduda selle küsimuse juurde tagasi detsembris toimuval kohtumisel, et leppida kokku uus 2030. aasta heitkoguste vähendamise eesmärk.

• Euroopa kliimaseadus – osaline üldine lähenemisviis, 23. oktoober 2020
  ×

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Euroopa Ülemkogu järeldused, 15.–16. oktoober 2020 (pressiteade, 16. oktoober 2020)
• Euroopa Ülemkogu järeldused, 12. detsember 2019 (pressiteade, 12. detsember 2019)
• Euroopa Komisjoni muudetud ettepanek (dok 10868/20)
  ×

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Euroopa Komisjoni esialgne ettepanek (dok 6547/20)
  ×

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Komisjoni teatis „Euroopa 2030. aasta kliimaeesmärgi suurendamine“ (dok 10865/20 + ADD 1 – ADD 4)
  ×

  See dokument on praegu kättesaadav ainult järgmistes keeltes:

  EN
• Selle kümnendi kõige järsum ELi kasvuhoonegaaside heitkoguste vähenemine oli 2019. aastal, enne COVID-19-ga kaasnenud mõju („Sharpest decrease of the decade in EU’s greenhouse gas emissions in 2019, before impacts of COVID-19“) (Euroopa Keskkonnaameti pressiteade, 17. september 2020)
• Kliimamuutused: mida teeb EL (taustteave)

Koosoleku lehekülg